Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ministeerium üritab vältida õpilaste poliitilist ajupesu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Koolid ei soovi oma territooriumil valimisnänni näha. | FOTO: Sander Ilvest

Haridus- ja teadusministeerium, õiguskantsler ja Eesti Noorteühenduste Liit töötasid välja põhimõtted, kuidas käituda valimiskampaania ajal haridusasutustes, põhisõnum poliitikutele on, et valimispropaganda tuleb hoida koolidest eemal. Tänavu saavad esimest korda valimistest osa võtta ka 16- ja 17-aastased noored, see paneb koolidele suurema vastutuse aktiivselt kaitsta kooli poliitilist neutraalsust.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul tuleb kõikidel hariduse ja poliitika osapooltel silmas pidada, et poliitiline agitatsioon koolidesse ei sobi.

«Maailmavaadete ja poliitika üle arutlemine on koolis igati teretulnud, kui see on kooskõlas õppekava ning neutraalsuse põhimõttega. Samas peab aktiivse valimiskampaania ajal hoolega silmas pidama, et teadlikult või kogemata ei jõuaks poliitiline reklaam kooli kanalitesse, tundidesse ja muudesse tegevustesse. Reeglid kehtivad kogu kooliperele õpilasest direktorini, kellel on oluline arvestada, et koolis õppimine või töötamine paneb neile suurema vastutuse kooli poliitilise neutraalsuse tagamiseks,» ütles Reps.

Haridusminister rõhutas, et poliitikute külaskäigud koolidesse valimiskampaania ajal ei ole taunitavad, kuid kõik sellised sündmused peavad olema rangelt tasakaalustatud.

«Kui toimub näiteks poliitiline debatt, siis peaksid olema esindatud kõik piirkonnas kandideerivad erakonnad ja valimisliidud. Kui kool seda tagada ei saa, siis me soovitame taolisi debatte mitte korraldada,» lausus Reps.

Reps tõdes, et kohalikel valimistel kandideerivad sageli ka koolijuhid ja õpetajad. «Seda on juhtunud ka varem ja siiamaani ei ole meieni jõudnud infot, et koolijuhid ja õpetajad koolides mingil moel enda kasuks valimispropagandat teeksid. «Seni on heast tavast kinni peetud, loodame, et see läheb samamoodi edasi,» ütles minister.

Õiguskantsleri nõunik Vladimir Svet rõhutas, et koolides toimuvad debatid ei tohi muutuda ajupesuks, neil ei tohi agiteerida kellegi poolt hääletama ning arutelud peavad olema hariduslikud ja tutvustavad.

«Õpilasel peab olema võimalik kuuldu ja nähtu üle arutleda ning anda ise sellele oma hinnang. Debattidel peab olema moderaator, kes peab jääma neutraalseks ning ei tohi kalduda kellegi poole,» ütles ta.

Ka Svet on seisukohal, et koolijuhtide ja õpetajate kandideerimist valimistel ei saa taunida, kuid koolitöötajad peavad selgelt eristama oma rolli kandidaadina ja õpetajana.

Õiguskantsler Ülle Madise rõhutas, et valimisea langetamine annab noortele võimaluse osaleda kohaliku elu ja arengu suunamisel.

«On oluline, et noored mõistaksid, milline võimalus neile avaneb, adudes samal ajal ka otsustamises osalemisega kaasnevat vastutust. Et noored tuleksid valima ja teeksid läbimõeldud valiku, peab neil olema piisavalt teavet valimiste kohta ja usku, et nende häälest midagi sõltub. Samuti on oluline, et täiskasvanud ei kasutaks noorte mõjutamiseks keelatud või ebaeetilisi võtteid, vaid selgitaksid toimuvat adekvaatselt ja erapooletult. Esimesest valimise kogemusest võib sõltuda, kas noor tajub valimisi millegi ebaolulise ja kaugena, või reaalse võimalusena kaasa rääkida ja osaleda,» ütles õiguskantsler.

Arusaamatuste vältimiseks ja koolis poliitiliselt neutraalse keskkonna tagamiseks on koolijuhtidel soovitatav selgelt määratleda põhimõtted, mis on valimiste ajal koolis lubatud ja lubamatu. Kooli ei sobi näiteks üleskutsete tegemine kellegi poolt hääletada, samuti mistahes formaadis valimisreklaamid, sealhulgas üleskutsed kooli kanalites ja niinimetatud valimisnänni jagamine.

Valimiskampaania ajal pole ka õppetöö raames mõistlik korraldada poliitikute tunnikülastusi, sest sel ajal pole neil võimalik käia oma tööst rääkimas lahus valimiskampaaniast. Samas on asjakohased arutelud tunnis poliitilise süsteemi, maailmavaadete ja muu sellise üle. Samuti on koolidel võimalik korraldada ka valimiste eel poliitikute tutvustusüritusi, kuid need peavad olema tasakaalustatud ja kõigile vabatahtlikud.

Eesti Noorteühenduste Liit korraldab sügisel toimuvate valimiste ajaks noorte valimisvalvurite projekti, mille raames jälgivad 16–19-aastased noored, et koolid jääksid valimispropagandast puhtaks.

Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimees Ivo Visak ütles, et noorte valimisvalvurite projektis osaledes on noored võtnud endale ülesande kaitsta kooli poliitilist neutraalsust ning jälgida, et seal ei toimuks valimisrikkumisi.

«Projekti kandideeris ligi 200 noort kogu Eestist ja kooliaasta algusest on nad käepikenduseks teistele valimiste läbiviimise korrektsust jälgivatele institutsioonidele, andes vajadusel projektimeeskonnale teada potentsiaalsetest rikkumistest, mille puhul püüame need esmajoones viisakalt lahendada, andes omakorda rikkujale tehtust teada. Paljud osalevad ka valimispäevadel valimisvaatlejatena ja valimiskomisjoni töös,» rääkis Visak.

Tagasi üles