Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Milline oleks hea isapuhkuse süsteem Eestis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov. | FOTO: Tairo Lutter

Edukatele Eesti meestele on eriti oluline vanemahüvitise süsteemi paindlikkus, hüvitise praegust suurust peavad nad optimaalseks.

Sotsiaalministeeriumis on valminud vanemahüvitise süsteemi muutev eelnõu, mille ühe muudatusena pikeneks hüvitise maksmise aeg 18 kuult 19 kuule, kuid see viimane kuu oleks ette nähtud isadele. Kas aga edukalt karjääri teinud mehed on ka tegelikult valmis tööelus pausi tegema?

Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov ütles, et tema läheks kindlasti vanemapuhkusele. «Leian, et see peaks olema pikem kui üks kuu ning kasutamine võiks olla paindlik,» märkis asekantsler.

Ka Mainor Ülemiste juht Margus Nõlvak ütles, et talle kui peatselt nelja lapse isale on see teema väga oluline. «Ilma toetavate ja tervete peresuheteta  ei saakski olla tööl edukas, samas on nende saavutamiseks vaja  aega ja panustamist,» selgitas ta. «Seetõttu toetan väga ideed, et isad saaksid lapsega koju jääda ning et seda uue korraga senisest enam soodustatakse.»

Nõlvak lisas, et samuti meeldib talle see, et uus süsteem on paindlikum, võimaldab nii emal kui ka isal vanema rollile keskenduda ning vajadusel vastutust jagada niimoodi, et mõlemad saaksid end ka töös teostada.  «10 päeva asendamine 30 päevaga on tervitatav samm, kasutaksin seda ka ise võimalusel ja vajadusel,» märkis Nõlvak.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et tema kasutaks võimalust isapuhkusele jääda pigem osade kaupa. «Jättes kõrvale kõik eriolukorrad, on loomulik, et väikese lapse jaoks on selles vanuses ema kohalolu ikkagi kõige tähtsam ja väga raskesti asendatav,» lausus Palts.

Riigikogu liige, reformierakondlane Arto Aas ütles, et kindlasti saab vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmine tähendada vaid head. Ta on igati päri sellega, et isad võiksid lapsega rohkem koos olla, tundes samas muret ka üksikvanemate pärast. «Üks lisakuu vanematele koos kodus olla kõlab mõistlikult, aga seda rakendades ei tohiks üksikvanemad end diskrimineerituna tunda, sest neil on niigi kordades raskem,» selgitas riigikogulane.

Aas lisas, et riigikogu liikme töö on piisavalt paindlik, et nende peret see muudatus väga ei puudutaks. «Isiklikult veedan lapsega ikka palju rohkem aega koos kui üks kuu 1,5 aasta jooksul,» kinnitas Aas.

Molycorp Silmeti endine juht, ameeriklane David OʼBrock ütles, et tema enda lapsed on juba suured ja rohkem lapsi ta perre ei plaani, kuid Eesti vanemahüvitisest räägib mujal maailmas ja eriti oma sünnimaal suure uhkusega. «Olin esimese lapse sünni järel kodus kuus kuud, palgata. Naine oli muidugi ka kodus,» meenutas ta. Teise lapsega võttis  OʼBrock kuu aega puhkust ega kahetse. «Mulle üldse meeldib oma pere ja lastega aega veeta. Olen nendega ka igas vanuses igas olukorras hakkama saanud, kui just rinnaga toitmine välja arvata,» rääkis OʼBrock.

Mis aga konkreetset seaduseelnõu puudutab, siis OʼBrocki sõnul ei istu talle sõna «isa» kasutamine selles, sest peremudeleid on tegelikult erinevad ja nii võivad mõned olulised inimesed kõrvale jääda. «Vanemapuhkusele võiks jääda näiteks ema määratud isik, kas vanavanem, partner, sugulane, sõber. Pered võiksid ise otsustada, kes ja kui kaua kodus on,» ütles OʼBrock.

Veel leidis ta, et kui eelnõu eesmärk on, et ema kõrval olev inimene saaks lapsega lähedasemaks ja tema panus lapse elus kasvaks, siis on üks kuu väga lühike aeg. «Kuu aega võiks imik olla kohe pärast sünnitust koos emaga,» märkis ta.

Milline oleks parim süsteem?

Küsimusele, milline võiks olla talle sobivaim vanemahüvitise süsteem, vastas Palts, et praegune Eesti süsteem on sellele üsna ligidal. «Süsteem ei tohiks olla liiga jäik, vaid võimaldama vanematel ise otsustada, kuidas nad soovivad lapse kasvatamisse panustada, karistamata sealjuures ka teisi lahendusi, näiteks et last hoiab olude sunnil mõni sugulane ja vanem ise käib tööl,» rääkis Palts, lisades, et kui vanemate kindlustunne on tagatud, kedagi ei diskrimineerita ja riik ei kaota, siis ongi hästi.

Margus Nõlvak märkis, et võib oma pere kogemusele tuginedes öelda, et praegune süsteem on hea, teenib oma eesmärki ja võimaldab isal-emal vanemapuhkusel viibimist kombineerida. «Häid näiteid leidub ka mu oma meeskonnas: näiteks võtab meeskolleeg sügisest aastaks vanemapuhkuse, andes lapse emale võimaluse ennast töös teostada,» ütles Nõlvak.

Jegorovi sõnul võiks vanem saada valida, kas väiksem hüvitis ja pikem periood või vastupidi. Samuti peaks seda olema võimalik jooksvalt muuta. «Mõni laps on 1,5-aastaselt valmis lastehoidu minema ja mõni mitte. Samuti peab kindlasti arvestama, et mitmikute, ka juba kaksikute puhul vajab pere rohkem toetust, nii et mõlemad vanemad saaksid perele pühenduda,» rääkis Jegorov.

Jegorov nentis, et eriti paindlik tuleb olla puudega laste puhul. «Kui me ühiskonnana pole võimelised toetama vanema tööleminekut, pole piisavalt erihooldajaid või -lasteaedu, siis peame tagama emale ja isale või muule pereliikmele sissetuleku säilimise,» rõhutas ta. Asekantsler lisas, et hea idee on jätta vanemahüvitis mingis vähendatud ulatuses alles ka siis, kui ema või isa enne hüvitise lõppemist tööle lähevad, sest nii on lihtsam palgata hoidjad ja vanemad saavad rahulikult tööturule naasta. «Hoidja või pereliikme palkamist võib soovi korral ka tingimuseks seada,» pakkus Jegorov välja.

Aas võib enda sõnul kaheaastase tütre isana öelda, et kõige keerulisem periood algab hoopis siis, kui vanemahüvitis lõppeb ja ema või isa peab tööle naasma, aga sõime laste veel panna ei saa, sest laps on pisike ja sõimekohti napib. «See, ligi kuus kuud või isegi aasta kestev periood on raske nii vanemate rahakotile kui teeb keeruliseks ka töölkäimise korraldusliku poole,» nentis riigikogu liige. «Meie pere elas selle perioodi üle tänu pensionärist vanaemale ja osaajaga lapsehoidjale, aga kõigil seda võimalust paraku pole.»

Aas lisas, et vanavanematel võiks olla lihtsam saada omavalitsuselt kompensatsiooni lapselaste hoidmiseks enne lasteaeda minekut. Praegu on see liiga keeruline ja ilmselt on turul palju nn mustalt teenuse pakkujaid, sõnas ta.

Ülempiiri ei peaks muutma

Jegorov ütles, et tema isiklikult kaotaks sissetulekus ka praegu, kui vanemapalgale jääks, sest kulud ju ei väheneks. «Samas ma mõistan, et riigi rahakott ei ole põhjatu, mistõttu on praegune piir minu arust mõistlik kompromiss,» nentis asekantsler.

Vanemahüvitise ülempiiri ei peaks ka Aasa hinnangul muutma. «Praegu on see küll nende suhtes pisut ebaõiglane, kes on rohkem teeninud ja ausalt riigile maksud ära maksnud. Pigem ei peaks aga seda piiri puutuma, sest igasugune poliitiline tõmblemine ja populism tekitab mõttetut ebastabiilsust, mida pere planeerimisel pole kindlasti vaja,» nentis Aas.

OʼBrock ütles vanemahüvitise suurust hinnates, et tema arvates sobib täispalk sellise tähtsa töö eest nagu lapse kasvatamine väga hästi.

Paltsi hinnangul on praegune hüvitise piir ilmselt optimaalne ega peaks olema kõrgem või madalam. «Ei ole kuulnud, et seda oleks ka avalikult nõutud,» märkis ta. «Pigem on laiem küsimus vanemahüvitise suuruses siis, kui vanem teenib samal ajal ka täiendavat tulu, näiteks teeb osaliselt või projektipõhiselt tööd või osutab teenust.» Palts lisas, et tema arvates ei tohiks vanemahüvitis seetõttu väheneda, samuti ei tohiks lisatulu teenimine tähendada vanemale lisabürokraatiat.

Nõlvaku hinnangul on praegune vanemahüvitise piir õigel kohal. «Tegemist on mõistliku kompromissiga, kus ka kõrgemat palka teenivate emade või isade jaoks on toetussumma piisav ning samas ei ole see riigile liiga koormav,» märkis ta.

KOMMENTAARID

Pirjo Turk, sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht

Isadele mõeldud täiendava vanemahüvitise eesmärk on, et hoolduskoormus naiste ja meeste vahel jaguneks ühtlasemalt. Kuivõrd praegu kehtiva süsteemi puhul on enam kui 90 protsendil juhtudest lapsega kodus emad, on väikelastega naistel ka suurem oht tööturul diskrimineeritud saada. Nii Eesti Tööandjate Keskliit kui ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on toetanud isadele täiendava vanemahüvitise andmist.

Kuna isa lisakuu puhul kehtib põhimõte, et kui isa ei kasuta oma 30 päeva pikkust õigust täiendavale vanemahüvitisele, siis kaotab perekond need 30 päeva vanemahüvitise koguperioodist ning seda perioodi ei saa ka teisele vanemale üle kanda. Seega ennustame, et 2021. aastaks kasutab 65 protsenti isadest oma õigust täiendavale vanemahüvitisele. Samuti ennustame, et aastatega hakkab seda õigust kasutama üha enam mehi. Sama tendentsi on näidanud ka teiste riikide kogemus isade individuaalõiguse kehtestamisel.

Et isa rolli lapse elus suurendada, on mõistlik alustada puhkuseperioodiga, mis ei ole liiga lühike (alla ühe kuu) ega ka liiga pikk. Praegu on kehtestatud 30 päeva pikkune isa individuaalõiguse periood ning kui lapsevanemad on skeemiga harjunud ja isad tunnetavad isakuud õiguse, mitte kohustusena, saab hakata rääkima ka selle perioodi pikendamisest – samamoodi on toiminud ka teised riigid.

Kõik suuremat paindlikkust kaasa toovad muudatused, mida soovime praegu kooskõlastusringil oleva eelnõuga ja ka teise etapi eelnõuga sätestada, peaksid soodustama isade lapsega koju jäämist. Muudatus, millega tõuseb sissetulekupiir, millest alates hakatakse vanemahüvitist vähendama, julgustab ka isasid soovi korral osaliselt töötama ja lapse eest hoolitsema.

Meile teadaolevalt ei ole meestel tekkinud seetõttu hiljem mingeid tööalaseid probleeme, kuna vastavalt töölepingu seadusele ja ka soolise võrdõiguslikkuse seadusele kehtib kõigile väikelapse vanematele tööturul diskrimineerimise vastu samasugune kaitse.

Robert Kitt, Swedbank Eesti juht

Naiste-meeste palgalõhe ja ühiskonna levinud stereotüübid soorollidest on kahtlemata Eestis probleem ja oma osa selles on emade pikkadel lastega kodus veedetud aastatel. Toetan üldiselt seisukohta, et riik peaks võimalikult vähe sekkuma nii majandusse kui pereelu korraldamisse. Mis puutub aga vanemahüvitise süsteemi, leian siiski, et riik peaks stereotüüpse «ema kodus ja isa tööl»-mõttelaadi vastu rohkem võitlema. Väga hea näide on siin mitme Skandinaavia riigi vanemahüvitise süsteem, kus osa kodusolemise ajast on reserveeritud emale, osa isale ja kolmanda osa saavad vanemad valida, kumb lapsega kodus veedab.

Lisaks riiklikule poliitikale saavad koduste vanemate elu lihtsamaks teha ka tööandjad. Praeguse ebavõrdse olukorra on osalt tinginud praktilised probleemid, mille lahendamisega pered peavad tegelema: näiteks piiratud lastehoiuvõimalused. Ettevõtted saavad aidata neid praktilisi probleeme lahendada, samuti soosida enam seda, et vanemad ei kaotaks lapsega kodus olles kompetentsust.

Mis muutub?

Sotsiaalministeerium saatis juulis kooskõlastusringile vanemahüvitise süsteemi muudatusettepanekud.

Eelnõus välja pakutud muudatused

  • Isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ning kasutada oma õigust emaga samal ajal või eraldi.
  • Isa täiendava vanemahüvitise saamise õigus ei sõltu isa eelnevast töösuhtest ega töötamise lepingulisest vormist.
  • Vanemahüvitise maksmist saab peatada ja jätkata vastavalt selle saaja soovile kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
  • Vanemahüvitise maksmise ajal on võimalik teenida tööga tulu kuni pool vanemahüvitise ülempiirist, ilma et hüvitist vähendataks.
  • Senised lapsehooldustasu vahendid integreeritakse vanemahüvitise skeemi.
Tagasi üles