Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti kiireim juuksur sõidab 650 hobujõulise BMW-ga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Karoli Simisker on üks paarist kiirendamisega tegelevast naisest Eestis.
  • Autole on kulunud paari kuuga ligi 20 000 eurot.
Kiirendusvõistleja Karoli Simisker oma võimsamaks tuunitud BMW E30-ga. | FOTO: Toni Läänsalu

Võtke üks vana bemm, istutage kapoti alla turboga varustatud kaheksasilindriline ja pange rooli taha 21-aastane Karoli Simisker. Tulemuseks saate 650-hobujõulise võidusõiduauto ja Facebooki lehe Hell on Heels Racing.

Võistluskirjadega BMW-le, mille numbrimärgilt vaatab vastu kiri KAROLI, nõjatub tumepunaste juustega ja üleni musta riietunud noor naine. «Siin ta on,» viipab Simisker ühes Viimsi autotöökojas avatud kapotiga auto suunas.

Kui küsida, miks eelistab Simisker just sakslasi, on vastus lihtne: juba esimene auto, millega Simisker 18-aastaselt sõitma hakkas, oli BMW: «Olin väike rullnokk ja selle auto välimus on mulle alati meeldinud. Nii valisin ka võistlusautoks BMW E30, millele pandi esiti V8 turbomootor.»

Autode ja muu tehnika hingeeluga peab Simisker hästi kursis olema juba müüjatöö pärast Viimsi Autoeksperdi varuosade poes. Ka mõte hakata osalema kiirusvõistlustel tuli tal sel kevadel autoga koju sõites. Mehaanikuametit pidav elukaaslane Harri Lillevars leidis, et ideed tasub toetada, ning koos hakati autot ja sponsoreid otsima.

Karoli: «Mõned ikka julgustavad ka, et väga lahe, aga rohkem kohtab negatiivset suhtumist. Ma ei tea, millest see tuleb, äkki kadedusest.»

Kapoti all on praeguseks viies mootor. / Toni Läänsalu

Kulukas hobi

Lillevars ja paar tema sõpra hoolitsevad selle eest, et Simiskeri võistlusauto rajale jõudes alati heas korras oleks. Tööd jätkub, sest pea igal võistlusel mõni osa puruneb, sulab või lõpetab töötamise. «Pole vist päeva, kui ma selle autoga ei tegeleks,» ütleb noormees. Mootori, mis on kevadest arvates juba viies, pani ta oma kätega kokku.

Eelmisel nädalavahetusel Lätis võisteldes sulas autol sidur hooratta külge kinni. See nurjas ka ajakirjaniku salajase plaani korraks võistlusautosse istuda ja kuulda, mis häält teeb üks turbomootoriga BMW E30, mis on praeguseks arendanud 400 meetri peale kiirust 201 kilomeetrit tunnis.

Karoli: «Mõned ikka julgustavad ka, et väga lahe, aga rohkem kohtab negatiivset suhtumist. Ma ei tea, millest see tuleb, äkki kadedusest.»

Enne äpardust aga jõudis Simisker välja sõita oma senise parima aja, läbides 400 meetrit 12,4 sekundiga. Eesmärgiks on naine seadnud sama distants läbida 10,2 sekundiga.

Eelmisel nädalavahetusel võistles Karoli Lätis Ventspilsis ja saavutas tippkiiruseks 201 kilomeetrit tunnis. / Tanel Simon

Auto pidev parandamine ja kiiremaks tuunimine pole teadagi odav lõbu. «Lõpetasime lugemise 14 000 euro peal,» mainib Lillevars. Auto täielikuks ümberehitamiseks on paari kuu jooksul kulunud vist juba ligi 20 000. Rahaga abistavad sponsorid, nõu ja jõuga mehaanikutest sõbrad ja pere.

Et tänaval sellise autoga sõita ei tohi, pidas Läti politsei Simiskeri kinni, kui ta autoparandusest võistluspaika suundus. «Lubasin politseinikega lõunale minna, siis sain tulema,» naerab ta. Tegelikult selle asjaga nalja pole, tänaval sõitmine võib lõppeda võistlusloa äravõtmisega.

Naisi võistleb vähe

Motosport on tavapäraselt väga mehelik ala, Eestis osaleb lisaks Simiskerile kiirendusvõistlustel vaid paar naist. Eelarvamusi stiilis «naine roolis, auto kraavis» kohtab sageli. «Hater’eid (vihkajaid) on palju,» tunnistab asjaosaline. «Mõned ikka julgustavad ka, et väga lahe, aga rohkem kohtab negatiivset suhtumist. Ma ei tea, millest see tuleb, äkki kadedusest.»

Kiirusearmastus on Riisiperest pärit Simiskeril ilmselt isalt, kes tegeles nooruses kardi- ja tsiklisõiduga. «Mu isa annaks kõik ära, et ma sõita saaks,» ütleb ta. Ema küll julgustab tütart tegelema asjaga, mis talle meeldib, aga võistlust jälgib väriseva südamega. «Pärast tuleb ja küsib, miks sa ometi nii tegid?! Eks ta ikka muretseb.»

Aga kui ohtlik see kõik ikkagi on? Kiirendaja vakatab korraks ja tunnistab siis: «No natuke ikka.» Kiirused on suured ja ootamatuid olukordi tekib ka kontrollitud radadel. Näiteks eelmisel nädalavahetusel Lätis võisteldes puhus viimasel sajal meetril väga tugev tuul, mis lõi auto vibama, ja selline asi võtab korraks kõhedaks küll, mainib Simisker.

«Lõpuks on neist sponsori toolidest kasu ka,» naerab Karoli. Vestleme Viimsi remonditöökojas, kus ta oma autot tuunib. / Toni Läänsalu

Kes palju teeb, see teadagi ka palju jõuab – nagu tööst ja sõitmisest veel vähe oleks, lõpetas Simisker sel kevadel Tallinna tööstushariduskeskuses juuksuri eriala ja tegeleb nüüd ka sellega. Mitte küll põhitööna, sest varuosade poes ja autode keskel olemine sobib Simiskerile paremini. Peast on läbi käinud ka mõte õppida mehaanikuks, aga ilmselt jääb see siiski pigem hobiks.

Lõpetuseks ei pane vist kedagi imestama, et kaks kassi, kes Simiskeri kodus ootavad, kannavad nime Turbo ja Diisel...

Tagasi üles