Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kolmas hoiatus viis erialade sundsulgemiseni

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Euroakadeemia õpperuumid Tondi kasarmutes. | FOTO: Sander Ilvest

Osa sel suvel heauskselt Euroakadeemiasse kandideerinud tudengeid tabas hiljuti külm dušš: pikalt vindunud puudused lõppesid 1. septembri eel haridusministri käskkirjaga, mis võtab kõrgkoolilt ära kahe eriala õpetamise õigused.

Tänane avaaktus pisut üle 600 tudengiga Euroakadeemia õppehoones Tallinnas Tondil tuleb varasematest üsna erinäoline. Kui igal sügisel on saalis seisnud ka paarkümmend uut rahvusvaheliste suhete tudengit ja sama palju ärijuhtimise magistrante, siis nüüd jäid nende erialade ihalejad viimasel hetkel pika ninaga.

Nimelt kirjutas haridus- ja teadusminister Mailis Reps päev pärast Euroakadeemia sisseastumisvestluste algust augusti keskel alla käskkirjale, et uusi tudengeid ei tohi neisse õppekavagruppidesse enam võtta. Tegu on Eestis esimese juhtumiga, kus osa rakenduskõrgkooli õpetamisõigustest sel moel tühistatakse. Ka põhjus on proosaline: puudused õpetamisel on nüüdseks kestnud liiga kaua ja kummi ei saa enam venitada.

Õppejõude nappis

Mida te silmas peate – kooli sulgemist? See ei ole teie mure. Seda võiks nimetada ärisaladuseks ja see ei ole ühegi ajakirjaniku asi seda analüüsida, seda me teeme ise.

«See on tõesti Eestis esimene, aga ka viimane selline juhtum,» tunnistas Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri (EKKA) juhataja Heli Mattisen.

Repsi otsuse aluseks on kevadine eksperdikomisjoni hinnang, mis ütleb, et ka pärast kuut aastat kordushindamisi pole Euroakadeemia kahest õppekavagruppi kummitavast puudusest lahti saanud.

Rahvusvaheliste suhete eriala rakenduskõrgharidusõppes, kus seni õppis kolmes eri keeles igal aastal referendiks või välissuhete juhiks ligi 60 tasulist tudengit, on peamine probleem puuduliku ettevalmistusega õppejõud. Ligi 40 õppejõust töötab täiskohaga alla kolmandiku. Üksnes ühel täiskohaga õppejõul on ette näidata rahvusvaheliste suhete alane kvalifikatsioon. Peamiselt õpetavad külalisõppejõud, kel on harva ette näidata märkimisväärseid teadustöid.

Hoopis suurem mure on majandus- ja ärijuhtimise magistriõppekavaga, millest Euroakadeemia on viimastel aastatel kujundanud ühe oma kroonijuveeli. Veel mõne aasta eest oli kool silmitsi kriitilise õppurite põuaga ja oleks äärepealt uksed kinni pannud. Siis aga avastati nišš: peamiselt Aafrika päritolu tudengid, kes õpiksid 1050–1470eurose semestritasuga meeleldi Eestis ärijuhtimist.

Lõviosa üle 300st ärijuhist õpib rakenduskõrghariduse tasemel, ent 113 on just nimelt magistrandid. Eksperdikomisjon leidis asja uurides aga, et 17 õppejõust on üksnes kaheksa Euroakadeemias täiskoormusega ja viis on pensioniealised. Olukorras, kus õpetada tuleb kolmes keeles ja juhendada aastas seitse-kaheksa magistritööd, pole võimalik nõutud kvaliteeti hoida ja see peegeldub ka magistritöödest.

«Välisüliõpilaste arv Euroakadeemias on suurenenud plahvatuslikult viimase kolme aasta jooksul. Samal ajal on vaja suuta saada juurde ka õppejõude,» selgitas Mattisen. Viimane jääb erakõrgkoolide puhul sageli just raha taha. «Objektiivselt võttes loomulikult ma mõistan, et sulgemine on väga suur kaotus, ja seda ka rahaliselt.»

EKKA hindamisnõukogu esimehe Tõnu Meidla sõnul on hindamise mõte üks: olla kindel, et kõik Eesti kõrgkoolid annavad kõrgel tasemel haridust.

«Tegemist ei ole kergete märkusega. Tegemist on oluliste mittevastavustega ja see tähendab, et enamasti eeldab selline otsus õppeasutuse tugevat tööd ja põhjalikku analüüsi,» kirjeldas Meidla. «Need on olulised probleemid, mis vajavad sekkumist. See võib kõlada kergelt, aga see ei ole nii.»

Mõlemale õppekavagrupile olid juba alates 2011. aastast järjepanu kolmeaastaseid pikendusi andnud haridusministrid Jaak Aaviksoo ja Jevgeni Ossinovski. Euroakadeemia lahendas osa etteheiteid aja jooksul, ent mitte kõiki. Seaduses on kirjas, et kui õppekavale antakse ka kolmandal korral puudustega hinnang, võib valitsus selle kinni panna. Repsi vastav käskkiri läheb valitsusele kinnitamiseks septembris.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Margus Haidak ütles, et olukorda arutati enne Euroakadeemia juhtkonnaga. «Jõudsime ühisele arusaamale, et parim lahendus on neil uusi tudengeid mitte enam vastu võtta,» sõnas ta. Miks puudused koolis aastateks lahendamata jäid, ei soovinud Haidak kommenteerida.

Sellest keeldus ka Euroakadeemia rektor Jüri Martin. Rektor kinnitas vaid, et olemasolevad tudengid saavad erialal lõpuni õppida ja diplomi omandada. Tänavu varasügisel ootamatult õppimisvõimaluseta jäänud tudengitele pakutakse võimalust alustada õpet mõnel teisel õppekaval.

Uju või upu

Üks Euroakadeemia hindamisega kokku puutunud ekspert ütles, et kooli tabas kogu Eesti kõrghariduse põhihäda: tööjõupuudus. Eesti ülikoolid on maailmale valla: andekamad ja eriti nooremad õppejõud leiavad töö väljaspool Eestit. Õppejõudu ei meelita üksnes palgaga, vaid ta vajab enda ümber ka motiveerivat meeskonda.

«Väikestel eraülikoolidel ei ole mastaabiefekti, pikka ajalugu ega brändi. Nad (Euroakadeemia – O. K.) on püüdnud rahavoogusid kasvatada ja see ongi toonud kaasa teise kriitika – hämarad vastuvõtutingimused,» rääkis ekspert. «Üliõpilasi jääb vähemaks, kõik kardavad, et ühel hetkel ministeerium ütleb, et teid on liiga vähe, me paneme teid kinni. Ja siis lähevad need latid üha allapoole ja allapoole.»

Praegu ei nõua Euroakadeemia sisseastujailt rahvusvahelise keeleeksami IELTS või TOEFL sooritamist. Piisab, kui oled inglise keeles ülikooli lõpetanud või saad Skype’i teel sisseastumisvestlusel enam-vähem jutud räägitud.

Postimees kirjutas 2016. aasta veebruaris, et vähemalt 22 juhul on Lääne-Aafrika välistudengid võltsinud Eesti akadeemilise tunnustamise agentuuri (ENIC/NARIC) hindamisotsuseid, et nende abil ilma eelneva vajaliku hariduseta Euroakadeemiasse pääseda.

Pettuse avastas Euroakadeemia ise, kes andis asja politseisse. PPA tühistas seejärel kümmekonna petturi elamisload ja saatis nad kodumaale tagasi. Praegu käib Põhja prefektuuri juhtimisel pettuse organiseerijate suhtes kriminaalmenetlus.

Alates 2011. aastast on Euroakadeemias valitsenud iga-aastane eelarve puudujääk. See on vähendanud kooli pidaja, MTÜ Eesti Euroinfo Ühingu netovara, mis ulatus 2015. aasta lõpuks 1,3 miljoni euroni. Tõsi, sulgemiseni viivast alammäärast on kool veel kaugel ja muretsemiseks pole põhjust.

Euroakadeemia rektor Jüri Martin. / Stanislav Moškov / Den za Dnjom

Rektor: ei kommenteeri

Euroakadeemia ei plaani õppekavade sulgemise käskkirja vaidlustada, ütles rektor Jüri Martin.

-Miks ei õnnestunud kahe õppekavagrupi puudujääke kuue aasta jooksul lahendada?

Mul ei ole midagi kommenteerida. Mis te arvate, mis ma teile saan öelda? Dokument on avalik, me ei ole seda vaidlustanud, ei kohtus, ei kuskil. Ei ole muud öelda, kui et tuleb asjast õppust võtta ja ongi kõik.

-Kindlasti olete püüdnud probleeme lahendada…

No teate, jätame. Mul ei ole midagi lisada. Loomulikult probleeme lahendatakse, kas hästi või halvasti, on teine asi. Kas tuleb välja või ei tule. Lugege neid dokumente.

-Äri ja halduse õppekavad on Euroakadeemiale viimastel aastatel toonud enim tudengeid. Nüüd tuleb see sulgeda. Mida see koolile tähendab?

Me leiame lahendusi, tegutseme selles suunas. Mis on ebameeldiv muidugi, aga nii ta on.

-Mis saab noortest, kes tänavu neile õppekavadele vastu võeti?

Vaadake erakooli seaduse paragrahvi. Seal on kirjas, mis siis tehakse, kui juhtub selline olukord. Nii me ka teeme. Üliõpilasele antakse võimalus valida olemasolevate õppekavade vahel, kui nad on nõus jätkama õpinguid mõnel teisel õppekaval. Neile selgitatakse, milles asi on, siis on juba nende otsus, mis nad teevad ja kuidas.

-Ilmselt jääb koolil ka märkimisväärne osa sissetulekuid saamata. Te ei näe selles ohtu kooli jätkusuutlikkusele?

Mida te silmas peate – kooli sulgemist? See ei ole teie mure. Seda võiks nimetada ärisaladuseks ja see ei ole ühegi ajakirjaniku asi seda analüüsida, seda me teeme ise. Miks te arvate, et olukord on selline? Oletusi me ei hakka praegu tegema.

-Päris nii see vist ikka pole, jutt käib Eestis antavast kõrgharidusest, mitte eraettevõttest.

Teate, ärme hakkame filosofeerima siin haridusteemadel. See vist ei ole päris teie leib.

Tagasi üles