Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Katri Raik: Narvat saab muuta vaid seestpoolt

51
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Narvat ei iseloomusta ainult nõukogudeaegsed korterelamute read, vaid ka vanad kiviaiad, eikuhugi viivad trepid Narva vanalinnas. Narva linnapeakandidaat Katri Raik kahe Narva sümboli ees: vasemal nurgake Tartu Ülikooli Narva kolledžist, mille ehitamisel oli Raigil oluline roll, ja eemal Narva raekoda, üks vähestest 1944. aasta pommitamise järel väliselt taastatud Rootsi-aegse Narva ehitisest. Raekoda ootab taastamist ja raekoja kell käima panemist. | FOTO: Georg Kõrre

Kohalik Narva võim on aastatega õppinud tegutsema rohkem iseenda kui narvalaste huvides, väidab linnapeakandidaat, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Katri Raik (49). Sel sügisel tahab ta koos 60 mõttekaaslasega lõpetada Narvas veerand sajandit kestnud keskerakondliku taustaga poliitikute ainuvõimu.

Sõidame koos Raigiga ühel vihmasel augustihommikul Tallinnast Narva. Punases, lehvivas, soomeugrilikus kleidis linnapeakandidaat tuleb auto peale Roosikrantsi tänava ja Pärnu maantee nurgalt. Pealinna üürikorteris elab Raik nädala sees – ta on sisekaitseakadeemia rektor.

Raigi kodukorter on aga Narva vanalinnas – eelmise sajandi viiekümnendatel aastatel ehitatud paksude müüridega majas, kust paistavad nii Narva kui ka Ivangorodi linnus koos riigilippudega.

Narvalaste ja Narva võimu suhted Eesti riigiga võtab Raik kokku otsekoheselt: «Narvalased ütlevad: riik ei salli Narvat, riik on meile selja pööranud. Narva on elanud selle teadmise peal 1991. aastast. Vastanduse peal, et meie siin Narvas ja nemad seal Eestis. Vastanduse peal on hea elada, sest tead, kes on vaenlane. Eesti valitsus on vaenlane. Ja seda vastandust on ka Narva volikogu enamus üleval hoidnud. On naiivne loota, et kui minister korraks Narva tuleb ja midagi lubab, siis sellest piisab. Ministri visiit või välismaalaste saabumine Narva oli suur asi veel 2000. aastate algul. Mitte täna.»

Kes on Raik ise, ligi 20 aastat tagasi Tartu Ülikooli Narva kolledžit juhatama saabunud eestlanna seal vahel?

«Mina olen oma valve-eestlane, kelle käest vahel käiakse küsimas, et kuule, mis nad mõtlevad, miks nad nii teevad, mis juhtus. Seda küsivad taksojuhid, väikepoodide müüjad, ärimehed, kooliõpetajad. Vastutus Eesti valitsuse tegude eest on sageli minu õlgadel. Sõltumata sellest, kuidas ma ise mingisse otsusesse või valitsuse teosse suhtun, olen alati pidanud kuidagimoodi Tallinnas tehtut õigustama ja kaitsma. Minu kohta öeldakse, et näe, natsionalist, aga peab meid inimesteks.»

Neli aastat tagasi sai Raik Narvas esimest korda kandideerides (IRLi liikmena sotside ehk Jevgeni Ossinovski nimekirjas – toim) ja ilma kampaaniat tegemata 573 häält, olles häältesaagilt 31 saadiku seas seitsmes.

Viimase arvamusküsitluse põhjal toetaks nii Raiki kui ka Narva endist nn valitsejat, keskerakondlast Mihhail Stalnuhhinit praegu 13 protsenti linna valijaist. Neist mõlemast märkimisväärselt rohkem hindasid narvalased linna sümfooniaorkestri loojat ja juhti, Narva linna aukodanikku Anatoli Štšurat (Keskerakond). Raiki ja Stalnuhhiniga samaväärne toetus on eluaegsel Narva linnasekretäril Ants Liimetsal (Reformierakond), kes uuringu ise tellis.

Raigi sõnul kukub Narva elanikkond praegu tuhande inimese võrra aastas – kes läheb kalmistule, kes Tallinna, kes välismaale. Vähem kui veerand sajandi pärast, aastaks 2040 näitavad prognoosid, et Narvas on kunagise 85 000, tänase vähem kui 60 000 asemel vaid 40 000 elanikku.

Eriti tõsine mure on arstiabi. Vana haigemaja Narva Kreenholmi linnaosas on uhke väljanägemisega, aga arstiabi sisu üle on linnaelanikel põhjust kaevata. Kel võimalik, läheb mujale arsti juurde. Narva haigla arstide keskmine vanus on 58 aastat.

«Linna tuleb teadlikult koomale tõmmata, on aeg pikaajalisteks visioonideks,» hindas esimest nelja aastat Narva volikogus valijaid esindav deputaat Raik. Deputaat ehk rahvasaadik on Narvas väärikas tiitel, isegi kui ta opositsioonis suurt midagi mõjutada ei saa. Nüüd tunnistab Raik ei vähem ega rohkem: linnapeaamet oleks tema jaoks absoluutne unistuste töö.

Ühegi erakonnaga Raigi nimekiri end siduda ei taha. Sõnast «partei» on ühe partei pika valitsemisaja järel Narvas saanud sõimusõna ja pole tähtis, millisest parteist jutt käib.

«Aga Narva linnapea ametiga on nii, et sellega saad poliitikas olla esimest ja viimast korda, sest pead tegema niipalju valusaid otsuseid,» mõistab Raik. Narvale on olnud omane läbipaistmatu ja korruptiivne linnajuhtimine, kus käsi peseb kätt. Kes tahab Narvas tööd leida, midagi ehitada või äri ajada, peab hästi läbi saama õigete inimestega, kes kuuluvad linnajuhtimise siseringi.

_________

- Mis on Narva suurimad hädad?

Vähenev elanikkond, elukeskkond ja töökohad. Eriti keskkond – püüa sa Narvas invaliidina haigete jalgadega kõndida. Seda küll, mõned teeservad tehakse enne valimisi natuke madalamaks, ka mõned kaldteed ehitatakse. Järgmise nädala volikoguski on mõned sellised punktid. Mind on neli aastat pannud volikogus imestama, kui vähe inimeste peale mõeldakse.

- Kas tasuta ühistransport Narva tuleb?

Naljakas, aga Narva tasuta transport ei sobi, sest siin on tähtsad inimesed taksojuhid, kellega tuleb arvestada. Narvas maksab taksosõit kaks eurot ja seda ükskõik kuhu. Kütus tuuakse ju Venemaalt. Kui sõidad taksos kahekesi ja teine läheb varem maha, on sõit neli eurot, ehk maksta tuleb peatuste järgi. Kui sõidame kahekesi ühte kohta, siis on aga kaks eurot. Paljud sõidavad tööle taksoga – saadakse tänavanurgal kokku ja sõidetakse koos.

Ehk siis tasuta transpordiga suurendaksime Narvas kohe töötust.

- Nii odavalt ei saa taksoga kusagil mujal sõita!

Odessas saab! (Naerab.) Tõsisemalt on meie valimisliidu mõte, kuidas vastastikku suurendada usaldust riigi ja linna vahel. Et narvalased hakkaksid Eesti riiki rohkem usaldama. Ja et Narvas oleks linnavõim, keda Eesti riik saab usaldada, et linna rahaga toetada.

- Et Eesti riik võiks usaldada Narva linnavõimu nii, et kui raha anname, siis teame, et see ei lähe kõrvale, vaid sinna, kuhu ette nähtud?

Jah. See on keeruline, kui linnavolikogu esimees on esimese astme kohtus süüdi mõistetud – Aleksandr Jefimov (korduva kelmuse eest tingimisi üle kaheaastase karistusega – toim). Ja tema ei ole volikogus sugugi ainuke, kes on või on olnud kohtu all.

- Kõrvalt ei saa demokraatlikus ühiskonnas linnavõimu keegi muutma tulla.

Sellepärast kandideerime, et näeme, et seda saab muuta vaid seestpoolt ja see on eelkõige ringkäendust arvestades äärmiselt oluline. Samas süda valutab inimesi nimekirja kutsudes, sest nemad ja nende pered võivad kannatada, kui nad meiega kandideerivad. Varematel kordadel on linnavõimust erinevates nimekirjades kandideerinud saanud valusalt tunda, et tööd ei saa.

- Kas enne eelmisi valimisi on Narvas üldse olnud keskerakondlikule linnavõimule tõsiseltvõetavat alternatiivi?

Eelmisel korral oli lootust muutusteks rohkem. Praegu on pigem levinud stagneerumise tunne. Minus tekitab see hoopis võitlustahet: mida hullem, seda rohkem tuleb teha. Toona oli ka pettumusi, sest Jevgeni Ossinovski läks Tallinna tagasi ja meie fraktsioon (11 inimest sai sotside nimekirjas volikokku, aga fraktsioonis on alles vaid neli – toim) ei jäänud kokku.

Mina läksin nimekirja etteotsa nüüd sellepärast, et fraktsioonikaaslased ja mu endised üliõpilased palusid. See ei ole kangelastegu, vaid elus tuleb teha neid asju, mis sul hästi välja kukuvad ja mida keegi teine ei tee.

- Kas inimesed Narvas tahavad, et ringkäendus võimu ümber lõpeks?

Kui keegi rääkima tuleb, siis püüab ta näidata, et on sinuga ühte meelt, aga siis öeldakse, et menja uže zapisali (mind pandi juba kirja – toim) Keskerakonna nimekirja. Saan inimestest aru, et nad ei taha tülli minna, vaenlane on vägev. Samas moraalset toetust pakutakse palju. Öeldakse, et soovitan sinu poolt hääletada. Kuidas lõpuks hääletatakse, ma ei tea.

Inimesed nimetavad esimese probleemina Narvas korruptsiooni. Näiteid tuua aga ei osata.

- Milliseid näiteid teie korruptsiooni kohta oma valijaile toote?

Üks meie nimekirja liige arvutas kokku, et linnavolikogu koalitsioonisaadikud teenivad läbi linnaasutuste nõukogude, linnaametis töötamise ja volikoguliikmeks olemise raha kokku 820 000 eurot aastas. Ainuüksi mõnede linnale kuuluvate ettevõtete nõukogudes olemise eest võib teenida 1000–1500 eurot kuus. Volikogu liige saab natuke alla 300 euro, seda saavad ka opositsioonisaadikud. Komisjonide esimehed, kes on loomulikult koalitsioonist, saavad lisaraha. Meie poisid arvutasid kokku, et tasuta lasteaiakohad, mida lubame, võiks katta umbes sama rahaga. Püüame näidata suurusjärkude võrdlusi.

Või teine näide praeguse linnajuhtimise kohta. Narvas on mitu lõpetamata suurprojekti. Riigigümnaasiumi rajamist ei suudeta otsustada. Piirkondlikust arenguprogrammist on antud raha kergliiklustee ehitamiseks Narva-Jõesuusse, aga seda pole alustatud, sest ei saada kokkuleppele, kuhu see teha. Pluss raekoja renoveerimine. Aeg läheb ja lõpuks ei jõuta neid antud aja jooksul realiseerida. Selleks on ju kindel ajaline piir ja kui projektidega ei alustatagi, võidakse raha kuhugi mujale Eestis ümber jagada.

- Miks see on nii?

Sest riik on halb ja Narva elu on halb. Ma ei ole ehk praegu õige ütlema, miks nad nii käituvad, aga fakt on, et asjad ei edene. Detailplaneeringud, arhitektuurikonkursid, ehitushanked võtavad ju juba seaduse järgi palju aega, aga et asjad liiguks, peab initsiatiivi võtma Narva linn.

- Et Narva muutuks, peaksite valimised võitma?

Just. Ja et linnavalitsus teha, peame olema kellegagi koalitsioonis.

- Kellega?

Hea küsimus. Kardan, et IRL ja Reformierakond võivad siin oma lipuga välja tulles jääda alla valimiskünnise. Läbirääkimised käivad. Ma ei pea õigeks, et erakonnad tulevad siia Narva kohalikele valimistele oma lippu lehvitama. Kus nad on valimistevahelisel ajal? Valijat ei maksa alahinnata. Meil on siin niigi vähe inimesi, isegi pastakajagajaid ei ole piisavalt. Partei on Narvas samasugune sõimusõna nagu integratsioongi.

- Aga Narvat valitsev Keskerakond? Kas inimeste jaoks seostub Narva linnavõim Keskerakonnaga, Edgar Savisaarega?

Mingil hetkel on see seostunud Savisaarega, mingil Stalnuhhiniga, praegu vahest Yana Toomiga. Juhikuju on ikka vaja. Kohalik võim vaevleb sisetülides. Peaasi, et nad ise aru saaksid, kelle poolt on. Juhtivad keskerakondlased on öelnud, et Narva Keskerakond pole Keskerakond. See on Narva võimulolev klann, kes on Keskerakonna liikmed.

- Kas teie nimekirjas on ka nn tavalisi narvalasi?

Jah, on pensionäre, ettevõtjaid, kinnisvaraärimehi, õpetajaid, lasteaiakasvatajad. Nad kõik panevad oma pea pakule, sest võivad töölt lahti saada. See on suur risk. Mõtleme isekeskis nii, et tuleb, mis tulemus tuleb, me saame igal juhul volikokku ja igal juhul jääme kokku. Läbikukkumine ei ole see, kui me ei saa palju kohti, vaid see, kui me ei jää pärast kokku.

- Milline on teie valimisliidu suhtumine eestikeelsete ja venekeelsete koolide küsimusse?

Kümme aastat tagasi olid Narvas esikohal kodakondsuse ja keele küsimused. Enam see nii ei ole. Keeleküsimusest püüame end eemal hoida. Küllap on meie konkurente, kes tulevad jälle lausvenekeelse hariduse loosungiga välja, aga inimestega kohtudes me seda ei kuule.

Siin võib asi ka selles olla, et kes küsib ja mida kellele vastatakse. Linnainimeste seas on popp idee viia lasteaia eesti keele õpe kõrgele tasemele, et õpetaksid emakeelsed inimesed, et kujuneks aktsendita keel.

- Kust neid eesti emakeelega lasteaiaõpetajaid nii palju Narvas võtta?

Seda küll, aga Narvas tuleb unustada mõte, et ei saa, pole võimalik. Narvas on kõik võimalik, kui tõsiselt tahta.

On kaks teemat, millega pole aga mõtet narvalasi torkida: need on NATO ja 9. mai. Ja ei pea ikka ja jälle küsima, kas Narva on järgmine ja mida narvalased Venemaast arvavad. Inimesi ei pea sellise valiku ette seadma, et kumma riigi poole nad kriisis hoiaksid. Kõige parem, kui me kunagi ei peaks seda teada saamagi.

Lõppude lõpuks tahaksid inimesed oma vananevas linnas elada rahulikku elu. Et oleks parem elukeskkond, et palgad oleksid paremad. Või kui identiteedist rääkida, siis laske inimestel olla rahus eestivenelased ja narvalased. Selles on lihtne kokku leppida, et kodu on meil ühiselt Eesti.

- On teid miski juba enne kampaania algust jõudnud šokeerida, mida te varem Narvast ei teadnud?

Me seisame Narvas ausate valimiste eest. Olen saanud teada, et Narvas on tüüpiline, et korjatakse kokku ID-kaardid ja sekretär hääletab töökollektiivi eest. Seda on mulle muu jutu sees kui tavalist ja normaalset tegevust kirjeldatud. Siis sain küll peavalu. Minu sõnum on, et kui keegi meie nimekirjast midagi sellist mõtleb teha, astun päevapealt esinumbri kohalt tagasi.

- Nimetage mõned, kes teie nimekirjas, teie meeskonnas valimistele lähevad?

Nimekirjas on kõik need neli opositsioonisaadikut, kes neli aastat tagasi tagasi 11 mandaati saanud nimekirjale truuks on jäänud ega ole lasknud end üle osta: peale minu Ants Kutti, Vladimir Izotov ja Jüri Raud. Nimekirjas on Narva energiajooksu üks eestvedajaid Anton Pratkunas, kohalikud noorsooaktivistid. Nimekirja nimi on «Edasi, Narva / Vperjod, Narva». Natuke nõukogulikus kuues, aga sisuliselt kõige õigem ja hästi tõlgitav: me vaatame tulevikku. Õigeid ütlusi on Narva kohta palju, kas või see: Narva ei pea olema saar, vaid sild.

Tagasi üles