Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kõige rohkem on tõlgitud «Naksitralle»

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Naksitrallide seiklustest kõnelev raamat on ilmunud 18 keeles. | FOTO: Postimees

Rahvusraamatukogu humanitaarteaduste saali juhataja Krõõt Liivaku sõnul oli kaua aega eesti kirjanduse tõlgituim teos Hans Leberechti «Valgus Koordis» (1949), mida on ümber pandud 17 keelde.

1960. aastate keskel läks aga Liivaku sõnul juhtima Juhan Smuuli «Jäine raamat» (1959), mida on tõlgitud 21 keelde. «Eesti kirjanduse tegelikust esindatusest maailmakirjanduses võib siiski rääkida alates 1970. aastate lõpust, mil Jaan Krossi «Keisri hullu» (1975) hakati originaalkeelest tõlkima,» ütles Liivak ja lisas, et Jaan Kross on läbi aegade olnud kõige tõlgitum eesti kirjanduse autor. «Keisri hullu» võib 2017. aasta seisuga lugeda 22 keeles.

Praeguseks on Liivaku sõnul tõenäoliselt tõlgituim eesti kirjandusteos Jüri Talveti luuletus «Armastus», mis pälvis 1997. aastal Juhan Liivi luuleauhinna ja on Jüri Talveti kodulehel loetav lausa kaheksakümnes keeles.

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse teabetalituse juhataja Anu Kehman selgitas Postimehe palvel välja viis läbi aegade enim tõlgitud eesti autori lasteraamatut.

Kõige enamatesse keeltesse – nimelt kaheksateistkümnesse – on tõlgitud Eno Raua «Naksitrallid» ja «Jälle neid naksitrallid». Muhvi, Sammalhabeme ja Kingpoole seiklustest võib lugeda bulgaaria, gruusia, inglise, leedu, läti, (niidu)mari, moldova/rumeenia, mäemari, norra, poola, saksa, slovaki, soome, taani, tšehhi, ukraina, ungari ja vene keeles.

Esialgu ilmusid need Eestis nelja üksiku raamatuna kümne aasta jooksul alates 1972. aastast, kuid hiljem kahe raamatuna: «Naksitrallid» ja «Jälle need naksitrallid». «Kaugeltki kõigis nendes keeltes pole ilmunud täiskomplekti ehk kõiki nelja osa, paaris keeles on olemas vaid esimene osa,» täpsustas Kehman. «Siiski võib väita, et Naksitrallide looga ollakse lisaks meie emakeelele tuttavad 18 keele kaudu.»

Teabetalituse juhataja lisas, et Naksitrallid on siiani tohutult populaarsed Venemaal, kus ei möödu vist aastatki, mil ei avaldataks kordus- või juurdetrükki. Tema sõnul ilmus Venemaal 2000. aasta aprillist 2013. aasta aprillini üle 40 «Naksitrallide» väljaande üksikosadena või paarikaupa trükiarvuga 3000 – 15 000 eksemplari. «Kusjuures keskmine lasteraamatu tiraaž Eestis on (2012.–2016. aasta lõikes) 1700 eksemplari,» lisas ta.

Üpris populaarsed on Naksitrallide raamatud Kehmani väitel ka Saksamaal, kus nostalgiast mõjutatuna neid aeg-ajalt välja antakse. Mõlema suurriigi puhul on aluseks Eestis ilmunud tõlke esmatrükk (vene keelde tõlkinud Leo Vaino ja saksa keelde Helga Viira).

Teisele kohale platseerub Silvi Väljali «Jussikese seitse sõpra» (1966), mis on ilmunud 17 keeles: araabia, bengali, fääri, hispaania, inglise, lao, leedu, marathi, saksa, singali, slovaki, soome, telugu, tšehhi, ukraina, ungari ja vene keeles.

Eksootilisematesse keeltesse, näiteks bengali, lao ja marathi keelde jõudis «Jussikese seitse sõpra» Kehmani sõnul pildiraamatuna venekeelse tõlke kaudu. «Samas ei ole füüsilisi jälgi kõigi nende põnevates keeltes ilmunud «Jussikeste» kohta, peame uskuma allikaid,» nentis ta.

Raamat on erakordne veel selle poolest, et Silvi Väljal on teose nii kirjutanud kui ka illustreerinud. «Jussike sündis 1966. aastal, seega sügaval nõukogude ajal Moskva lähedal asuvas tollases kunstnike loomingulises majas, kus Silvi Väljal oli kahel talvekuul n-ö loomingulisel puhkusel, st oma kunstnikutööd tegemas. Nõudmine oli, et selle aja sees tuleb illustreerida üks lasteraamat. Et ühtki lasteraamatut hoobilt võtta polnud, otsustas kunstnik ise raamatu kirjutada ja selle ka illustreerida. Sellest ajast algas Jussikese võidukäik. Moskva kirjastus tahtis raamatu kohe avaldada, et aga tekstiga oli väga vabalt ümber käidud, nõudis kunstnik, et raamat ilmuks koos illustratsioonidega kõigepealt eesti keeles,» seisab Mulgimaa Infoportaalis.

Fääri-, hiina-, jaapani- ja kasahhikeelne tõlge on tehtud NUKU näitleja Tarmo Männardi tarbeks, kes just nendes maades «Jussikese» lavastusega esinemas on käinud. Pärast seda ilmus fäärikeelne tõlge ka raamatuna.

Kolmandal kohal on Oskar Lutsu «Kevade» (1912–1913), mis on saadaval 13 keeles: armeenia, inglise, leedu, läti, poola, portugali, rumeenia, slovaki, soome, tšehhi, ukraina, ungari ja vene (üle 10 kordustrüki).

Kaugeim maa, kus «Kevadet» lugeda saab, on Kehmani sõnul portugalikeelne Brasiilia. «Tõlge ilmus 2014. aastal ja põhjustas seal elavat arutelu laste ihunuhtluse ja alkoholipruukimise teemal,» rääkis ta. «Asjalikum kriitika võrdles «Kevadet» Mark Twaini Tom Sawyeri ja Huckleberry Finni seiklustega».

Samuti saab 13 keeles lugeda Ellen Niidu teost «Pille-Riini lood» (1963). Raamat on tõlgitud gruusia, kirgiisi, moldova/rumeenia, mäemari, poola, saksa, slovaki, soome, tšehhi, udmurdi (kuus peatükki 27st), ukraina, ungari ja vene keelde.

Viies enim tõlgitud raamat on Eno Raua «Sipsik» (1962) ning «Anu ja Sipsik» (1970), mis on olemas 12 keeles: inglise, komi, leedu, läti, poola, saksa, soome, tadžiki, udmurdi (kogumikus koos teiste teostega), ukraina, valgevene ja vene.

Esiviisikust jääb napilt välja Heljo Männi «Koer taskus» (1967), mis on tõlgitud 11 keelde: hispaania, inglise, läti, marathi, poola, saksa, soome, tadžiki, ukraina, ungari ja vene keelde.

Raamatute ingliskeelsed tõlked on Kehmani sõnul ilmunud kas Eestis või Moskvas. «Naiivne oleks loota, et neid oleks avaldatud Inglismaal või USAs, samuti saksakeelsed tõlked,» ütles ta.

Edurivi põhineb Eesti rahvusbibliograafial, kataloogil Ester, Andres Jaaksoo raamatul «Kes on kes ja mis on mis eesti lastekirjanduses» (1987) ja Google’il.

Tagasi üles