Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rulapark kampaania südames

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Noored valijad | FOTO: Vabariigi valimiskomisjon

Oma kodukoha valla- või linnavolikogu valimisel saavad oktoobris esimest korda hääletada ka 16- ja 17-aastased, keda on kokku pisut üle 24 000. Märkimisväärse hulga potentsiaalsete häälte nimel tehakse sotsiaalmeediakampaaniat ja lubatakse ekstreemspordiparke, kuid kõik poliitikud noori valima ei õhutagi.

«Poliitikuil tuleb leida kuldne kesktee koolist kooli käimise ja kampaania üleüldise eiramise vahel,» ütles projekti «Noor valimisvalvur» liige Joosep Kään, kes on praegu veel 15-aastane, kuid oktoobris juba valimisealine.

«Noortele võib küll Vakra ja #sotsid rohkem silma jääda, aga mina seda väga tõsiselt ei võta,» ütles Kään, kes jälgib kogu valimisprogrammi. «Selline lähme-lammutame-romulaid-reklaam (mis Kääni sõnul viitab Keskerakonna Tallinnas võimult viimisele – K. K.) ei ole see, mille järgi ma poliitikuid volikokku valin.» Kääni sõnul teab Vakra, kuidas noortega suhelda, ent on kohati muututud naeruväärseks.

Tallinlastel on Kääni sõnul otsust kergem langetada, sest teemasid, millest rääkida, nagu ka noori on palju. «Rulapark siia, jalgrattateed sinna, aga väiksemates kohtades vaadatakse noorte poole vähem,» ütles ta.

Eakaaslaste puhul näeb Kään kahte probleemi. Kuna 40 päeva enne valimisi keelatakse välireklaam ja ka koolides ei tohi poliitilist agitatsiooni teha, saab poliitikute meeliskohaks sotsiaalmeedia. «Seal aga loevad noored ainult peakirju,» arvas ta.

Segamini kohalik ja riiklik

Teisalt kardab Kään, et kohalikul ja riiklikul poliitikul ei tehta vahet ja noored valivad selle põhjal, kes tahab astmelist tulumaksu või kes kuidas pagulastesse suhtub. «See on koht, kus 16–18-aastased ei erista riiklikku poliitikat kohalikust,» lausus noormees.

Kääni arvates võib aga osa noori isegi teadlikumalt valida kui vanemad valijad. «Noored on infoküllusega rohkem harjunud kui täisealised ja suudavad müra kergemini märgata ning tõrjuda,» arvas ta. Kääni hinnangul oskavad noored loosungitest kaugemale näha.

Valimisaktiivsus võib noorte seas tema sõnul tekkida aga alles aastatega. «Kui ühiskond on uue korraldusega harjunud, saab sellest norm ja ka 16-aastased peavad valimist kodanikukohustuseks,» lausus Kään.

Riigikogu liige ja sotsiaaldemokraatide Tallinna linnapeakandidaat Rainer Vakra teeb jõupingutusi, et noori valima saada. «Kui Riigi Kinnisavara AS (RKAS) otsustas hakata noorte rulatajate tõrjumiseks Vabadussambale tõkkeid rajama, läksin kohale, kuulasin päris eksperte ehk seal toimetavaid noori. Sain teada, et tõkked on teretulnud ja teevad seal sõitmise ainult huvitavamaks,» rääkis Vakra ja lisas, et Kanuti aeda või Kalevi staadioni juurde tuleb ehitada üks tänapäevane rulapark, milleks RKASi planeeritav tõkete raha on tema sõnul juba olemas.

Riigikogu liige ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) Pärnu linnapea kandidaat Mart Helme aga taunib Vakra käitumist. «Me oleme üldiselt seda meelt, et koolidest peaks poliitika eemal hoidma. Ammugi ei kiida me heaks vakralikku koolist kooli tormamist ja katseid ajupesu teha,» ütles Helme.

Valikus õunad ja pirnid

Riigikogu liige ja Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) võimalik Tallinna linnapea kandidaat Viktoria Ladõnskaja käib küll noortega rääkimas, kuid on koolis propaganda tegemise vastu. «Lähen ja ütlen, et sellel poliitilisel laual on olemas õun, pirn, viinamari, maasikas ja palju muud. Nende sees on sellised ja sellised vitamiinid, mis mõjutavad seda ja toda. Vali ise, mida sa tahad süüa. Oled juba piisavalt suur, et otsustada oma riigi tervise üle,» rääkis Ladõnskaja.

Lisaks käegakatsutavate asjade lubamisele, nagu ekstreemspordipargid, tegeletakse noorte küsimustega ka kaudsemalt, eelkõige haridusega. «Olen 14 aastat ülikoolis lektor olnud ja ma olen näinud, et noortel on väga tõsine probleem õppeasutuste valikuga. Mõtleme lahendusi küsimusele, mida teha hariduse valdkonnas, et me ei toodaks piltlikult öeldes hobusevargaid, ja kuidas tagada tööhõive, et haritud inimesed ei läheks Eestist ära mujale,» rääkis Helme, kelle erakonna haridustoimkond noorte küsimustega tegeleb.

Ka huviharidust peetakse silmas. «Tahame, et huviharidus oleks võimalikult hästi kättesaadav. Lähtuvalt kohalikest oludest püüame tagada, et vähemalt ühes spordi- või huviringis oleks noorel võimalik tasuta käia,» rääkis Tartu abilinnapea Jarno Laur, kelle kodupartei Sotsiaaldemokraatliku Erakonna noorteprogrammi kuuluvad Lauri sõnul ka niinimetatud postmodernsed teemad, nagu karusloomakasvatusele lõpu tegemine ja tsirkustes metsloomade keelamine.

Pärnu linnapea ja valimisliidu Pärnu Ühendab liige Romek Kosenkranius nimetas noorte murekohaks kogunemiskohtade vähesust, kuid linnapea on kuulnud ka kiidusõnu. «Hästi vahva, et Weekend toimub Pärnus, ja kindlasti tehke seda edasi, on tuldud ütlema,» rääkis Kosenkranius.

Tartu linnapea Urmas Klaasi (Reformierakond) sõnul ei erine noored keskealistest või eakatest inimestest. «On neid, kellele kohalik poliitika pakub huvi, ja neid, kes igapäevapoliitikat ei jälgi,» ütles ta.

_______

KOMMENTAAR

Tõnis Saarts
politoloog

Ma arvan, et noored valivad samadel alustel kui teised elanikkonna rühmad. Küsimus on selles, missuguseks kampaania kujuneb. Ma ei hakkaks väitma, et noored oleksid oma valikute tegemises tunduvalt ebakompetentsemad kui vanemaealised.

Ma arvan, et erakonnad ei hakka sedapuhku 16- ja 17-aastaseid sihtima, vaid vaatavad üldiselt nooremaid valijaid. Oluline erinevus on see, et riikides, kus valimisiga on 16ni langetatud, on 16–18-aastased aktiivsem valijarühm kui 18–26-aastased. Põhjus on väga loogiline: 16–18-aastased on kooli, kodu ja sõpradega rohkem seotud ehk sotsiaalne surve on suurem. Selles mõttes on need noored vähem iseseisvad kui näiteks üliõpilased, sest nad on rohkem seotud võrgustike ja institutsioonidega, mis võivad survet avaldada.

Ma usun, et valimisaktiivsus on kooliti ja piirkonniti erinev. Kindlasti on neid ühiskonnaõpetuse õpetajaid, kes valimistest rohkem räägivad. Loodetavasti ei anna nad selgeid juhtnööre, aga agiteerivad noori valima minema. Samas on ka neid, kes teemaga väga tegeleda ei soovi ja arvavad, et see pole kohane ja on noorte politiseerimine.

Tagasi üles