Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Linnavalitsus uurib ekslinnapea aiamaja juhtumit

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Pärnu linnavalitsus uurib, kas Kalevi tenniseklubi võis anda spordimaa riigikogu liikme Toomas Kivimäe koduaiaks, aiamaja püstitamise õigust tal ei olnud.

2000. aasta lõpp. Einar Kelderi juhitav linnavalitsus kuulutab välja Tulbi 16, Pärnu hoonestusõiguse suulise enampakkumise, millest ainsana võtab osa maavanem Toomas Kivimägi. Teised kas ei oska soodsale võimalusele tähelepanu pöörata või peavad 663 ruutmeetri suurust kinnistut liiga väikeseks. Kivimägi ehitab aga rannarajoonis asuvale kinnistule elamu. Tema hoonestusõiguse tasuks on 6000 krooni aastas, mis 36-aastase perioodi jooksul ei muutu. Eurodesse arvestatuna teeb see 32 eurot kuus.

2001. aasta augustis piiratakse Kivimäe naabri, Tammsaare puiestee 18a tegutseva Pärnu Kalevi Tenniseklubi hoonestusala ligikaudu 400 ruutmeetri võrra, et maavanem saaks oma elamu tarvis soojuspumba kollektori rajada. Kollektori rajamiseks sõlmitakse servituudileping. «Kuna servituut annab õiguse kasutada servituudiala ainult soojuspumba kollektori rajamiseks, siis muud ehitised ja rajatised servituudi alal lubatud ei ole,» selgitas linnavalitsuse avalike suhete nõunik Gerli Kõiv. Tammsaare 18a hoonestusõiguse leping lubab kinnistut kasutada ainult sporditegevuseks. Lepingu punkt 3.7.3 ütleb sõnaselgelt, et kui hoonestaja seda tingimust rikub, võib linnavalitsus lepingu lõpetada.

Samas ei tee aga Pärnu linnavalitsuse eri koosseisud märkamagi, et servituudiala ja tenniseväljakute vahele on kerkimas aed koos tiheda puuderiviga. 663 ruutmeetrist Kivimäe käsutuses olevast maast saab üle 1000 ruutmeetri. Mis sest, et 400 ruutmeetrit jääb ametlikult hoopis Tammsaare 18a kinnistule.

Kivimäe jutu järgi ei saa servituudialale ehitisi ega tenniseväljakut rajada, sest see takistaks maa päikese käes soojenemist. «Kuna tegemist on ribaga, kuhu ka füüsiliselt viiendat tenniseväljakut ehitada ei mahu, on vaid selle maa hoolduskohustus, ei pidanud naaberkinnistu hoonestusõiguse omanik ratsionaalseks seda kohustust kanda ja see jäi minu kanda,» selgitas ta kirjalikult. Nii olevat naaber väidetavalt püstitanud ka selle aia, mis Kivimäe koduhoovi suurendas. Kes aia taha puud istutas, sellest poliitik vaikib.

Toimetusele kirja saatnud Marko Miiter leiab, et servituudialal ei pea tingimata tenniseväljak olema. Seal võiks olla lage plats, kus noored saaksid soojendusharjutusi teha, võimelda või kas või piknikku pidada. Praegu mängib aga Kivimägi seal korvpalli ja grillib liha.

«Kui sina tahad võimelda, on linnas selleks piisavalt vaba ruumi. Kui linn on seadnud talle kuuluvale maale hoonestusõiguse, on ta sellega loovutanud olulise osa valdusest. Need maad ei ole võrreldavad näiteks vaba liikumisega Rannapargis,» leidis Kivimägi.

Linnapeana oleks Kivimäel raske erapooletult lahendada olukorda, kus ühel pool on tema erahuvid ja teisel pool lepingut rikkunud tenniseklubi. Kas tema valimisliidukaaslane, praegu linna juhtiv Romek Kosenkranius peab 400 ruutmeetri suuruse spordimaa eraaiana kasutamist nii suureks lepingu rikkumiseks, et seetõttu Kalevi tenniseklubiga hoonestusõiguse leping lõpetada? «Maa kasutamine ja kasutusse andmine peab toimuma kooskõlas lepingu tingimustega,» kinnitas Kosenkranius. «Võimaliku lepingu rikkumise sisu ja ulatus vajab juriidilist analüüsi, mida majandusosakonna juristid praegu koostavad. Kui analüüs tuvastab lepingu rikkumise, nõuab linn kindlasti lepingu täitmist.»

Ehkki Kivimägi väidab, et tenniseklubi poleks tohtinud servituudialal midagi ehitada, on ta ise sinna püstitanud aiamaja. «Kuna sinna nurka ei saanud tehnilistel põhjustel torusid panna, siis tegingi sinna onni,» selgitas Kivimägi, lisades, et ehitustegevus toimus juba seitse-kaheksa aastat tagasi. Linnavalitsus tunnistas aga, et servituudileping annab õiguse rajada üksnes soojuspumba kollektor ja ning ehitised sellel alal lubatud ei ole. Linnaametnikud käisid 21. augustil ehitisregistrisse kandmata jäetud aiamaja mõõtmas ega ole veel otsustanud, mida edasi teha. Küsimustele, kas aiamaja on ehitatud seaduslikult ja mis edasi saab, vastab Kosenkranius: «Nendele küsimustele saab vastuse anda ehitusjärelevalve teenistus, mis pole oma seisukohta linnavalitsusele esitanud.»

Tähelepanelik lugeja märkab, et Kivimägi võis ebaseadusliku aiamaja ehitada ajal, mil ta oli Pärnu linnapea (aastatel 2009–2015 – toim). Samuti jäävad aastatesse 2009–2013 juhtumid, mille alusel prokuratuur linnavalitsuse spordinõunikku ja Kalevi tenniseklubi juhatuse liiget Uno Koorti soodustuskelmuses ja toimingupiirangu rikkumises süüdistab. Koort jagas tenniseklubile toetusi, millest osa on süüdistuse kohaselt välja makstud valeandmete põhjal.

Kas Kalevi tenniseklubi on Kivimäe suhtes vastutulelik olnud seetõttu, et maavanema ja linnapeana töötanud poliitiku soovidele oli kasulik vastu tulla? Kas ekslinnapea pigistas silmad kinni seetõttu, et Koort lubas tal tenniseklubi maad koduhoovina kasutada?

Koort küsimustele ei vasta. Kivimägi ütleb, et ta pole kunagi olnud Koorti vahetu ülemus ja sellistel spekulatsioonidel puudub alus. Keskkriminaalpolitsei Koorti ja tenniseklubi kriminaalasja raames niisuguseid seoseid ei käsitlenud.

BOX

KODUAIA SUURENEMINE

-663 ruutmeetri suuruse Pärnu rannarajoonis asuva Tulbi 16 kinnistu hoonestusõiguse enampakkumise võidab maavanem Toomas Kivimägi, kes ehitab sinna elamu.

-Kõrvalkinnistu hoonestusala piiratakse ligemale 400 ruutmeetri võrra, et Kivimägi saaks oma elamu tarvis soojuspumba kollektori rajada. Kollektori rajamiseks sõlmitakse servituudileping, mis ei luba maa peale midagi ehitada.

-Kõrvalkinnistul asuvat Kalevi tenniseklubi juhatab linnavalitsuse spordinõunik Uno Koort. Klubi annab servituudiala Kivimäele tasuta «hooldada», kuigi klubi hoonestusõiguse leping lubab maad kasutada vaid sporditegevuseks.

-Servituudiala ja tenniseväljakute vahele kerkivad aed ja puuderivi, mis muudavad servituudiala Kivimäe koduaia osaks. Kivimägi püstitab servituudialale aiamaja.

-Linnavalitsus hakkab spordimaa kasutamise vastu huvi tundma. Ehitisregistrisse kandmata jäetud aiamaja mõõdetakse üle. Majandusosakonna juristid analüüsivad juhtunu seaduslikkust.

Allikas: Pärnu Postimees

Tagasi üles