Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Teeme ise Google Street View’d

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Kaido Einama

Tuntud kaardirakendusse saab oma panuse anda põhimõtteliselt iga soovija. See on lihtne ja jõukohane igale tõsisemale huvilisele, selgub Eesti saja kõige toredama matkaraja kaardistajate kogemustest.

Peaaegu kümme aastat tagasi ilmusid Eestisse Google’i autod, katusel kaameratega varustatud kuppel ja pagasiruum täis servereid ning muud tehnikat. Koostöös kaardikirjastaja ja tehnoloogiaettevõttega Regio asuti kaardistama Eesti teid, et need Google’i kaardirakendusse kanda – niimoodi, et saad ise arvutis mööda kaugeid tänavaid kulgeda ja vaadata igas suunas, mis tee äärde jääb.

Nüüd on aasta 2017 ja serveritäit tehnikat koos suure kupliga katusel pole enam vaja. Asja ajab ära taskusse mahtuv 360 kraadi kaamera, mille igaüks võib endale osta. Google on ka lahkemaks läinud ja laseb Street View’ stiilis tänavavaated peaaegu kõigil ise üles laadida – peab vaid olema Google’i konto ja asjakohane mobiiliäpp.

Kaamerad, millega nn mullipilte, panoraampilte või 360 kraadi pilte teha, on müügil tavalistes elektroonikapoodides, makstes mõnisada eurot. Näiteks Samsungi uusimatele Galaxy telefonidele sobib Gear 360, mis maksab umbkaudu 250 eurot. Ricoh Theta 360 SC hind on 230 eurot ja LG 360 Cam maksab 210 eurot. Tegemist on keskmise digiseebika hinnaklassi jäävate seadmetega, mida eristab aga pildistamisulatus: kõik jääb pildile, nii eest kui ka tagant, ülevalt ja alt.

Üks kaamera lainurkobjektiiv on suunatud ühele poole, teise ümbritseva poolkera katab vastassuunas vaatav kaamera. Riistvara ja tarkvara liidavad kaks sfääri kokku üheks mullipildiks, mille vaatamiseks on vaja kas spetsiaalset rakendust või sedasama Google Mapsi keskkonda.

Kui ühendada need 360 kraadi pildid omavahel n-ö linkidega, mida saab teha Google Street View’ äpis, ongi tänavavaade olemas ja võib virtuaalselt rännata samadesse kohtadesse, kus pildistatav on käinud. Vaadata võib neid pilte ka virtuaalprillidega – pöörad pead ja näed pilti selles suunas, kuhu vaatad, isegi selja taha võib kiigata.

Kuidas see käib?

Reisijutud.com reisiportaal otsustas kevadel hakata pisikeste kaameratega mullipilte tehes mööda Eestit rändama, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul kaardistada ja salvestada sada vingemat matkarada.

Enam pole vaja rasket seljakotti või autot, kuhu serverid paigutada – Street View’ vaadete jaoks piisab taskus olevast panoraamkaamerast ja sellega ühendatud telefonist või tahvlist. Iga mõne meetri tagant tuleb seisatada ja pea kohal pilt teha. Hiljem ootab ees palju näputööd: tahvlis sfääripildid kaardil õigesse kohta ajada ning omavahelised ühendused ära märkida. Mõnikord peab keerama pildi ka ilmakaarte suhtes õigeks, et suund oleks sama mis looduses.

Google nõuab isikuandmete eemaldamist, seega näoga äratuntavalt pildile jäänud inimesed, aga ka autonumbrid ja reklaamid tuleb ähmastada.

Niimoodi käib Street View’ kaardi tegemine pärast tahvelarvuti ekraanil. Vaated tuleb ühendada, et kasutajad saaksid mööda matkarada virtuaalselt edasi liikuda ja igal sammul enda ümber vaadata. / Kaido Einama

Siin on valik mõnest kauneimast rajast, mis juba mullipildil ja kaardil olemas. Peale pildistamise kantakse sada kauneimat matkarada ka teekondadena Google’i kaardile, kust igaüks, sõltumata sellest, kas ta on kohalik matkaja või turist teiselt poolt maakera, saaks selle raja uuesti läbi teha.

Vaata kõiki matkaradasid ja Street View’ vaateid siit: www.reisijutud.com/EV100

Retk Pakri poolsaare tippu orhideede õitsemise aegu

Omaaegsel sajakroonisel rahatähel kujutatud Pakri pank on üks Eesti sümbolmaastikke – selle serval saab alustada matka poolsaare tipust majaka juurest Leetse poole. Ühe alla kuuekilomeetrise teekonnaga jõuab nii paekaldale, selle alla kui ka orhideevälule. Tee äärde jääb ka kuus meetrit kõrge Pakri juga, mis suurvee aegu voolab.

Raske on kujutada sfääripilti ajalehe tasasel pinnal, aga aitavad kaardiprojektsioonid nii nagu maakaartidel: siin on vaade poolsaare tipust vaateplatvormilt Pakri poolsaarele. Veebis võib igaüks ümberringi vaadata nagu Street View’s. Pildil retk Pakri poolsaare tippu orhideede õitsemise aegu. / Kaido Einama

Viru raba matkarada – nagu väike Botswana

Eesti kõige populaarsem rabarada on ilmselt Viru raba matkarada. Siin on igal ajal nii kohalikke puhkajaid, bussi- kui ka rendiautoturiste, jalutajaid, droonilennutajaid kui ka lihtsalt marjulisi. Tornist natuke edasi käib mõni ka laukas ujumas.

Viru raba asub üsna Tallinna lähedal otse mööda Peterburi teed, parkla on suure asfalttee ääres. Sinna on hea minna, kui tekib mõte, et läheks kuhugi rappa. Viimaste aastatega on rabatee saanud laiaks ja siledaks, nii et isegi ratastooli või lapsevankriga võib lahedalt kulgeda kuni vaatetornini. Edasi läheb kitsamaks.

Umbes poolteise kilomeetri kaugusel jalgraja algusest jõuab laugaste vahele suure vaatetornini, kust paljud välisturistid on teinud oma Eesti rabavaatepildid. «Nagu Botswanas, ainult väiksem,» arvasid paar aastat tagasi seal käinud palju näinud Hongkongi turistid. Välisturistidele, kes pole pärit nii kaugelt põhjast kui meie, on eksootilised ka otse metsa all kasvavad delikatessid – mustikad. Neid saab muidu Hongkongi turult hingehinnaga ning needki on üsna maitsetud ja farmis kasvatatud, mitte tugeva maitsega nagu meil metsas.

Nii näeb välja servast servani vaade Viru raba matkarajal – Street View’ vaade viib nüüd Google Mapsi kaardil parklast selle vaatetornini, samamoodi saab vaadata suuri linnatänavaid. / Kaido Einama

Nõmmeveski juga Valgejõel, matk džunglilaadses orus varemete vahel

Valgejõe kõrgetel kallastel on Nõmmeveski lähedal mitu RMK laagripaika-telkimisplatsi, kust leiab nii grillimisaluse kui ka katusega lauakesed. Sealsamas asuvad hüdroelektrijaama varemed – nõukogude aja esimestel kümnenditel see 1920. aastatel rajatud ehitis veel töötas, kuid põles siis maha.

Nõmmeveski juga on vaid 1,2 meetri kõrgune ehk üldse mitte suur, aga väga maalilises ürgorus. Allavoolu minnes jõuab sammastel pealevoolukanalini, mis on küll üsna lagunenud, kuid seisab siiski täies ulatuses püsti. Vett enam ei pea. Sealsamas lähedal ulatub üle jõe voolik, millest voolab pidevalt puhas allikavesi.

Nõmmeveski nimi tuleb vanast vesiveskist Valgejõel, mis praegu on varemetes. / Kaido Einama

Endla matkarada – retk läbi labori rappa

Endla matkarada on tegelikult eksitav nimi, aga nii on see rahvale kõige paremini tuttavaks saanud. Tegelikult mõeldakse selle all pigem Männikjärve matkarada, mis algab looduskaitseala keskuse juurest Toomalt ja teeb tiiru ümber Männikjärve raba.

Rada algab hobusekoplite vahelt ja jõuab metsa alla, sealt sirgelt kuni rabani, teeb paar 90-kraadist jõnksu ja ületab joonlauatrassina märgala, hoolimata laugastest ja rabasaartest, kust sillakesed viivad lihtsalt üle. Keskel asub äsja renoveeritud vaatlustorn, kust avaneb vaade laukamustrites maastikule. Lõpus tuleb teekond ümber raba tagasi Männikjärve ja hobusekoplite juurde.

Selle matka omapära teiste rabaradadega võrreldes on joonlauatrass, mis ei hooli tegelikust maastikust: vahepeal saab end tunda keset sügavat laugast, siis jälle mändide vahel, siis murakaplatsil.

Teine omapära on siin-seal raja ääres nähtav laborivarustus. Teadlased teevad otse maastikul oma tööd juba 1910. aastast, võtavad vee- ja pinnaseproove, vinnavad vettinud kapsleid väikese kraanaga turbast välja ja märgistavad postidega proovivõtukohti. See toob meelde eelmise sajandi kuuekümnendad-seitsmekümnendad, millal tehti rabadest põhjalikke teadustöid, kuid ka praegu käib teadustegevus edasi. Soode kuivendamise ajad on möödas ning nüüd on hakatud tegelema hoopis märgalade taastamisega, mille jaoks on samuti vaja infot saada.

Endla rabaraja vaatetorn asub joonlauatrassil, mis kulgeb sirgelt üle raba. Google Street View aitab virtuaalselt jalutada raba äärest metsast vaatetornini. / Kaido Einama

Käsmu matkarada – metsas ja rannas

Seda teavad kõik, et Käsmu on idülliline kapteniteküla Lahemaal Võsu lähedal, praegu küll rohkem suvitusküla. Käsmu matkarada kulgeb Käsmu külast kaugemale, mööda männimetsi Palganeemele, kust tagasi saab jalutada mööda mereranda vaadetega Kuradisaarele.

Google Street View viib aga küla lõpust parklast Käsmu randa, kust algab tee (läbi vee) Kuradisaarele. Teele jääb ka õnnekivide kuhi, mis asus enne Teist maailmasõda Palganeemel ja mida olla alustanud Rootsi kuningas 17. sajandil. Ta pani sinna oma esimese kivi ja soovis, et kõik, kes kive juurde panevad, leiavad elus õnne.

Kui piirivalve selle poolsaare hõivas, jäi kivikuhi ligipääsmatuks, kuid hakkas peagi kerkima Käsmu küla äärde Käsmu randa.

Kes tahab, võib Käsmu rannast jalutada edasi veel Saartneemele ehk Kuradisaarele. Kui veeseis on madal, saab sinna kuiva jalaga. Aprillist juuli keskpaigani on saarel käimine lindude pesitsemise tõttu keelatud.

Arvutist saab ükskõik kust maailmast jalutada Käsmu kivikuhjast mööda, nooltel näidatud suunas edasi ranna poole. / Kaido Einama

Väike ringmatk Paukjärvel ja Kõnnu-Suursoos

Paukjärv on Põhja-Kõrvemaal populaarne, isegi väga populaarne pikniku- ja telkimiskoht, nii et järve ääres telkimisel saab teistest turistidest rahu vaid kas väga viletsa ilmaga näiteks mõnel ladinal sadaval sügispäeval või krõbeda pakasega talvepäevadel. Muul ajal saalib 800 meetri kaugusel asuvast Kaksiksilla parklast pidevalt inimesi, pikniku- ja marjakorvid näpus, mõnel seljakott telgi ja ööbimisvarustusega seljas.

Ka soojemapoolsetel talvepäevadel võib leida Noorte Meeste Kristliku Ühenduse poisslaste lastelaagri asemelt, kus nüüd asub RMK puhkekoht koos lõkkeaseme, katusega laudade ja kuivtualetiga, mõne matkaja käsi soojendamas. Paukjärves saab ujuda – see on selge veega ja sügav, kõrgete kallastega umbjärv.

Järve ääres jääajast tekkinud voore harjal asub vaatetorn, kust on näha maastik üle põhja poole jääva Kõnnu-Suursoo. Sinna kulgebki ringrada edasi.

Soodla jõe ääres asuvad ka kirjandusklassikast tuntud Tammsaare maastikud, laagriplats katusealusega ongi tuntud kirjaniku onu metsavahikohal.

Tüüpiline Kõrvemaa maastik on nüüd ka Google’i kaardil läbitav – teel Paukjärvele. / Kaido Einama

Tagasi üles