Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Töökad koerad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Piper poseerimas sõjaväe transpordilennuki C17 taustal. Sinised päikseprillid kaitsevad silmi tolmu eest, vest on aga selleks, et kergemini autosse saada. | FOTO: Foto: @airportk9

Iga koer, kes oma peret või selle vara valvab, teeb tööd. Aga leidub ka neid koeri, kelle töö on mõnevõrra erilisem.

Rahakoer Evra nimi tuleneb sõnast euro. Tema nina treenitakse ära tundma eurode trükivärvi ja selleks kasutatakse käibelt võetud ja purustatud kupüüre. / Mihkel Maripuu / Postimees

Töökate koertena paistavad ilmselt enim silma komissarrexilikud neljajalgsed sisejulgeolekuorganitest. Meie politsei- ja piirivalveametis (PPA) on ametis rohkem kui 70 koera ehk «väikevahendit», nagu öeldakse nende kohta seaduses. Kuid ainult üks neist, kel nimeks Evra, on hariduselt rahakoer.

«Neiupõlvenimega» Mad About Blue Basteta kingiti PPA-le küll juba 2015. aasta mais, ent seni on ta tegelenud peamiselt koolituste läbimisega. Ja kuna rahakoer harjutab käibelt maha võetud ja hakitud kupüüridega, kulub peene nimega retriiveril esimese miljoni leidmiseni veel veidi aega. Tööd peaks tal aga jaguma – kajastati ju laialdaselt tõsiasja, et ühe endise linnapea kodust leiti 200 000 eurot sularaha…

Samas oleks vale arvata, et PPAs töötav koer saab keskenduda vaid ühele kitsale erialale, rääkimata pelgalt ruupiate või puurublade otsimisele spetsialiseerumisest. Hoopis vastupidi, nii nagu ülejäänud PPA koertel, on ka Evral «kõrvaleriala», nimelt narkoõpe.

Patrullkoer Tiit koos koerajuhtidega hetk enne Põhja prefekt Kristian Jaanilt tänukirja saamist. / Foto: Reelika Riimand

Just tänu PPA koerte mitmekülgsusele võib tavaline patrullkoer (kelle tööülesannete hulka kuulub näiteks peatumismärguannet eirava taskuvarga tagumikust taltsutamine) olla võimeline karulaanest eksinu üles leidma. Viimane selline lugu pärineb juuni lõpust, mil 77-aastane härrasmees jalutuskäigul ära väsis. Kodust kolme kilomeetri kaugusele jõudnud ja tervisemuredega kimpu jäänud mehe leidis teepervelt Gavin Von Prevent ehk Tiit. Toredat hüüdnime kandev Saksa lambakoer on PPAs töötanud aasta, ja kuigi erialalt jäljekoer, on plaanis teda tulevikus peamiselt inimeste otsimisel kasutada.

Kuigi PPA koerad on leidnud lume alla mattunud või mitu päeva metsas ekselnud inimesi, ei ole kõik lood alati õnneliku lõpuga. Sellepärast on politseil ka laipade leidmisele spetsialiseerunud neljajalgne.

Et aga eelöeldu ei jätaks töötavatest koertest muljet, nagu hinnataks nende puhul peamiselt vaid nina ja hambaid, tuleb kohe mainida ka teraapia- ja lugemiskoeri.

USA armee sõdur treenimas Mosuli lähistel pommikoera. / Foto: Lesley Nicol / Crufts

Tõsi, hoolimata sellest, et keskmine koeraomanik peab oma neljajalgset geniaalseks – ja arvestades nende võimet tühjendada valguskiirusel grill-liha all ägavaid järelevalveta jäänud taldrikuid, nad seda ka kahtlemata on –, ei suuda isegi väljakoolitatud lugemiskoer päris lõpuni mõista näiteks Keynesi või Locke teoseid, rääkimata Heideggerist. Aga seda pole vajagi, sest lugemiskoera peamine ülesanne on hoopis kuulata, kuidas laps valjusti lugemist harjutab.

Teraapiakoertega on lugu keerulisem, et mitte öelda laiem: väljakutse võib tulla nii lasteaiast kui ka vanadekodust, ning ülesandeks võib olla nii füsioteraapias osalemine kui ka trauma üle elanutele toeks olemine. Nagu jäljekoerte puhul, vajab ka teraapias osalemine harjutamist ja mõistmist: esiteks selle pärast, et koera vaimsed võimed on paariaastase lapse tasemel ja see piirab tema töösessiooni ja -päeva pikkust, teiseks seetõttu, et nii nagu inimene, pole ka loom lükata-tõmmata-sakutada.

Kellele nüüd tundub, et teraapiakoerte töö on tubasuse tõttu igav, võib olla kindel, et vaalade väljaheidete otsimisest on see siiski mõnusam. Aga et keegi peab sedagi tegema, käib labrador Tucker koos Washingtoni ülikooli teadlastega «kalavetel». Leitud materjalist selgub esmalt muidugi see, milline on olnud vaalade menüü, ent tuvastatavad on ka mürgid ja DNA, millest omakorda saab tuletada looma liigi, soo ja selle, millisele konkreetsele vaalale materjal varem kuulus. Ja kui Tuckeri nina on rohkem kui kilomeetri kauguselt õige lõhna kätte saanud ja teadlased selle üles leiavad, saab ta mängida oma lemmiktennisepalliga.

Oma ninaga teenib tennisepalli menetlemise õiguse välja ka vesilikke otsiv spanjel Rocky, kelle abi läks Suurbritannias vaja selleks, et leida üles kõik rohkem ja vähem kaitse all olevad elukad, keda 20 kilomeetri pikkuse uue tee rajamine häirida võiks. Kokku liigutati koera ja spetsiaalsete tarade abil uude asupaika peaaegu 800 vesilikku, lisaks veel hulk konni. Täpsuse huvides olgu öeldud, et tegelikult on Rocky spetsialiseerunud hoopis nahkhiirte leidmisele kohtadest, kuhu plaanitakse rajada tuuleparke.

Metsaelukate otsimisega tegeleb ka Maya – tema aitab koaalauurijal Romane Cristescul leida kohti, kus need loomakesed elavad. Kuna koaalade kohalolu tunnus on üsna ilmne, ent selle otsimine neljakäpukil ja tagumik püsti veidi ebamugav, tulebki mängu Maya terav nina.

«Downton Abbeyst» tuntud Lesley Nicol vähikoerte kampaaniaüritusel. / Foto: Lesley Nicol / Xposurephotos.com

Kui eripäraste ametitega jätkata, siis lisaks väljaheidete ja loomade leidmisele on Kanadas ja Suurbritannias kasutatud koeri inimeste hingeõhu põhjal vähi tuvastamiseks. Paraku pole onkoloogide kabinettides koeri veel kasutusele võetud.

Nagu eeltoodust järeldada võib, on koerte nina uskumatult vägev instrument ja omanikule jääb vaid õpetamise vaev. Olgu neljajalgse erialaks siis pommid, gaasilekked, termiidid, veresuhkru tase või hoopis trühvlid.

No ja siis on ju veel juhtkoerad, kelgukoerad, karjakoerad... Muide, viimased on suuremate lambakarjade ajamisel peaaegu asendamatud, ning kuna peremehe käskluste mõistmine ja lammaste oma tahtele allutamine on isegi inimeste jaoks kaunikesti keeruline, peetakse keskastmejuhina töötavaid borderkollisid eriliselt intelligentseks.

Piper poseerimas USA mereväe reaktiivlennuki taustal. Sinised päikseprillid kaitsevad silmi tolmu eest, vest on aga selleks, et kergemini autosse saada. / Foto: @airportk9

Üks neist, Piper, kannab koos omaniku Brian Edwardsiga aastast 2014 Michigani osariigis asuval Cherry Capitali lennuväljal hoolt selle eest, et linnud ei saaks seal lennukimootoritele viga teha. Veel on Piperi ülesanne hoida lennuväljalt eemal väiksemad loomad, keda kohalikud rebased küttida tahaks. Kui uskuda Piperi kodulehekülge, on ta üheksa tööaastaga ära ajanud üle 6000 linnu ja jooksnud maha ligikaudu 2400 kilomeetrit.

Kuna lennuvälja asfalt kipub kuumal suvepäeval kuumaks muutuma, kannab Piper papusid, mootorimüra vastu aitavad koertele mõeldud kõrvaklapid ja helikopteritest tekkinud tolmupilve eest kaitsevad silmi spetsiaalsed prillid.

Tagasi üles