Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti inimesed teenivad ajaloo kõrgeimat palka

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Pm

Kui uskuda statistikat, pole Eesti inimeste keskmine palk olnud mitte kunagi nii kõrge nagu praegu – teises kvartalis kasvas keskmine brutokuupalk ligi 7 protsenti ja küündis 1242 euroni.

Analüütikute sõnul on töötajate kiire palgakasvu taga ühelt poolt ettevõtete edu, kelle kasumlikkus ja investeeringud on tõusuteel. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütleski BNSile, et kui varem rahastati palgatõuse peamiselt investeeringute ja väiksema kasumimarginaali arvelt, siis tänavu on ettevõtted suutnud kasumit suurendada kiiremini, kui on paisunud tööjõukulud.

Teise põhjusena tingib palgakasvu töökäte puudus, mis suurendab konkurentsi olemasolevatele töökohtadele. «Veel rakendamata tööjõuressurssi on Eesti tööjõuturul järjest vähem. Juba töötavate või veel tööd otsivate inimeste osakaal tööealises elanikkonnas on tõusnud viimase 20 aasta kõrgeima tasemeni,» põhjendas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar lisas, et ettevõtjad nimetavad tööjõupuudust tootmist piirava tegurina järjest sagedamini. «Ülekuumenemise oht on eriti ilmne ehituses, kus teises kvartalis jäi palgakasv siiski veel majanduse keskmisele alla. Tõenäoliselt on seda aidanud pidurdada välistööjõu värbamine,» lausus ta.

IT-firmad vajavad töötajaid

Kõige otsesemalt ja valusamalt puudutab tööjõupuudus tõenäoliselt Eesti tarkvarafirmasid. Näiteks internetimängude arendaja Playtech Eesti juht Ivo Lasn ütles, et kohalikud IT-firmad tahaksid ja suudaksid suuremaks kasvada, kuid inimesi ei ole ja olemasolevate palkamine läheb üha kallimaks.

Teada on, et Eestis napib IT-spetsialiste ja ainuke võimalus töötajaid leida on nad konkurentidelt üle osta, mis kihutab tagant palgatõusu. «Oleme töötajaid juurde toonud välismaalt, aga sellega kaasnevad omad keerukused. Kuna tööjõumaksud on Eestis väga suured, läheb nende toomine meile ülimalt kalliks.»

Praegu on seis selline, et IT-ettevõtted tahaksid kasvada ja rohkem müüa, kuid inimesi ei ole. «Potentsiaali ja mõtteid on kõvasti, ent kui sul on inimeste puudus, ei tee sa midagi. Ühelt poolt kannatab meie käive, teiselt poolt jääb ka riigil maksutulu saamata,» ütles ta.

Eesti ühe suurema tarkvarafirma Helmes ASi partner Mattias Mölder ütles, et palgad küll kasvavad, aga riiklike tarkvarateenuste hinnad on pigem samal tasemel.

«Sellest tulenevalt vähenevad ainult inimressurssi müüvate IT-ettevõtete marginaalid. Keskenduda tuleb lisaväärtuse loomisele, mis praktikas tähendab seda, et kliendile tööd tegev meeskond peab äriliselt järjest enam kliendiga kaasa mõtlema,» selgitas ta.

Info ja side valdkonna palgad kasvasid teises kvartalis aastaga 10,5 protsenti. Möldri sõnul on Helmese palgad suurenenud umbes samal tasemel. Ta rääkis avatult, et IT-eriala lõpetanud tudengite ootus töötasule on esialgu vähemalt 1000 eurot neto. Noored algtaseme tarkvaraarendajad teenivad keskmiselt alates 1500 eurost brutopalka, kuid turul makstakse ka juba kõrgemaid tasusid.

IT-arendajate või -arhitektide palgavahed on juba suured, ütles Mölder. Alla 2500-eurose brutopalgaga kogemustega inimest tööle ei meelita, pigem on tasud 3000 eurost üles. Juhtivspetsialistide palgad arenduses on 3500–4000 eurot bruto, tarkvara arhitektidest tipptegijatel 5000 eurot bruto.

President Kersti Kaljulaidi majandusnõunik Heido Vitsur ütles palgakasvu statistikat kommenteerides, et olulisim, millele tuleb nüüd mõelda, ongi see, kuidas Eesti IKT-spetsialistide nappusega toime tulla. Samuti tuleb mõelda, kuidas võimalikult hästi ära kasutada paranenud majanduskonjunktuuri terves Euroopas.

Tööstus ei suuda sammu pidada

Kui IT-ettevõtted teatasid, et nemad tõstavad töötajate palka turu keskmise kasvuga samal tasemel, siis tsemenditootja Kunda Nordic Tsement ASi juht Meelis Einstein ütles, et teda teeb niivõrd kiire keskmine palgakasv nõutuks, kuna nende ettevõte ei suuda sellise tempoga sammu pidada.

Kui vaadata aasta lõikes, siis tõusis palk enim mäetööstuses ja välismaiste omanike käes olevates Eesti firmades. Kuna Eesti suurim tsemenditootja, Lääne-Virumaal tegutsev Kunda Nordic Tsement AS vastab viimastele kriteeriumitele hästi, küsisime ettevõtte juhi käest, kas nemadki tõstsid palka sama palju, nagu statistika näitab.

«Meie ei ole kindlasti seda palgakasvu põhjustanud,» vastas Einstein naerdes. «Meie töötajate palk on keskmisest veidi kõrgem, aga varsti jääme ajale jalgu, kuna Eesti keskmine läheb nii pikkade sammudega eest ära.»

Statistikast selgub, et mäetööstuse palk kasvas aastaga 13 protsenti ja väliskontsernide Eesti tütarettevõtete palgad ligi 9 protsenti. «Sellist kasvu on raske kommenteerida. Keegi ei suuda nii palju maksta,» ütles Einstein. Kunda Nordic tõstis aasta alguses töötajate kuutasu 3 protsendi võrra.

Tööstusjuht loodab, et palgakasv rahuneb aasta lõpuks maha, vastasel juhul jookseb see ettevõtte tootlikkuse eest ära. Samas läheb tsemenditootjal tänavu igati hästi: Eestis ehitatakse palju ja see suurendab nõudlust ka ehitusmaterjalide, eeskätt tsemendi järele. «Ei ole näha, et ehitushoog paari aasta jooksul raugeks,» ütles Einstein.

LISALUGU

Lätis ja Leedus oli palgakasv veel kõrgem

Teises kvartalis kasvas keskmine kuupalk järsult kõigis Baltimaades, kõrgeim on see aga endiselt Eestis, selgub Balti statistikaametite andmetest.

Eesti keskmine brutokuupalk tõusis aastavõrdluses 6,8 protsenti, 1242 euroni. Lätis kasvas see samas 8,7 protsenti, 927 euroni ning Leedus 8,7 protsenti, 838,7 euroni.

«Tööturg soojeneb ja jätkab seda tulevastel aastatel. See on majapidamistele hea, sest nad saavad rohkem kulutada. Ettevõtted peavad aga mõistma, et palgatõus, mida ei kompenseeri produktiivsuse kasv, võib mõjutada kasumlikkust, võimekust investeerida ja võimekust elada üle tulevasi kriise,» ütles Läti Swedbanki peaökonomist Martins Kazaks.

«Kahjuks palgasurve säilib ja me näeme seda Eestis ja Leedus, kus äritsükkel on juba küps,» jätkas Kazaks.

«Tööjõupuudus ei ole Lätis nii suur, kui oli enne kriisi, kuid trendid ei ole head. Äride esindajad on märkinud, et töötajaid on raske leida, eriti ehituses, ning see pole vaid Läti probleem. Sellised kaebused kostavad ka Eestist, Leedust, Poolast, Tšehhist, Ungarist ja teistest Ida-Euroopa riikidest,» lausus pangandusgrupi Citadele ökonomist Martins Abolins. BNS

Tagasi üles