Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ratasepp lõpetas ränga rännaku esimese kolmandiku tahtejõuga

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rait Ratasepp vajas ujumisdistantsi läbimise järel puhkust. | FOTO: Rait Ratasepa Facebooki leht

Tühi nagu kott. Tülpimus. Vaseliin. Teip. Praemuna. Külm. Kuum. Oksepang. Sportlase võistlus koosneb sageli üksikutest, eraldivõetuna tühistest detailidest. Kui oled aga otsustanud läbida kümnekordse ultratriatloni, koguneb selliseid detaile mustmiljon.

Šveitsis oma eesmärgi suunas ränkrasket teekonda alustanud Rait Ratasepp lootis kaheksa päeva kestva kümnekordse ultratriatloni – 38 kilomeetrit ujumist, 1800 kilomeetrit rattasõitu, 422 kilomeetrit jooksu – esimese alaga ühele poole saada umbes 15 tunniga, istuda seejärel kohe rattasadulasse ja läbida veel umbes 500 kilomeetrit. Siis olnuks aeg teha 40 võistlustunni möödudes esimene pikem puhkepaus. Ehk siis – plaan oli olla alustuseks kaks ööpäeva magamata!

Kuid nii pikk ujumisdistants kujunes ka Ratasepale hüppeks tundmatusse vette. Treener Jüri Käeniga pandi enne võistlust paika ujumiskava, mille peamine eesmärk oli teha meeletu distants ajule vastuvõetavaks. Ratasepp pidi keskenduma üksnes ühele konkreetsele lõigule ja mitte mõtlema sellele, kui palju on veel ujuda jäänud.

Lisaks nägi kava ette ka teatud aja tagant ujumisstiilide vahetamist ja harjutuste tegemist, et raskete hetkede saabumist edasi lükata. «Tõsiasi on aga see, et mingil hetkel väsivad käed nii või teisiti ära ning siis tuleb sellest väsimusest lihtsalt üle olla,» tõdes Ratasepp võistluse eel.

Esimene pisike tagasilöök saabus juba kümneminutilise võistluse järel, kui Ratasepp küsis abilistelt vaseliini. Selgus, et kaelale pandud teip, mis takistaks hõõrdumist, oli lahti tulnud. Aga kehale läks uus kiht vaseliini, Ratasepp sajatas korra saatust, võttis spordigeeli ja jätkas ujumist. Ilusa vaatega välibasseinis ujuti 24-kraadises vees, mida oli mitu päeva eelsoojendatud – ühele rajale mahtus kuus sportlast, rivi veeti kordamööda.

Kui inimkeha viimase piirini piitsutatakse, kahaneb glamuuri osakaal selle juures pea olematuks. Nii ääristasid ka basseini serva panged, millel vaid üks eesmärk – kui organism liialt maha jahtub, võib ta sellele reageerida sooviga üleliigsest vabaneda.

Ratasepp siiski pange ei vajanud ega käinud ka kordagi veest väljas. Ujumise lõpetas ta pea poolteist tundi esialgu plaanitust hiljem, ajaga 16:26.25. Koht – kuues. Külm olevat aga hakanud liiga tegema juba 15. kilomeetril. «Ise ka ei suuda välja mõelda, kuidas selle teekonna lõpuni tegin,» oli Ratasepa lühikommentaar abilistele.

Sestap ei saanud asja ka plaanist kohe rattasadulasse hüpata. Järgmised kuus tundi veetis Ratasepp taastudes – ujumine nõudis kehalt palju ja otse rattale minek olnuks liig. «Tühi kott ei seisa ju püsti,» nagu abilised tabavalt kommenteerisid. Ujumisdistantsil kaks kilo kaotanud Ratasepp käis füsioterapeut Jass Kivitari käe all ning lihtsalt puhkas – kuumendava kehaga kuuma lauspäikese kätte minna olnuks liiga karm.

Puhkusest oli abi, Ratasepa isugi muutus iga tunniga järjest paremaks – esialgu maitsesid kõige paremini valgujook, arbuus ja melon. Seejärel aga juba ka praemuna!

Paus ujumise ja rattasõidu vahel venis lõpuks kuuele tunnile ja rattarajale läks Ratasepp 11. mehena. Ees ootas 1800 kilomeetrit. Mõelgem korra – see on sama pikk maa kui Tallinnast Hamburgi! «Peab tegema oma võistlust, vaid siis kestab ära. Lõppeesmärk on ju üks – finišeerida,» tõdes Ratasepp pärast ujumisdistantsi.

Pöörase distantsi läbimiseks peaks kokku kuluma umbes kaheksa ööpäeva. Ratasepa käekäiguga on võimalik end kursis hoida tema Facebooki-lehel, millel põhineb ka eeltoodud kirjeldus senisest võistlusest.

Tagasi üles