Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

SKAIS2 loomine neelab veel kümme miljonit eurot

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Riigi ühe olulisema ja mahukama IT-lahenduse, sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS2 edasiarendus kulgeb endiselt üle kivide ja kändude – selle valmimine lükkub viis aastat edasi ja eelarve kasvab kümne miljoni euro võrra, lisaks otsustas riik üle parda heita ka seni töid teinud tarkvaraettevõtte.

Seni on megaprojekti elluviimisel sotsiaalkindlustusameti partnerid olnud Soome tehnoloogiahiiu Tieto Eesti üksus ja kohalik, endiste pangatöötajate loodud arendusettevõte Icefire. Kuigi juulis 2014 asusid firmad arendustöid koos tegema, loobus Icefire poolel teel ning tegelikuks vastutajaks jäi Tieto.

Nüüd otsustas riik lõpetada lepingu ka Tietoga ja kuulutada välja uue hanke, mille eeldatav maksumus on kümme miljonit eurot ja ajaline maht neli aastat. Seni on riik maksnud partneritele arenduste eest ligi viis miljonit eurot ja tööde tähtaeg kukkus juba 2016. aasta lõpus. Tietoga sõlmiti mullu siiski täiendav kokkulepe teha arendustöid edasi kuni 2018. aasta juulini, kuid nüüd öeldakse see lepe üles.

«Otsus leping lõpetada on tingitud kolmest suurest asjaolust. Kõigepealt, tempo, mis meil on arendajaga kujunenud, ei ole kuidagi jätkusuutlik. Nii jätkates ei saaks me seda süsteemi ilmselt kunagi valmis,» ütles sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske eile ajakirjanikele.

Lisaks on vahepeal toimunud suuri muudatusi sotsiaalmaksete paketis – nii poliitikakujundajate soovitud toetustes kui ka töökorralduses. Niisiis ei ole riigihangete seadusest tingituna ega ka Priske sõnul mõistlik jätkata töid senise partneriga sõlmitud lepinguga.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Ain Aaviksoo sõnul on Tieto teinud riigile töid 4,88 miljoni euro eest. Sõlmitud on 42 lepingut, millest lõpetatud või lõpetamisel on 28 ja osaliselt täidetud kümme. Aktiivsesse kasutusse on võetud aga vaid kümne lepingu käigus tehtud tööd.

Samas on Tieto hüvitanud projekti ajaraamist mahajäämusega seotud kulusid riigile 180 000 eurot.

Lõpetamise kulud teadmata

Praegu pole veel teada, millised rahalised kohustused tekivad pooltele lepingu lõpetamisega, kuna läbirääkimised alles algavad.

Marika Priske sõnul viib ministeerium Tietoga lepingu lõpetamise võimaliku kompromissi esimesel võimalusel otsustamiseks valitsuskabinetti.

Veel veebruaris leidsid riik ja Tieto, et projektiga on võimalik edasi minna tähtaegadest kinni pidades.

«Arenduse käigus oleme kaasanud täiendavat kompetentsi nii arendaja kui ka tellija poolele. Samuti on käesolevast aastast üles ehitamisel sotsiaalministeeriumi haldusalas IT-asutus tervise ja heaolu infosüsteemide keskus, mis peaks tagama veelgi parema toe IT-projektide juhtimisele,» ütles SKAIS2 projektijuht Arvidas Matšenas sotsiaalkindlustusametist toona.

Tieto Estonia juht Anneli Heinsoo märkis aasta alguses, et edasisi töid tehakse protsessipõhiselt ning see andvat nii ettevõttele kui ka kliendile hea ülevaate töödest.

«Tänu protsessipõhisele lähenemisele ja kaasatud lisakompetentsile on ka tähtajad paremini saavutatavad ning seepärast olen kindel, et Tieto Estonia suudab kõikidest kokkulepetest kinni pidada,» ütles Heinsoo toona Postimehele.

Puudutab 700 000 inimest

Süsteemi vajalikkuses on raske kahelda – just sellele tugineb igapäevane 110 toetuse ja pensioni maksmine kokku 700 000 inimesele: vanemahüvitis, ohvriabi, matusetoetus, elatisabi, pension, isegi olümpialaste preemia. Süsteemi uuendamisele toetub suurel määral ka tööhõivereform.

Projekti venimise põhjusi asus mullu uurima ka riigikontroll, kes on kokku lugenud, et möödapanekuid või valearvestusi on lausa kümmekond: euroraha kasutamise algusaja muutus, põhiarendaja suutmatus töid teha ning sellele järgnenud loobumine ja partnerarendaja tööde ülevõtmine, äripoole loogika keerulisus, tööde mahu ja keerukuse alahindamine, projektijuhtimisega seotud probleemid, töövõimereformist tingitud ajaline surve jne.

Kompromissleping Tietoga pidi kehtima kuni 31. juulini 2018. Selle kohaselt pidid perehüvitise maksmise arendused valmima 31. detsembriks 2017 ja pensioneid haldav süsteem 1. juuniks 2018. Uue infosüsteemi puhul seati niisiis eesmärgiks, et töövõimereformi ja uue elatisabi süsteemiga seotud arendused valmiksid esimeses järgus.

________

Tieto juht: lepingu lõpetamine oli ühine otsus

Aivar Pau
aivar.pau@postimees.ee

Estonia juhatuse esimehe Anneli Heinsoo hinnangul pole põhjust kõneleda SKAIS2 arendamisel tehtud eksimustest, lihtsalt aja kestel muutusid olud sedavõrd palju, et mõistlikum on leping sotsiaalministeeriumiga lõpetada.

- Kas lepingu ülesütlemine oli põhjendatud?

Kaalusime koos sotsiaalministeeriumiga pikalt ja põhjalikult, kuidas minna edasi olukorras, kus lepinguperioodi alguses sätestatud eesmärgid ja tööülesanded on muutunud. Samuti on alates 2014. aastast muutunud seadus ja tööde maht. Lepingu lõpetamine oli meie, Tieto Estonia ja sotsiaalministeeriumi ühine otsus, mis teenib ennekõike Eesti kodanike huve ja võimaldab ministeeriumil leida parim lahendus SKAIS2 infosüsteemi lõpetamiseks.

- Kas lepite sellega?

Nagu eelnevalt mainitud, on tegu Tieto Estonia ja sotsiaalministeeriumi ühise otsusega.

- Kas teil tekib lepingu lõpetamisega rahalisi kohustusi või nõuate raha riigilt?

Aastaid Eestis tegutsenud vastutustundliku ettevõttena lähtume Eesti seadustest ja headest äritavadest. Kuid kuna leping ei ole veel ametlikult lõppenud, on praegu vara öelda, kas ja millised rahalised kohustused sellega kaasnevad.

- Mis kokkuvõttes valesti läks?

Muutusid nii SKAIS2 esialgselt planeeritud töömahud, tööülesanded kui ka seadus. Nii pika lepinguperioodi puhul on paljude osade muutumine mõistetav ja arusaadav. Ses mõttes ei saa öelda, et midagi valesti läks.

Tagasi üles