Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Päästjad meisterdavad voolikutest nukke

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Kui raha napib, tuleb olla loov. Nii teevadki päästjad käepärastest vahenditest endale hädavajalikud nukud, mis asendavad õppustel vajalikke teadvusetuid inimesi.

«Kui meil oleks 60 000 eurot, siis võiks osta uued harjutusnukud,» rääkis päästeameti päästetöö osakonna valmisoleku talituse ekspert Ivar Frantsuzov, kes on vanadest tuletõrjevoolikutest valmis saanud esimesed harjutusnukud. Päästetööde harjutamiseks hädavajalike mannekeenide hinnad jäävad 700 ja 1300 euro vahele, samas kui ühe voolikust tehtud kuju omahind tuleb umbes 30 eurot. Sellised nukud peaksid olema igas komandos ehk vaja läheb neid 60 tükki.

Frantsuzovi sõnul kasutavad päästjad harjutusnukke umbes kuuel nädalal aastas. «Kui võrrelda harjutusnuku kasutamisintensiivsust ja selle hinda, siis see on sama hea kui osta endale kallis auto ja sõita sellega ainult pühapäeviti,» rääkis päästja. «Mõni võib seda endale lubada, aga meie veel mitte,» lisas ta.

Omalooming on töökindlam

Kuigi kallid valmisnukud näevad üsnagi inimlikud välja, kipuvad nende alumiiniumühendustega liigesed purunema, kui on vaja neid näiteks kolme-nelja meetri kõrguselt alla visata. «Me ühte jalga alles parandasime, sest kui seda hakati tagasi viima, siis sikutati korra jalast ja oligi katki, aga lisajäseme ostmine on päris kallis,» rääkis Frantsuzov. Ta on veendunud, et nende kätetöö peab karmidele tingimustele paremini vastu. «Ma ei ole veel näinud, et ühekordset voolikut suudetaks puruks tõmmata, neid on vaja ikka lõigata,» selgitas ta.

Praeguseks on üks prototüüp valmis ning kahe käed vajavad veel sidumist, sest töö käigus tuli üks hea idee, kuidas saab teha käed sama raskeks kui inimese omad. «Käed on tehtud torudest ja need täidame betooniga,» tutvustas Frantzusov viimast uuendust. Tänu lisaraskusele vajuvad voolikumehe käed üles tõstes alla, just nii, nagu juhtub teadvusetu inimesega.

Lisaraskust on kavas kasutada vaid kätes, sest nukud on plaanis teha 45–55-kilosed. «Kui sul on varustus seljas, siis on nukk piisavalt ebamugav, nii et selga teda ei võta,» selgitas Frantsuzov. Päästja sõnul saaks küll meisterdada ka sama raskeid nukke kui keskmine Eesti mees (80 kilo), aga neil oli soov teha just selline mannekeen, kellega saab harjutust mitu korda läbi teha. «Kui pead 80-kilose nuku välja tooma, siis järgmist harjutust sa enam ei tee, ja kui oled tuletõrjevõistlustel sellisega 800 meetrit ära kõndinud, siis järgmine ala on juba väga raske,» selgitas ta.

Esimesed tuleristsed saavad voolikumehed juba augustis, kui päästjad hakkavad harjutama termokaamera kasutamist. «Me paneme nuku riidekuivatuskappi, kus ta omandab kõrgema temperatuuri kui komandoruum, ja see (temperatuur – toim) peaks olema üldisest tasemest 35–45 minutit eraldatav,» selgitas Frantsuzov. Ta selgitas, et iga päästja peab kolme aasta tagant läbima mitmepäevase suitsusukeldumise kursuse ja selle üks osa on merekonteineritest kokkupandud ruumis kannatanute otsimine. Selleks ajaks on plaanis esimesed kümme nukku valmis saada.

«Ma ei taha meeskonda lõhkuda, nii et üks peab olema kannatanu ja teised päästavad teda,» selgitas päästja harjutusnuku hädavajalikkust. Päästeõppustel on oluline, et tiim töötaks nagu reaalses olukorras. «Tähtis on, et sa jõuad kohale, hargned, leiad kannatanu ja tuled siis kohe välja,» kirjeldas ta protsessi.

Vanad voolikud ja pisut betooni

Algidee nuku tegemiseks saadi ühelt Ameerika tuletõrjekomandolt, kes oli oma loomingu internetti välja pannud. «Kuna see oli liiga kandiline ja meile ei sobinud, siis arendasime edasi,» rääkis Frantsuzov. Ta tegi ka ühe üsna inimese kehakujuga liivamehe, kuid see osutus liiga raskeks. Ka voolikumehel saab kaalu tõsta, pannes näiteks sisse metallilehe või tehes taskuid, millesse saab lisaraskusi panna. Esialgu tulevad voolikumehed kõik ühte nägu ja tegu, kuid mõtteid on olnud ka lapse- või koerakujulise nuku tegemiseks. «Korterist leiab kõike,» lisas ta.

Ühe nuku tegemiseks kulub neli-viis metsakustutusvoolikut, mida enam kasutada ei saa ja mis oleks nagunii vaja utiliseerida. Pipelife'ilt saadi torusid. «Eelarve on meil 2000 eurot ja püüame selle eest kõik tarvikud ära osta. Selle raha eest peaks saama 60 nukku, eks ma aasta lõpus ütlen, kas sai, aga senini olen eelarves püsinud,» rääkis päästja.

Ta kinnitas, et selline oma kätega tegemine on motiveeriv. «Ma vastutan logistika eest ja see ongi leiutamine. Logistikas ei ole standardeid – iga sündmus tuleb lahendada olemasolevate vahenditega kõige ratsionaalsemal moel,» rääkis Frantsuzov. Päästja sõnul pole voolikumehed tema esimene leiutis. «Ma kas ostan 60 euro eest plahvatussimulaatori või teen selle järgi ja see läheb maksma seitse eurot,» tõi ta näite.

Tagasi üles