Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Riigifirmade nõukogudes tõusevad tasud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ühendpanga juht Erkki Raasuke | FOTO: Peeter Langovits

Tänavu veebruaris käivitunud Erkki Raasukese juhitav nimetamiskomitee on lühikese ajaga välja vahetanud pea kõigi riigifirmade nõukogude liikmed. Uusi nõukogulasi ootab muuhulgas kuni neli korda suurem tasu.

Nimetamiskomitee kutsus ellu eelmine rahandusminister Sven Sester. Komitee eesmärk on ennetada korruptsiooni ja tuua riigifirmade nõukogudesse poliitikute ja ametnike asemel oma valdkonda tundvad professionaalid.

Nimetamiskomitee vajalikkuse muutis eriti aktuaalseks riigifirma Tallinna Sadam ASi korruptsioonijuhtum – kahtlustuse kohaselt võtsid toonased juhid miljoneid eurosid altkäemaksu, samal ajal kui nõukogu, mis koosnes peamiselt poliitikutest, ei teadnud sellest midagi ega vastutanud millegi eest.

Praegu on paigas pea kõik uued nõukogu liikmed, kelle tasudest kirjutas üksikasjalikult Eesti Päevaleht. Näiteks suurima riigiettevõtte Eesti Energia nõukogu asus tüürima Silberauto omanik Väino Kaldoja, kelle tasu küündib kuus 2000 euroni. Võrdluseks – eelmise nõukogu esimehe tasu oli alla 500 euro.

Eesti Raudtee nõukogu esimehe Priit Rohumaa tasu hakkab olema varasema 473 euro asemel 1500 eurot ja lennufirma Nordica nõukogu juhi Peeter Tohveri tasu 355 euro asemel samuti 1500 eurot. Samuti kerkivad märgatavalt kõigi nõukogu tavaliikmete tasud.

Vangerduste eestvedaja, nimetamiskomitee juht Erkki Raasuke ütles Postimehele, et tasude määramisel lähtusid nad põhimõttest, et nõukogu esimehele makstav raha moodustab 20 protsenti ettevõtte tegevjuhi palgast, lihtliikmel 10 protsenti.

Tasude hüppelist tõstmist põhjendas Raasuke sellega, et uuelt nõukogu esimehelt oodataksegi senisest märksa suuremat panust ja järelevalvet ettevõtte käekäigu üle. «Väga suurte äriühingute puhul võib nõukogu juht kulutada nõukogu tööle nädalas terve tööpäeva,» kirjeldas ta.

Tema sõnul on nimetamiskomiteel väga palju tööd olnud, kuna heade inimeste leidmine ja veenmine nõuab palju kohtumisi ning info vahetamist. «Raskem on nende ettevõtete nõukogudega, kus on strateegilist segadus ehk tulevik on lahtine. Ideaalne olukord on see, kus omanik on riigifirma ootused selgelt sõnastanud.»

Nõukogu liikmed valitakse Raasukese sõnul eeskätt nende kompetentsi, kogemuste ja sidemete järgi. Arvestada tuleb ka sellega, et nõukogu liige ei tohi olla aktiivselt tegev samas valdkonnas. «Näiteks energeetikas toimetav inimene ei saa olla Eesti Energia nõukogu liige. Siis oleks kohene huvide konflikt. See piirab muidugi oluliselt meie võimalusi ja ahendab inimeste valikut,» selgitas ta.

«Lisaks peame jälgima, kuidas nõukogu liikmed ja juhtkond omavahel kokku sobivad. Me räägime ikkagi juhtimisest, inimeste omavahelisest keemiast. Üksikuna võttes võivad inimesed superhead olla, aga kui nende lähenemine ja käekiri ja stiil on erinevad, siis asi lihtsalt ei toimi,» rääkis ta.

Endine haruldaste muldmetallide töötlemisettevõtte Molycorp Silmet ASi juht ja Baltic Workboatsi juhatuse liige, samuti nimetamiskomitee liige David James O’Brock-Kaljuvee rõhutas, et ta poleks kunagi osanud arvata, et komitee töös osalemine nii palju aega ja energiat võtab.

«Me alustasime kõigi riigi äriühingutega nullist ja pidime üle vaatama ettevõtete profiilid, omaniku ehk riigi ootused ja leidma sellele vastavalt sobivad inimesed,» selgitas ta.

Tema sõnul soovis valitsus esialgset nimekirja uutest nõukogu liikmetest väga lühikese aja jooksul. «Samas on see pidev protsess, kuna osa inimesi võib nõukogudest lahkuda, ettevõtte eesmärgid võivad muutuda ja me peame seda pidevalt jälgima ja siis vajadusel tegutsema,» ütles ta.

Valitsus on eraldanud nimetamiskomitee tegevuseks 50 500 eurot, mis peab katma komitee liikmete tasud ja erinevate analüüside maksumuse, mida võib tarvis võib minna.

Nimetamiskomitee juhile makstakse koosolekul osalemise eest 300 eurot ja liikmele 200 eurot. Kui ühe kuu jooksul toimub mitu koosolekut, on maksimumtasu esimehele 705 eurot ja liikmele 470 eurot.

Nimetamiskomiteesse kuuluvad Erkki Raasuke, Gunnar Okk, Sven Pertens ning David James O’Brock-Kaljuvee. Avaliku sektori esindajatena kuuluvad komisjoni rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali ning roteeruva liikmena äriühingu osalust valitseva ministeeriumi kantsler.

Nimetamiskomitee tegeleb 31 riigi osalusega äriühingu nõukogude liikmetega. Riigi osalusega äriühingute nõukogudes on kokku ligikaudu 150 nõukogu liiget. Riigi äriühingutel on kuue miljardi väärtuses vara ja neis töötab ligi 15 000 inimest.

Tagasi üles