Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pärnu linnapeakandidaadi maja asub linnamaal

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Toomas Kivimägi elumaja Pärnus Tulbi tänaval on hoonestusõiguse alusel ehitatud linnale kuuluvale maale. | FOTO: Mailiis Ollino

Ainuke inimene, kes Pärnu raelt on saanud linna krundile eramu rajamiseks hoonestusõiguse, on Toomas Kivimägi (RE), kunagine maavanem, eelmine linnapea ja praegune parlamendiliige ning Pärnu linnapeakandidaat.

Hoonestusõigus anti Toomas Kivimäele 2000. aasta talvel. Kivimägi pidas toona maavanema ametit. Linnapea toolil istus Einar Kelder, kes 2014. aastal siitilmast lahkus. Hoonestusõiguse andmisega tegelnud linnavalitsuse majandusosakonda juhtis siis ja juhib praegugi Mait Talvoja. Osa oma maast Kivimäele loovutama nõustunud Pärnu Kalevi tenniseklubi juhatusse kuulusid sel ajal Tiina Viikma, Marje Kuntur ja Uno Koort.

Pärnu Postimees kirjutas Toomas Kivimäe eramust esimest korda 2001. aastal. Toonase artikli järgi pärines idee Tulbi tänavale maja ehitada ajast, mil Kivimägi Tammsaare 18a tenniseväljakutel mängimas käis ja ümberkaudset ala koos tenniseklubiga koristas.

Toona maavanem olnud Kivimägi sai Kalevi tenniseklubiga kaubale, et klubi eraldab 4813 ruutmeetri suurusest kinnistust 663 ruutmeetrit väikeelamumaaks. Pärast kinnistu moodustamist korraldas linnavalitsus Kivimäe palvel avaliku hoonestusõiguse enampakkumise. Peale Kivimäe pakkujaid ei olnud ja ta sai hoonestusõiguse alghinnaga.

Linnavalitsuse majandusosakonna juhataja Mait Talvoja ütles, et enamasti antakse linnamaale ehitamise õigus ärihoonete puhul. Kivimägigi oskab selle kohta tuua ridamisi näiteid: linna pärl Ammende villa, Rannahotell, mudaravila, Rumer Arenduse paar hektarit jõe ja Laia tänava vahel.

Talvoja kinnitas, et eramu ehitamise poolest moodustab Kivimäe juhtum siiski suure erandi. Kodu ehitamiseks linnamaale polevat keegi teine isegi soovi avaldanud.

Kivimägi selgitas, et tal nappis majaehituseks raha ja maaostuks polnud seda ammugi. Hoonestusõiguse saamine tähendas, et maa eest ei pidanud raha kohe välja käima. Rannarajoonis asuva krundi suhtes seati hoonestusõigus 36 aastaks ja tasuks 6000 krooni ehk 380 eurot aastas. Vahemärkusena olgu öeldud, et samasuguste Pärnu rannapiirkonna kruntide hinnad jäävad praegu 70 000 – 110 000 euro vahele.

Teine erakordne detail on hoonestusõiguse seadmine vaid 36 aastaks. Talvoja kinnitas, et tavaliselt on perioodid pikemad: 50–99 aastat. Vahetult pärast hoonestusõiguse saamist ehk 2001. aasta jaanuaris avaldatud artiklis tõi Pärnu Postimees välja, et kuigi hoonestusõiguse aastatasu oli soodne, peletas lühike periood muud võimalikud majaehitajad eemale.

Mis saab hoonestusõiguse lõppedes, ei tea Talvoja ega Kivimägi. Talvoja sõnutsi pole sellest juttu olnud ja Kivimägi tunnistas, et plaani pole ja see ei põle.

«Naljatledes olen öelnud, et siis langeb maja linnale ja jään linna üürnikuks, kuigi mul on õigus maja ära viia,» märkis ta.

Kokkuvõttes peab parlamendiliige toonast otsust rumalaks. «Praegu kahetsen, et ei võtnud rohkem laenu ega ostnud maad välja. Olnuks targem tegu! Kasulikum mulle ja jäänuks ära mõttetu klaperjaht!» arvas Kivimägi.

Eelmisel nädalal avaldas Eesti Ekspress artikli, kus kirjas, et Kivimäel oli õigus kõrvalkrundile maa alla toru paigaldada, aga mees kasutab maad hoopis oma aia osana.

Tagasi üles