Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pisike Eisma pood tõmbab hinge

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Kui enamasti on panga- ja postkontorid Eesti maakohtadest ammu kadunud, siis üksikud külapoed peavad majakatena veel vapralt vastu. Üks selline asub Lääne-Virumaal Vihula vallas Eismal.

Esmapilgul ei pruugi Eisma poest mööda sõites arugi saada, et tegemist on kauplusega, sest tee ääres seisev kena puust majake on uskumatult väike ja meenutab pigem jäätisekioskit.

Teadaolevalt ongi tegu riigi ühe pisema külapoega: väikese terrassiga puust hoones on ruumi täpselt üheksa ruutmeetrit. Uksest sisse astudes tuleb pikemal inimesel lävel kummarduda, leti taha mahub korraga seisma kolm tugeva kondiga või siis viis kiitsaka kehaehitusega kundet. Poes on mõned riiulid, paar jäätise- ja joogikülmikut ning loomulikult lett.

Teist aastat avatud Eisma pood on hooajaliselt tegutsev kauplus, mille ukse avasid abielupaarist poepidajad Diana ja Raido Kuum mai alguses. Praeguseks on kaupluse riiulid-külmikud lõpumüügi tõttu küll peaaegu tühjaks ostetud, kuid üht-teist seal läbisõitjatele veel leidub. «Kui ilusat ilma peab, siis mõnel hommikul võib-olla paariks tunniks teen veel ukse lahti. Lastele jäätist ikka müüme,» lausus poe peremees Raido Kuum, lisades, et mullu hoiti poodi lahti septembri keskpaigani.

Leti taga askeldanud perenaise sõnul tegelesid nad mullu koos abikaasaga klientide teenindamisega ise, kuid sel aastal leiti müüjateks appi mõned toredad suvitajad. «Pidime kevade alguses kaks korda ära käima ja ukse kinni panema. Oh seda häda ja viletsust, mis kohe algas,» meenutas Raido Kuum. Mehe sõnul oli kurtmist kuulda koguni naaberküladest. «Mõelda vaid, et kogu suve tagasihoidliku saja päeva peale paned kaheks päevaks poe kinni – ja siis on kohe jama majas. Praegu on sama lugu: panime sildi välja, et pood on suletud, ja kohe küsitakse, et kas juba.»

Poepidamine ei ole Diana ja Raido Kuuma põhitöö, rohkem missioon või hobi, mis märkimisväärset kasumit ei tooda. Pereisal aitab leiva lauale tuua hoopis lähedal asuvas Kiva külas tegutsev puidutöökoda ning pereema õpib ja töötab samal ajal Võsupere lasteaias.

Kohalikud ja lähedaste rannakülade elanikud ning suvitajad on kauplusega rahul. Rakveres ettevõtjana tegutsev ja Eismal suvitav Mare Laeks nimetab seda lausa oma kodupoeks. «Käin siin peaaegu iga päev. Meie poe kõige populaarsem kaup on kodumunad,» kõneles Laeks. Tema sõnu kinnitas ka Raido Kuum, öeldes, et tõi läinud laupäeva hommikul müüki kümme karpi mune, mis läksid otsemaid kaubaks. «Põhiliselt ostetakse aga ikka jäätist ja muudki söögikraami,» tähendas mees.

Sellist asja nagu vanasti, et poe juures ka ohtralt õlut libistati, nii et enam ette anda ei jõudnud, nüüd poeperemehe sõnul enam pole. «Pealegi on need, kes poodi õllejoomisega üleval hoidsid, ammuilma läinud. Viimane on vanadekodus,» märkis Raido Kuum. Tema sõnul iseloomustab muutunud olukorda kõige paremini see, et kui vanasti oli Eismal kaks poodi, mõlema ees jõi õlut viis kuni viisteist meest ja kaupluses sees looklesid pikad järjekorrad, siis nüüd on alles üks kauplus ja sealgi pole ostusaba.

Poeperenaine lisas, et kliendid on enamasti meeldivalt üllatunud ja avaldavad imestust, kui näevad, millist kaubavalikut suudab väikepood pakkuda. «Paljud arvavadki, et see on lihtsalt mingi jäätiseputka,» lausus ta.

Eisma poes on ka «teenus», mida tänapäeval enam naljalt ei kohta. Nimelt on kaupluseletil tops, kuhu kliendid võivad soovi korral pista sendid, mis neil üle jäävad. Samast topsist lubavad lahked poodnikud puudu jäävale summale alati lisa nõutada. Alatihti päästab see omapärane poepank mõne väikese jäätisesõbra päeva.

Sügistalviseks perioodiks uksed sulgeva poe asendajaks saab järgnevatel kuudel kuni kevadeni kauplusauto. Kes kahel päeval nädalas külas peatuvat kaubamasinat oodata ei malda, peab toiduvarude täiendamiseks võtma ette kümmekonna kilomeetri pikkuse tee mõnda suuremasse lähiasulasse.

Tagasi üles