Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Vallajuhtide MTÜ võtab muuseumi alajaamast tasuta elektrit

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Alajaam. Pilt on illustratiivne. | FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Kohtla-Nõmme valla ja kogu Ida-Virumaa turismimagnet Eesti Kaevandusmuuseum avastas hiljuti, et neilt on varastatud rohkem kui 46 000 euro eest elektrit, väidetavateks elektrivarasteks on kohalikud võimumehed. Muuseumi protestile järgnes valla kiusuna tunduv käitumine, mis oluliselt häirib Eesti Energia toetatava muuseumi tööd. Asja puänt on selles, et üks väidetavatest elektrivarastest töötab ise Eesti Energias kõrgel ametikohal.

Alles nädal tagasi muuseumi territooriumil uhke festivali Mägede Hääl korraldanud muuseumijuht Andres Kraas on ärritunud: «Muuseumi tagant varastamine, ja eriti kui seda teeb seadusandlik võim, on täiesti lubamatu. Kriminaalasjad on algatatud ja ma lähen sellega lõpuni.»

Tüli üles keeranud sündmuste jada algas peagi kaevandusmuuseumi uueks eksponaadiks saavast 1960. aastast pärit elektrialajaamast. «See on tohutult võimas, omal ajal toitis see nii kaevandust kui ka Aidu karjääri. Praegu me enam nii suuri võimsusi ei kasuta,» rääkis Kraas.

Nii hakkaski muuseum alternatiive otsima. Ja selle käigus avastati ootamatult suur elektri ülekulu. «Leidsin, et kusagil 1000–1500 euro ulatuses kuus läheb elekter kuhugi teadmata kohta. Meie ei tarbi seda ära, samas alajaama sisendis olev voolumõõtja näitab, et see kulub,» rääkis muuseumi tehniline juht Alo Abel.

Kaevandusmuuseumi alajaamast saab voolu mitu ümbruses asuvat kinnistut. Alltarbijateks on näiteks kaks eramaja. «Käisin eramajades, seal oli kõik korras,» ütles Abel. Väidetav paharet oli hoopis vallale kuuluv suusamaja, millega muuseumil on samuti ühine elektrivõrk.

Maksti vaid osa eest

«Tuli välja, et seal on kaks voolumõõtjat. Ühe voolumõõtja järgi, mis mõõtis ainult suusaradade valgustust, on meile makstud. Kogu suusamaja elektritarbimine käib aga teise voolumõõtja järgi, mille olemasolust mitte keegi ei teadnud,» rääkis tehniline juht. Muuseumil pole ühtegi dokumenti selle kohta, millal voolumõõtja paigaldati või mis oli selle algnäit.

«Kohapeal tehti akt, kus valla majandusjuht Madis Maakaar kirjutas kõigele alla. Siis kutsusime Elektrilevi spetsialistid, kes vaatasid asja üle, ja hiljem tuli Elektrilevi komisjon,» jutustas muuseumi direktor Kraas. Kuna teist voolumõõtjat poleks ametlikult tohtinud olemas olla, fikseeris Elektrilevi ebaseadusliku elektrienergia tarbimise. Muuseum tegi prokuratuuri kuriteoteate, hinnates kahjuks üle 46 000 euro.

Kummalise kokkulangevusena murti päev pärast seda, kui kaevandusmuuseumi direktor tegi elektrivarguse kohta avalduse, sisse muuseumi vintsiruumi. Hoonel eemaldati tabalukk, uks ja aknad tõsteti eest. Ruumist varastati seinal olev elektrikilp ning läbi lõigati hulk kaableid. Väljas olid lohistamise jäljed. Lisaks sellele lülitati lahti kõik vintsiruumis paiknevate elektrikilpide lahklülitid ja eemaldati kallakšahti üks tabalukkudest. Kahju tekitati Alo Abeli hinnangul 2500 euro ulatuses.

Mis puudutab aga suusamaja, siis Abeli sõnul on selle soojatarve tohutu. «Maja on ehitatud 1970ndatel, selline suvila tüüpi puitsõrestik-ehitis, vahepeal saepuru – tuul puhub läbi,» rääkis Abel. «Seal on keskküte 1970ndatest, on õliküttekatel ja selle kõrval elektrikatel.» Suusamaja välisseintel on näha ka hulgaliselt õhksoojuspumpasid.

Suusamajja läheb elektriühendus võimsusega 100 amprit. «Sealt on võimalik tarbida rohkem elektrit, kui meie Mägede Hääle festivalil kulus. Oleks festivali sinna taha pannud, oleks kõik toiminud: kõik neli lava, valgustus, muusika, toitlustus – kõik oleks sealt läbi pääsenud,» võrdles Abel.

Samal päeval, kui väidetav elektrivargus tuvastati, kadus tarbija aga hetkega ära. «Muuseumi üldine tarbimine läks järsku kümme kilovatti alla. Nad arvatavasti lülitasid selle elektriküttekeha välja,» ütles tehniline juht.

Muuseum ei saa suusamaja elektritarbimist katkestada, sest siis jääksid ka eramajad elektrita. «Me ei saa inimesi represseerida seetõttu, et nad sellisesse olukorda on sattunud. See on mõeldamatu,» lausus Abel.

Elektrit välja lülitada ei saa

Suusamaja uksed on aga muuseumi töötajatele suletud ja elektrit nad välja lülitada ei saa. «Planeerisime väljalülitamise 10. juuniks. Andres [Kraas] saatis kirja nädal aega ette, kus teatas kuupäeva ja kellaaja. Läksin siis kohale, aga uks oli lukus. Helistasin valla majandusjuhatajale, kes teatas, et vallasekretär Neeme Sild keelas mind elektrikilbi ruumi sisse laskmast,» rääkis Abel.

Kaevandusmuuseumi kulul elektritarbimine toimub Abeli sõnul tänase päevani. «Võlgnevusest pole kopikatki tasutud,» ütles ta. Suusamajas käib aga aktiivne tegevus. «Seal toimuvad lastelaagrid, asutuste peod, pakutakse puhketeenuseid,» rääkis ta.

Abeli sõnul pole tegelikult suusamajal vaja kaevandusmuuseumi ajalaamast elektrit tarbida. «Kilp, kust suusamaja tarbida saaks, on olemas. Sinna tuleb 120-ruutmillimeetrise ristlõikega kaabel, mis laseks rohkem voolu läbi, kui maja meie käest saab. See tuleb Elektrilevilt ja oleks palju odavam kui meilt osta,» ütles Abel ja osutas suusamajast paarikümne meetri kaugusel asuvale kilbile. Kuid muuseumi alajaamast tulev elekter oli suusamajal käes täiesti tasuta.

Alo Abel töötab muuseumis neljandat kuud, aga on varem seal FIEna tehnilisi töid teinud. Tal on Inspecta Estonia OÜ pädevustunnistus, mis tõendab, et tema haridus, töökogemus ja teadmised elektriohutusest lubavad tal hinnata kuni 1000-voldiseid elektriseadmeid.

Ta võrdleb jultunud elektrivargust kriminaalsete 1990ndatega. «Minu jaoks tagasiteed pole. See ei ole normaalne olukord. See ei saa nii jätkuda. Enam ei ole 1990. aastad, kus selline käitumine võis olla aktsepteeritav. Ja kui selline käitumine tuleb valla poolt, siis seda enam,» kurjustas Abel.

Tasuta omadele rendile

Suusamaja rendilepingust, mis on avalikult üleval Kohtla-Nõmme valla dokumendiregistris, võib lugeda, et vald sisuliselt kinkis 2015. aastal suusamaja MTÜ-le Kohtla & Nõmme Areng.

Siinkohal lähebki kogu lugu kummaliseks: suusamaja haldava MTÜ omanikud on vallavolikogu liige Roland Tarum ja vallavolikogu esimees Tarmo Kütt, kellele vald andis suusamaja tasuta rendile kümneks aastaks.

Kuid see pole selles juhtumis ainus võimalik huvide konflikt. Nimelt töötab Kütt ise Eesti Energias finantskontrollerina ehk kui osutuvad tõeks muuseumijuhtide kahtlused, siis sisuliselt on Küti MTÜ varastanud oma tööandja toodetavat elektrit.

Kaevandusmuuseumi direktori Andres Kraasi sõnul peaks õigupoolest olema valla näol tegemist kahjukannatajaga, kellele kuuluva kinnistu elektripaigaldise kaudu on ebaseaduslikult tarbitud elektrienergiat ja võrguteenust. «Vald on asunud aga oma rentniku huve hoopis kaitsma, pakkudes rentnikule lisaks kümne aasta pikkusele tasuta rendilepingule ka tasuta elektrit ja tasuta teenust arve vaidlustamisel,» rääkis Kraas.

Samal aastal, kui rendileping tehti, märkas muuseumi haldusjuht Sirle Parik esimest korda, et suusamaja rentnik pole üle poole aasta suusamaja elektri eest kellelegi sentigi tasunud. Toona lahendas probleemi vallavanema korraldus arve tasumiseks.

Revisjoni komejant

Nüüd kestab kohaliku võimu ja muuseumi vägikaikavedu juba kolmandat kuud ning selle aja kestel on Kohtla-Nõmme vallavolikogu ja Eesti Kaevandusmuuseum üksteise meilipostkasti täitnud revisjoniteemaliste kirjadega.

Mai alguses otsustas vald muuseumis kontrolli korraldada. Vallal kui muuseumi ühel asutajal on juriidiliselt õigus seda teha, kuid kaevandusmuuseum ei mõistnud valla initsiatiivi revisjoniks. «Hiljuti oli toimunud 2016. aasta aruande audit,» põhjendas muuseumi nõukogu endine liige ja Tallinna Tehnikaülikooli mäe- ja kaevandusteadlane Veiko Karu. «Siis rääkisin sõltumatu audiitoriga, kes selle läbi viis. Küsisin otse, kas on midagi aruandluses või dokumentides kahtlast, mis muuseumi mainet kahjustaks.»

Karu sõnul tõi audiitor ainukese märkusena välja kulumimäärad, kuna muuseumil on palju vanatehnikat ja vanad hooned. «Endal oli ka süda rahul, kui sõltumatu audiitor ütleb, et kõik on korras, siis on ju kõik korras – ei ole olulist vajadust vallal kontrolli läbi viia,» rääkis Karu.

Muuseumi murekohaks oli ka revisjonikomisjoni liikmete, kellest üks oli Roland Tarum, huvide konflikt, kuna revisjonikomisjoni liikmetel on oma MTÜd. Muuseum andis vallale võimaluse uus revisjonikomisjon teha.

«Siis olid jälle dokumendid valesti tehtud ja tagantjärele polnud ajagraafik loogiline,» meenutas Karu. Kraas otsustas igatahes, et nii need asjad siiski ei käi. «Kui dokumendid on määruste järgi valesti korraldatud, siis me justkui ise poleks seaduskuulekad,» lisas Karu.

Kaevandusmuuseumi väitel polnud neil põhimõtteliselt revisjoni vastu midagi. «Kui nad tahavad auditit teha, siis tehku, aga paberid olgu korras,» ütles Karu. «Mingi dokumendi tegid nad sellise, kus ei olnud revisjoni tähtaega. Selle põhjal võiks justkui kogu aeg käia ja küsida.»

Tehnikaülikooli vanemteadur Veiko Karu valiti Eesti Kaevandusmuuseumi nõukogusse 2016. aasta septembris. «Suutsime Kraasiga hea klapi leida. Mulle meeldis tema visioon, et muuseum saab olla muuseum ainult siis, kui teadustöö on kaasatud. Nägin varianti, kuidas teadus ja museoloogia kaevandamise poole pealt kokku tuua,» lausus Karu.

Nüüdseks Veiko Karu aga Eesti Kaevandusmuuseumi juures enam ei tööta. «Vald tegi juuni lõpus otsuse minu ja teise nõukogu liikme, Hansapanga asutajana tuntuks saanud Andres Saame kõrvaldamise osas,» ütles mees.

Karu sõnul pole vald oma otsust põhjendanud ning vähemalt talle tundub selline käitumine kahtlane: «Isiklikult ei ole üldse suheldud. Kui on probleem, siis enamasti pöördutakse isiklikult, lepitakse kokkusaamine kokku või helistatakse. Praegu on käinud kõik meili kaudu.»

Vallavolikogu esimees Tarmo Kütt vastas Postimehe küsimustele meili teel, sedagi väga napisõnaliselt. Oma vastustes eitab Kütt ebaseaduslikku elektrienergia tarbimist. «Minu hinnangul pole süüdistustel alust. Kuna selle teema osas on käimas kriminaalmenetlus, siis ei ole mul võimalik detailsetele küsimustele vastata,» kirjutas Kütt.

Kütt ei näe mingit probleemi asjaolus, et ta ise töötab Eesti Energias. «Minu töö volikogu esimehe ja MTÜ liikmena ei puutu kuidagi kokku minu igapäevase tööga,» vastas ta.

Eesti Energia kommentaar firmas finantskontrollerina töötava Küti tegevuse kohta jäi samuti ettevaatlikuks. «Oleme aru saanud, et antud kaasuses figureerib Tarmo Kütt volikogu esimehe ja MTÜ liikmena, seega ei puutu tema töökoht Eesti Energias asjasse, kuivõrd Eesti Energia töötajatele ei ole keelatud ühiskondlikel positsioonidel (nt vallavolikogu või MTÜ) tegutsemine,» teatas ettevõtte meediasuhete juht Postimehele.

____________

Roland Tarum oli seotud metallivargusega muuseumist

Kohtla-Nõmme vallavolikogu liige ja suusamaja rentnikuna volikogu esimehe Tarmo Küti kompanjoniks olev Roland Tarum on varemgi meedia tähelepanu alla sattunud, seda seoses metallivargusega kaevandusmuuseumilt.

Ajaleht Põhjarannik kirjutas 2015. aastal, et Roland Tarumile kuuluva MTÜ Tetaro Grupp krundilt leiti 2000 euro väärtuses vanarauda. «Kui muuseumi direktor ähvardas vargusest politseisse teatada, hakkas kopp tööle ja vanaraud lükati üle kinnistu piiri muuseumi territooriumile tagasi. Muuseumi direktori Andres Kraasi sõnul võttis Tarum vanaraua ümberladustamise omaks, põhjendades seda sooviga muuseumit metallivaraste eest kaitsta,» kirjutas Põhjarannik toona. Muuhulgas oli Tarum vanametalli kokkuostuks sobivasse mõõtu lõiganud.

Paari aasta eest ei teinud värskelt ametisse astunud Kraas politseisse avaldust. Kadri Kuulpak

____________

Kummaline jant paar eurot väärt metalliga

1. juuli hommikul sai kaevandusmuuseumi direktor Andres Kraas muuseumi infoletist kõne, kus öeldi, et toimus metallivargus, varas on kinni püütud ja palutakse muuseumi esindajat. Helistajaks oli vallavolikogu liige Toomas Halliksaar, kes teatas, et varga tabas Roland Tarum oma saeveski juurest.

Kraas läks väidetavale sündmuskohale, kus kedagi ei olnud, ja helistas uuesti Halliksaarele, kes lubas asja uurida. Järgmises kõnes ütles vallavolikogu liige, et Roland Tarum ootab teda koos vargaga kuriteopaigas vana sisselangenud katusega mehaanikatsehhi juures. Tsehh asub saeveskist kaugel, muuseumi teises otsas.

Kui Kraas kohale jõudis, oli politsei juba saabunud ja Tarumi asemel valvasid varast vallavolikogu esimees Tarmo Kütt ja vallasekretär Neeme Sild. «Kütt teatas, et Tarum pidi ära minema. Oli selge, et minu muuseumis kohalolek laupäevasel päeval tuli neile ebameeldiva üllatusena,» ütles Kraas. Muuseumi direktori saabudes hakkas politsei juhtunut hoopis temaga lahendama ja vallahärrad lahkusid.

Vargaks osutus vene keelt kõnelev asotsiaal, kes oli mehaanikatsehhi varemetest varastanud umbes kolme euro väärtuses vanametalli ja viinud selle roostes aiakäruga umbes poole kilomeetri kaugusel asuvale Tarumi saeveski krundile, kus Tarum ta tabas. «Kuna politseile tundus kogu see lugu ja ka Tarumi käitumine väga kummaline, siis ütlesin, et kutsume selle päti tagasi ja kuulame ta üle. Varas väitis, et tunneb Roland Tarumit, ja Tarum olla talle öelnud, et sealt võib metalli võtta, kuna see polevat kellegi oma. Ta oli üllatunud, et Tarum politsei kutsus, kuna Tarum olevat alguses lubanud, et ta politseid ei kutsu,» rääkis Kraas.

«Vaat sellisel tasemel käib see asi, üle mõistuse!» ütles muuseumi direktor ahastusega.

Tagasi üles