Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Helmes: IT-suurprojekte tuleks teha osa kaupa

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Helmese kontor Tallinnas | FOTO: Internet

Sotsiaalministeerium otsustas möödunud nädalal lõpetada lepingu sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi senise arendaja Tietoga. Varem isegi mitme avaliku projektiga raskuses olnud tarkvarafirma Helmese partner ja arendusjuht Raul Ennus arvas, et see hange oli Eesti mastaabis harvaesinevalt keerukas, ning pakkus enda kogemuste põhjal välja kolm mõtet, mida IT-projektide tellimisel ja arendamisel silmas pidada.

«Suuri projekte tuleks ellu viia väiksemate alamprojektide või äriliselt loogiliste osade, näiteks ühe teenuse kaupa. Tihti on suurte projektide läbiv risk inimlik optimism – loodetakse, et mahuka projekti detailset käekäiku on võimalik kaks-kolm aastat ette näha. Terviklike väiksemate alamosade arenduste eraldi tellimise ehk paindliku tarkvaraarendusega saab palju kiiremini aru, kui projekt hakkab valesse suunda kiskuma, ja korrektuuride tegemine on kordades odavam,» kommenteeris Raul Ennus.

Samuti vähendab see Ennuse hinnangul riski, et vahepeal muutub ümbritsev keskkond ja pika projekteerimisperioodi jooksul tehtud otsused on juba vananenud.

«Tähtajast ja eelarvest kinnipidamine nõuab detailides paindlikkust. Tarkvaraprojektide puhul on võimalik fikseerida projekti ärilised eesmärgid ja vajadused, aga konkreetseid tehnilisi lahendusi (funktsionaalseid omadusi) tuleb projekti käigus pidevalt mingil määral lõppkasutajatega koostöös katsetada ja täiendada,» rääkis Ennus.

Sama lean-printsiipi rakendatakse tänapäeval laialdaselt tootearenduses ja idufirmade sektoris ning just sellel eesmärgil, et saada vajalik toode valmis võimalikult kiiresti ning minimaalsete kuludega.

«Tarkvarasse planeeritakse projekti alguses tihti palju ebaolulisi funktsionaalsusi, mida on võimalik eelpool nimetatud pideva lõppkasutajatega koostöö abil hiljem välistada. Kui seda oskuslikult teha, on võimalik IT-projekt tarnida enne tähtaega ning planeeritust väiksema eelarvega. Ühtlasi tagada tellija jaoks vajalik äriline väärtus,» lisas Ennus.

«Küsi kasutajalt projekti esimesest päevast tagasisidet. Suurte projektide puhul tuleb arendusprotsessi kaasata väga erineva profiiliga inimesi – nii juhte, spetsialiste kui kindlasti ka lõppkasutajaid,» soovitas Ennus.

Edukate arendusprojektide puhul on tema hinnangul tavaline, et arendusprojekti kaasatakse vajadusel ka lõppkasutajate testgrupp.

Sotsiaalkindlustusamet otsustas sel nädalal lõpetada aastaid kestnud ja suure mahuga IT-süsteemide arenduselepingu Soome tarkvaraettevõtte Tieto Eesti haruga, tuues peamiseks põhjuseks selle, et tähtaegadest ei peeta kinni ja vigu on palju. Tieto on seni lepingu täitmiselt riigilt saanud viis miljonit eurot, riik kuulutab nüüd välja uue hanke, mille mahuks on 10 miljonit.

Loo autor on aastate eest olnud Helmeselt arendusteenuste tellija.

Tagasi üles