Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kadriorus tuli maa seest välja vana praam

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Tallinnas Kadriorus ilmus mereäärsel Tivoli arendusel kaevetööde käigus maa seest välja vana laevavrakk. Arheoloogide esialgsel hinnangul on tegu praami tüüpi veesõidukiga, mis pärineb ilmselt 19. sajandist.

Kaks aastat tagasi leiti sealtsamast kõrvalt Metro Capitali eelmise arendusetapi käigus kolm vana laevavrakki, millest üks osutus enam kui 700 aasta vanuseks kogeks. Igatahes on puit, millest laev tehtud, langetatud umbes aastal 1295 praeguse Põhja-Poola alal. Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul tehti see kindlaks dendrokronoloogia abil.

Äsja koge leiukoha kõrvalt maa seest välja tulnud vrakki on arheoloogid hinnanud vaid visuaalselt, kuid juba peale vaadates ütlevad spetsialistid, et tegu on kogest tunduvalt uuema laevaga.

Meremuuseumi teaduri, allveearheoloog Vello Mässi sõnul on praegune leid küll uuem, kuid sellegipoolest väga väärtuslik. Ta selgitas, et selliseid veesõidukeid kasutati Kesk- ja Põhja-Euroopas alates keskajast ning leitud on neid Rootsist, Taanist, Poolast ja kaugemaltki. «Neid on kasutatud mitmel pool, aga mitte väga sageli, sest need olid eriotstarbelised veesõidukid,» kõneles Mäss. Tema sõnul oli see madalapardaline lameda põhjaga ilma tekita laev, mida avamerel sõitmiseks ei kasutatud. «See oli transpordivahend, mis oli pukseeritav, tõugatav ja teisaldatav ega olnud iseliikuv. Ehk nii-öelda abilaev, mida ei saa nimetada ei paadiks ega laevaks. Selle kohta on olemas ühemõtteline termin – see on praam,» rääkis Mäss.

Mereteadur märkis, et dateeriks praami aega, kui Tallinn oli veel Tsaari-Vene sõjasadam. Tema sõnul võib arvata, et leitud sõiduk on üheealine sealsamas lähedal asunud purjelaevaga Tver, mis hukkus tormis 1852. aastal. «Praame on neil kaugetel aegadel kasutatud nii suurtes sõjasadamates kui ka laevaverfides. Selle vraki eriliseks tähenduseks on laevaehituskultuuri kandja roll,» lausus Mäss.

Praami pikkus võis olla 15 meetrit ja laius umbes viis meetrit. «Umbes nii me arheoloog Ants Kraudiga seal ehitusplatsil kalkuleerisime,» ütles allveearheoloog. Igal juhul on tema hinnangul merendusajaloo seisukohast tegu erakordse leiuga, sest Eestis pole varem niisugust asja välja tulnud. «Samasuguse veesõiduki primitiivsem variant leiti sadakond aastat tagasi Koiva jõest ning Läti ja Saksa ajaloolased on sellele seletusi otsinud,» märkis ta. See oli pealt lahtine, ilma tekita transpordivahend, millega veeti ühest kohast teise kaupu ja kui vaja, siis pandi praamile ka pingid ning nii sai sellega vedada ka inimesi.

«Mina sain seal pori sees sumades sellele esimese pilgu heita, aga nüüd, kus ta on pori seest välja tõstetud, siis saab seda põhjalikumalt uurida. Aga üks on selge – sellel leiul on oma tähendus ja oma väärtus, see pole sugugi tähtsusetu leid,» rõhutas Mäss.

Lähemal uurimisel võib vraki mõlemas otsas näha sae jälgi. «Kui torm tõi selle kaldale, olid kohalikud inimesed kohe jaol ja võtsid purunenud laevast nii puitu kui ka muud materjali, millele leiti uus kasutus,» kõneles Mäss. «Randlased olid laevahukkude jälgedes alati kohe jaol ja igaüks leidis sealt endale midagi vajalikku.»

Tagasi üles