Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Arvamusfestival otsib oma olemust

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Arvamusfestival 2017 | FOTO: Dmitri Kotjuh/JÄRVA TEATAJA/SCANPIX

Vihma ja äikesetormiga lõppenud arvamusfestival kutsus nädalavahetusel kokku enam kui 9000 inimest, kes mõtlesid kaasa 160 arutelus. Teemasid jagus alates kahekümnest eriilmelisest arutelualast, erakonna ja meediatelkidest kuni teemapõhiste mõttekodadeni ning nii sai igaüks omale sobivat programmi kokku pannes kujundada omaenda arvamusfestivali. Eesti suurimate päevalehtede peatoimetajate sõnul ongi ürituse probleem kitsama fookuse puudumine.

Viiendat aastat Paides peetav Arvamusfestival otsib ikka veel oma nägu ja muutub iga aastaga. Seekordse festivali programm oli eelmiste aastate tagasisidele tuginedes küll õhem. «Kui eelmisel aastal oli 28 teemaala ehk ühte arutelu sai kuulata ja 27 jäi kuulamata, siis tänavu sai ühte kuulata ja 19 jäi kuulamata,» rääkis festivali koordinaator Kaspar Tammist. Tänu sellele oli tema sõnul vallimäel ka rohkem ruumi. «Arutelualad polnud üksteises kinni ja helid ega inimesed läinud ristuma,» lausus ta.

Festival liigub Tammiste sõnul iga aastaga selle poole, et inimesi enam kaasata. «Need neli või viis inimest, kes laval kõnelevad, võivad alati ka kusagil mujal kohtuda ja rääkida,» ütles Tammist, kelle jaoks on Arvamusfestivali mõte kuulata rahva tagasisidet ning sellest uut inspiratsiooni ammutada. «Sel aastal olid kavas märgitud need vestlused, millel juures toimusid ka kihvtid kaasavad arutelud,» kiitis koordinaator.

Igal arutelul on tema sõnul oma eesmärk ning unikaalne teemapüstitus. «Püüdsime ideekorjest tulnud sarnased mõtted kokku panna ja nende esitajad omavahelisele koostööle ärgitada,» selgitas Tammist, kelle sõnul soovivad korraldajad, et oleks rohkem erinevaid ideid kui sarnastel teemadel arutelusid.

Kui uurida, aga mis oli viimase festivali ühtne idee või kasvõi kümme põhiteemat, jääb Tammist hätta. «Kõik 160 arutelu olid põhiteemad,» ütles ta. Just selles näevadki Eesti Päevalehe ja Postimehe peatoimetajad festivali kitsaskohta. Vikerraadio «Rahvateenrite» saate lõpuminutitel küsis saatejuht Mirko Ojakivi kahe Eesti suurima ajalehe peatoimetajalt, mis peab muutuma, et toimuks ka kümnes festival.

Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald tõdes, et tal on festivaliga seoses väga kahetised tunded. «Ma olen viimasel paaril aastal iga kord kolleegidega arutades küsinud, kas peame järgmisel aastal tulema,» nentis ta. «Ma tahaksin, et festival jätkuks, aga leiaks selge suuna, mil oleks ka mõõdetav või tajutav tagajärg, mis teeks ühiskonna paremaks,» lausus Soonvald.

Ta lisas, et paljuski seisnebki kõige suurem rõõm praegu selles, et Paides toimub suursündmus, sest Eesti on tema sõnul täpselt nii tugev, kui palju huvitavat Tallinnast ja Tartust väljaspool toimub.

Teine küsimus on Soonvaldi jaoks selles, kas tegu on turundus- või arvamusfestivaliga. «Kas me loodame siin uusi debatte genereerida ja läbi nende lahendusi leida või mitte?» esitas ta retoorilise küsimuse. «Kui ma endalt küsin, mis on pärast debatte paremaks muutunud – siis seda ma ei tea,» tõdes Soonvald.

Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar ütles esimest Arvamusfestivali meenutades, et see oli suuresti õhinapõhine. «Siis me viskasime nalja, et need on justkui ajakirjanike suvepäevad,» ütles Hussar, kes aga tänavusel festivalil enda sõnul enam nii palju žurnaliste ei näinud. «Märkimisväärne osa kolleegidest on siin seepärast, et nad on tulnud siia tööd tegema,» nentis ta.

Mis puudutab poliitikute rolli üritusel, siis märkis Hussar samuti, et juba kaks aastat tagasi tekkis tal mulje, et poliitikud on Arvamusfestivali kaaperdanud. Seejuures võrdles ta festivali Rootsi algupärandiga aastast 1968, mis ongi suuresti poliitiline üritus.

Praegu oleme Hussari sõnul jõudnud olukorda, kus pilt on küll oluliselt laiem, aga ka märksa enam hägustunud. «Festival on valgunud üle linna laiali ja ühel hetkel on keeruline näha, kus on selgelt kontsentreeritud punktid, kus me võiksime inimestega kokku saada ja tõesti asjad läbi arutada,» lausus Postimehe peatoimetaja.

Tammisti sõnul on igal demokraatlikul festivalil oma nišš. «Taanis on festival täiesti vaba – tuled kohale, võtad muruplatsi, paned telgi püsti ja hakkad rääkima, keegi sind ei kontrolli,» tõi ta näite. Samas märkis ta, et festivali korraldajad  ei plaani Rootsi festivali eeskujul erakondade kõlapinda suurendada. «Praegu on parteidel meie hinnangul oma sõnumi edastamiseks igati hea võimalus,» ütles ta. «Lisaks sellele, et igal parlamendierakonnal on ühepäevane ala, leidub programmi vaadates ka palju poliitikuid, kes muudes aruteludes osalevad.»

Festivalile esitavad Tammisti sõnul ideid peamiselt kodanikuühendused ja ettevõtted. «See kaasab ühiskonda laiemalt  ja toob festivalile rohkem inimesi,» ütles ta.

Selleks et Arvamusfestival pidevalt muutuks ja areneks, rakendab meeskond loogikat, kus üks ja sama liige ei täida sama rolli rohkem kui kolm aastat. «Sest festivali olemus on mingil määral ka eestvedaja nägu,» selgitas Tammist.

LISALUGU

Kas tasub Rootsit kopeerida?

Ka Jaak Jõerüüt ärgitas arutelus «Postimees 160: Mida suudab ajakirjandus tänases ühiskonnas?» mõtlema, kus on Arvamusfestivali juured ja mis on selle eesmärk.

«Eesti meedias on olnud lugeda, et festival toimub Almedaleni eeskujul. Jah ja ei, sest sealne tekkelugu on hoopis teistsugune,» ütles Jõerüüt ja selgitas, et Gotlandil Visby linna pargis toimuval festivalil on igale suurele erakonnale eraldatud üks päev ja poliitdemonstratsioonile on igasuguseid asju külge nööbitud.

«Koopiad ei ole kunagi väga täpsed ja algallika puhul oleks mõtet mõelda, missugune on motivatsioon,» lausus Jõerüüt. «Niisama rääkida võib lakkamatult ja igal pool.»

Viimastel aastatel on Jõerüüdi sõnul Visbys koos käinud 35 000 – 40 000 inimest, sealjuures kasvab pidevalt akrediteeritud ajakirjanike hulk.  Mõni aasta tagasi väisas festivali 866 žurnalisti. «Ühest küljest see suur foorum – ajakirjanduseta oleks see olematu. Teisest küljest on Rootsis avaldatud arvamust, et sedakaudu on ajakirjandus saanud Rootsi poliitikale mõju avaldades liiga suure võimu,» arutles Jõerüüt.

Tagasi üles