Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Venemaa nimetab Zapadit pelgaks terroriõppuseks

10
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: graafika: Alari Paluots

Balti riike NATO-liitlastega ühendava Suwalki maakitsuse lähistel õhu- ja mereblokaadi läbiharjutamine on osa terrorivastasest õppusest, väitis eile suurõppust Zapad 2017 tutvustanud Vene asekaitseminister Aleksandr Fomin.

Just 58-aastase kindralleitnant Fomini monoloog täitis suurema osa pooletunnisest briifingust Moskvas, kus palju spekulatsioone tekitanud Zapadit esimest korda avalikkusele tutvustati. Kohale olid palutud naaberriikide kaitseatašeed ja meedia, tõsi küll, ühtki ajakirjaniku esitatud küsimust ei kõlanud.

Fomini kirjelduse kohaselt on 14.–20. septembrini toimuva õppuse Zapad 2017 eesmärk kontrollida Venemaa ja Valgevene relvajõudude koostoimevõimet pärast seda, kui mõlema liitlase armee on viimastel aastatel uuendanud tehnikat ja sõjaväelist juhtimisahelat.

Vaatamata ametlikult vähem kui 13 000 osalejale, mis Viini konventsiooni järgi ei kohusta Venemaad lääne vaatlejaid õppusele lubama, rullub õppuse lõppfaas lahti korraga kümmekonnal Venemaa, Valgevene ja Kaliningradi polügoonil. Need paiknevad sirbina ümber Balti riikide.

Baltimaadele lähim, Kaliningradi Pravdinski polügoon asub kümmekonna kilomeetri kaugusel Poola piirist. Eestile lähim Zapadi ametlik toimumispaik on aga Strugi Krasnõje polügoon – linnulennult 90 kilomeetrit Räpinast idas.

Õppuse legendi järgi tegutsevad Vene-Valgevene ühisväed nädala vältel väga suure äärmusrühmituse vastu, mille rakukesed on tunginud Kaliningradi ja Valgevene territooriumile. Kahe riigi üksuste eesmärk on terroristide tõkestamiseks operatsioonialale rännata, ekstremistid sisse piirata ja hävitada.

Kuna tegu on terroristidega, teevad õppusel kaasa eriüksused ja julgeolekuasutused, muu hulgas Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB). Õppuse üks vastuolulisemaid elemente saab olema Venemaa Balti laevastiku mereblokaad, mida harjutatakse Kaliningradi lähisel läbi selleks, et lõigata ära välismaalt toetatud äärmuslaste taganemistee läände.

Märkimisväärse osa ettekandest pühendas Fomin eile lääne meediale, kes tema väitel on viimastel kuudel levitanud müüte Vene ohust ja sellest, et õppus on hüppelauaks Vene invasioonile Leetu, Poola ja Ukrainasse. «Mitte ühelgi neist versioonidest pole tegelikkusega midagi pistmist, nagu Venemaa ja Valgevene võimud on korduvalt kinnitanud,» ütles Fomin. «Ma rõhutan, et Zapad 2017 on vaatamata terrorismivastasele stsenaariumile täielikult riigikaitselise iseloomuga.»

Lääs omakorda on risti vastupidisel arvamusel: Venemaa nimetatud arvud on tugevalt alahinnatud ja õppuse tegelik eesmärk on ründevõime proovimine.

Kaitseminister Jüri Luik (IRL) ütles pärast Fomini kõnet Postimehele, et Zapad on ulatuslik õppus, millesse on haaratud umbes 100 000 meest. «Lisaks arvukas ründerelvastus, ka õppusel harjutatavate elementide iseloom on ründeotstarbeline. Zapad tipneb Venemaa tuumatriaadi õppusega,» ütles Luik.

Kaitseministri sõnul on suur hulk piiride vahetus läheduses asuvaid vägesid viidud kõrgendatud lahinguvalmidusse, baasidest välja, et vähendada märgatavalt alliansi reaktsiooniaega.

Venemaa õhu- ja mereblokaadil on hoopis teised eesmärgid kui Kaliningradist taanduvate terroristide põgenemistee äralõikamine. «Balti riikide kaitsmisel on meile väga oluline tagada NATO vägede kiire juurdepääs Balti riikide territooriumile, Zapadil harjutatakse aga selle takistamist,» ütles Luik. «Venemaa proovib A2AD-operatsiooniga Balti riikide õhuruumi sulgeda.»

Luige sõnul ootab Eesti Venemaalt, et too järgiks kokkuleppeid ja deklareeriks õppuse, kutsuks sellele vaatlejad ja võimaldaks neile tegeliku ligipääsu. Praegu on Venemaa kutsunud Moskvas resideerivad sõjaväeatašeed üksnes VIP-päevale Luga polügoonile. Paar sõbralikumat sammu on astunud Valgevene, kes deklareeris osa oma territooriumil toimuvast õppusest ja kutsus kohale vaatlejaid. «Nähtavasti on valgevenelased ise ka mures,» oletas Luik.

Tagasi üles