Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Euroopa Komisjon peatas hiigelsummade väljamaksed EASile

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
EASi juht Ülari Alamets. | FOTO: Mihkel Maripuu

Euroopa Komisjon peatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele (EAS) kuni 30 miljoni euro ehk 470 miljoni krooni ulatuses raha maksmise seniks, kuni EAS annab rahuldavad seletused Euroopa Kontrollikoja audiitorite leitud puudustele.


Seega peatub vähemalt kaheks kuuks kogu Euroopa Regionaalarengu Fondi raha väljamaksmine EASile. Aastateks 2007–2013 on sellest fondist eraldatud Eestile 1,86 miljardit eurot ehk 29 miljardit krooni.

See raha kulub suures osas rahamahukatele tootmis- ja taristuprojektidele alates teede ehitamisest ja lõpetades lennujaamade arendusega. Seejuures on raha saajateks sageli riigi, omavalitsuste ja ülikoolide suured projektid.

See, et Euroopa Komisjon struktuurifondide maksed peatab, pole Eesti puhul kaugeltki igapäevane ja seekordne karmus on lausa pretsedenditu. Postimehega rääkinud spetsialistide sõnul on auditis sel juhul ilmnenud suured probleemid.

«Samas on tegu siiski ühe fondi väljamaksete ajutise peatamisega, see raha pole kuhugi kadunud. Juhul kui Eesti riigi vastused Euroopa Komisjoni ei rahulda, siis mustema stsenaariumi kohaselt jätab komisjon need abikõlbmatud kulud lihtsalt kompenseerimata ja/või raha küsitakse abisaajalt tagasi,» nentis anonüümsust palunud allikas.

Euroopa struktuurifondide raha vahendava EASi enda teatel auditeeris kontrollikoda mullu sügisel kokku kaheksat Euroopa Regionaalfondi rahastatud projekti ja neist kolme kohta oli audiitoritel tähelepanekuid. Postimehe andmetel tekitas audiitoreis küsimusi projektidega seotud riigihangete korrektsus. Peale selle on EAS väidetavalt maksnud regionaalarengu fondi raha eest kinni kulusid, mis tegelikult abikõlblikud ei ole.

EAS keeldus enne auditi lõpparuande valmimist täpsustamast, milliseid projekte kontrollikoja audiitorite tähelepanekud täpsemalt puudutasid.

EAS teatas, et tähelepanekud puudutasid ka sihtasutuse protseduuride ja töömeetodite tõhusust. «Nüüd peab Eesti veenma komisjoni kahe kuu jooksul, et puudusi kas polnud või siis suudab ta puudused kõrvaldada,» ütles üks allikas. «Praegu on faktide selgitamise periood.»

EASi juhatuse esimees Ülari Alamets kinnitas pressiteates, et auditis märgiti tõepoolest abikõlbmatuid kulusid ja esines ka puudusi olulise info edastamises audiitoritele. Seega on otsus maksed ajutiselt katkestada Alametsa kinnitusel arusaadav abinõu. «EASi klientide jaoks ei muutu midagi, jätkuvad nii uute taotluste vastuvõtt kui ka väljamaksed,» lausus ta.

Regionaalfondi maksete ajutise katkestamise perioodil korraldatakse projektide rahastamine eelarvesse planeeritud struktuurivahendite ja sildfinantseerimise arvelt. Maksete taastamise järel saab nimetatud summad Euroopa Komisjonilt tagasi taotleda.

Tagasi üles