Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti võimalus olla suurem

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jüri Ratas ja Jean-Claude Juncker | FOTO: Sander Ilvest

On üks asi, millest Eesti poliitikud ja ametnikud ei soovi Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seoses eriti rääkida – selleks teemaks on otsene kasu, mida saab nautida vaid liikmesriik, kes on parajasti eesistuja. Näitena sellest kasust võib tuua poliitikute n-ö otseühenduse kõigi tähtsamate Euroopa pealinnadega.

Eesistuja roll nõuab aga ühendamist ja liikmesriikide ülesust, mitte omakasu tagaajamist, ning seetõttu sellega ei kelgita. Seda, kuidas Eesti ametnikud suhtuvad Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisse, kirjeldab hästi üks anekdoot, mis küsib, mida mõtleb eestlane, kui ta näeb elevanti. «Eestlane mõtleb, mida elevant temast mõtleb,» on vastus.

Sedasorti lähenemine joonistub välja poliitikute ja ametnike sõnavõttudest, milles rõhutatakse, et Eesti ei pea aruteludes ilmtingimata saavutama läbimurdeid, et siis endale vastu rindu taguda, vaid saavutada tuleb see, et arutelu viiakse edukalt ja tasakaalukalt edasi ning võimalikule lahenduskäigule jõutakse pool aastat lähemale.

Ilmselt ongi see asukohariigi elanikele eesistumise juures üks raskesti arusaadavamaid aspekte: oluline on jutu edasi keerutamine, ent käegakatsutavat kasu ei paista olevat. Tegelikult on küll, ent see on tavaliselt üsna abstraktseks muudetud, et mitte ühegi 27 liikmesriigi ametnikud ja elanikud selle peale ei pahandaks. Seetõttu uuriski Postimees eesistumise juhtfiguuridelt, millist kasu on toonud senine eesistumine nii Eestile kui ka Euroopale.

Ratas on kohtunud kõigiga

Näiteks peaminister Jüri Ratas (Keskerakond) on viimase paari kuu jooksul kohtunud kõigi Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide juhtidega, mõnega isegi mitu korda. Selle käigus on tema ülesanne rääkida loomulikult eesistumisega seotud teemadest, ent mis seal salata, võimalik on pajatada ka Eesti riigi muredest ja rõõmudest.

«Iga kohtumine, iga käepigistus või arutelu on võimalus Eestile, et end eesistumise ajal suuremaks teha, kui me oleme,» selgitas Ratas. Näiteks on ta mitmel üritusel sattunud rääkima Prantsusmaa uue presidendi Emmanuel Macroniga, kellele on rahvusvahelisel tasemel pandud väga suured lootused.

Lühikese aja jooksul on tal võimalus olnud kahepoolselt kohtuda ka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, Ühendkuningriigi peaministri Theresa May ja Hispaania peaministri Mariano Rajoyga. Lähinädalatel sõidab ta Türki, et eesistujana kohtuda Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga.

Selle kohtumisel tuleb tõenäoliselt juttu ka viimaste aastate arengutest Türgi sisepoliitikas. Samas ei tohi türklasi liialt palju ärritada, sest on ju ELil nendega kokkulepe migrantide vahetamiseks. «See kokkulepe, mis meil on Türgiga rände osas, on hea kokkulepe. Me kindlasti ei taha, et nad selle üles ütleks,» sõnas Ratas.

Võimalus meie muredele tähelepanu tuua kätkeb ka ELi naabruspoliitikat. Kui lõunapoolsemate riikide probleem on Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas toimuv ning sellega seotud rändeküsimused, siis meie saame tõstata probleeme seoses Ukrainaga, kus vinduv sõda on ajapikku uudisväärtust, ent mitte olulisust kaotanud.

Neil kohtumistel kerkivad üles ka sisuteemad, mis on Eesti eesistumisel kesksed. Näiteks digivaldkond. Hoolimata sellest, et Ratas pidas eelmisel nädalal sõnasõda Euroopa Komisjoni digivoliniku Andrus Ansipiga (Reformierakond), jätkub tal tegelikult viimasele kiidusõnu, kui kõneks tuleb näiteks internetis geoblokeeringu kaotamise teema.

«Siin tuleb meie volinikku igal juhul tunnustada. See on käegakatsutav muutus. On see siis soov vaadata «Sajandi armastuslugu» või mõnd spordiülekannet teises liikmesriigis, geoblokeeringu olemasolu tekitab tihti palju tuska,» selgitas Ratas. Selle jutu kinnituseks on majandusminister Kadri Simson (Keskerakond) Euroopa Parlamendi komisjoni ees öelnud, et Eesti soovib oma eesistumise ajal välja anda määruse, mis takistaks põhjendamatute geoblokeeringute kasutamist.

Eesti eesistumise ajal on kokkuleppele jõutud teistelgi sellistel teemadel. Nimelt jõudsid ELi Nõukogu ja Euroopa Parlament 14. juulil kokkuleppele IT-süsteemi loomises, millega hakatakse pidama arvestust väljaspoolt Schengeni viisaruumi pärit inimeste üle, kes siia sisenevad. Nii üllatav kui see ka pole, ei ole sellist infosüsteemi seni olnud.

Sarnase andmebaasidega seotud teema üle arutlesid Tallinnas mitteametlikul tippkohtumisel ka ELi sise- ja välisministrid. Üks Eesti eesmärke ongi viia lõpule arutelu karistusregistrite ja teiste andmebaaside piirideülese kasutamise osas ELis. Selles õnnestumine aitaks tõenäoliselt vältida olukordi, mis on ilmnenud viimaste aastate terrorirünnakute juures: ühel riigil on info kahtlaste isikute kohta olemas, ent teise riigini see enne terrorirünnakut ei jõua.

Eesistumise sisulise juhi, riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktori Klen Jääratsi sõnul loodetakse nende andmete ristkasutamise küsimuses sügisel õigusaktini jõuda. «Aga tõenäoliselt enda eesistumise ajal me selle arutamisega lõpuni ei jõua,» lisas Jäärats.

Keelekramp pole tähtis

Eesti avalikkuse jaoks on eesistumise sisuline pool seni jäänud ministrite keeleoskuse ümber lahvatanud arutelu varju. Nagu arvata võib, ei pea Jäärats ja Ratas seda aga märkimisväärseks mureks.

Ent küsimusele, kas ministritele tehti selle teemaga liiga, kumbki otsesõnu ei vasta. Jääratsi hinnangul pole vahet, kas kokkuleppele jõutakse eesti, suahiili või vanakreeka keeles. «Need, kes igapäevaselt asjadega tegelevad, andsid olukorrale teistsuguse hinnangu – väga tubli. Keel võis olla konarlik, aga asjadele anti adekvaatsed vastused,» sõnas Jäärats. Ta lisas, et Eesti jaoks tähtsate teemade edasiviimisel on oldud edukad.

Ratase sõnul räägivad ka ülemkogul mitmed riigipead oma emakeeles, olenemata sellest, et nende inglise keel on väga hea. «Võib-olla oleme me vahel krambis või kimbatuses, et me peame rääkima inglise keelt,» sõnas Ratas.

Kuigi juulis olid Eesti eesistumisega seotud üritused palju meediapildis, on tihedam aeg alles ees. Jääratsi sõnul on oluline, et Eesti ametnikud ei kaotaks ka poolaasta lõpus võhma, mida on vahel olnud eesistujate puhul märgata.

Ratas seda ei karda. «Paljudel kohtumistel öeldakse, et väikeriigid on paremad eesistujad kui suurriigid,» selgitas ta.

Eestlaste tihe suvi

8. mai – peaminister Jüri Ratas kohtus Poola, Leedu ja Läti peaministriga.

12. mai – peaminister Jüri Ratas kohtus Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Frederica Mogheriniga.

16. mai – peaminister Jüri Ratas kohtus Slovakkia asepeaministriga.

22.–24. mai – peaminister Jüri Ratase ringsõit Bratislavas, Budapestis, Prahas, Ljubljanas ja Bukarestis, mille käigus toimusid kohtumised Slovakkia, Ungari, Tšehhi, Sloveenia ja Rumeenia valitsusjuhtidega.

29. mai – peaminister Jüri Ratase ringsõit Kreekas ja Küprosel, mille käigus toimusid kohtumised Kreeka peaministri ja Küprose presidendiga.

30. mai – peaminister Jüri Ratase kohtumine Euroopa Parlamendi presidendi Antonio Tajaniga.

2. juuni – peaminister Jüri Ratase kohtumine Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier’ga.

5. juuni – peaminister Jüri Ratase ringsõit Hispaanias ja Portugalis, mille käigus toimusid kohtumised Hispaania ja Portugali peaministriga.

6. juuni – peaminister Jüri Ratase kohtumine Leedu presidendi ja Norra peaministriga.

10. juuni – peaminister Jüri Ratase kohtumine Soome peaministriga.

14. juuni – peaminister Jüri Ratase kohtumine Itaalia parlamendi väliskomisjoniga.

15.–16. juuni – peaminister Jüri Ratase ringsõit Saksamaal ja Prantsusmaal, mille käigus toimusid kohtumised Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga.

20.–21. juuni – peaminister Jüri Ratase ringsõit Luksemburgis ja Hollandis, mille käigus toimusid kohtumised Luksemburgi, Hollandi ja Belgia peaministriga.

22.–23. juuni – Euroopa Liidu Ülemkogu istung, millega samal ajal toimus peaministri kohtumine Taani peaministriga.

28. juuni – peaminister Jüri Ratase kohtumine Prantsusmaa peaministriga.

29. juuni – Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise avakontsert. Kohal olid Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

6. juuli – Tallinnas kohtusid Euroopa Liidu siseministrid. Peatähelepanu oli rändeolukorral Vahemere ääres.

7. juuli – Tallinnas kohtusid Euroopa Liidu justiitsministrid. Olulise teemana tõstatati andmebaaside ristkasutamine ehk karistusregistrite jmt piiriülene kasutamine.

13.–14. juuli – Tallinnas kohtusid Euroopa Liidu keskkonnaministrid. Ministrid kinnitasid vankumatut toetust Pariisi kliimaleppele. Samal ajal jõudsid Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlament kokkuleppele plaanis luua IT-süsteem, millega hakatakse pidama arvestust nende Schengeni välispiiri ületavate inimeste üle, kes on pärit väljastpoolt Schengenit.

17. juuli – peaminister Jüri Ratase kohtumine Hispaania peaministriga.

17. juuli – Tallinnas toimus digitaalse ühisturu konverents.

18. juuli – Tallinnas kohtusid Euroopa Liidu telekommunikatsiooniministrid, kes allkirjastasid deklaratsiooni 5G-võrkude väljaarendamiseks.

18. juuli – peaminister Jüri Ratase välisvisiit Londonisse, kus toimus kohtumine Suurbritannia peaministri Theresa Mayga.

20.–21. juuli – Tallinnas kohtusid Euroopa Liidu terviseministrid.

25. juuli – peaminister Jüri Ratase ringsõit Horvaatias, mille käigus toimus kohtumine Horvaatia peaministriga.

Tagasi üles