Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Politsei konfiskeerib järjest suuremaid fentanüüliportse

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kilekott, milles fentanüülidoosid on fooliumvoldikutesse pakitud. | FOTO: Politsei

Kui veel viie aasta eest peeti politsei ülisuureks töövõiduks saja grammi fentanüüli konfiskeerimist, siis viimastel aastatel on kogused oluliselt kasvanud. Juunis mõistis Harju maakohus süüdi mehed, kes olid käidelnud sadat grammi fentanüüli, kuid tänavu 2,5 kilogrammi fentanüüliga vahele jäänud meeste süüasi pole veel kohtusse jõudnud.

Juunis ülisuures koguses narkootiliste ainete käitlemise eest kuueks aastaks vangi mõistetud Dimitrii Palmitsa ja Alexey Shaposhnik tabati saja grammi fentanüüli ja karfentanüüliga. Kuigi kogus jääb rekordist kaugele, iseloomustab juhtum hästi seda, mis Eesti fentanüüliturul toimub.

Palmitsa ja Shaposhnik tegutsesid süüdistuse järgi narkoturul eelmise aasta juunist kuni novembrini. Selle aja jooksul tuvastati kaks korda, et nad jätsid täiesti mittemidagiütlevatesse kohtadesse narkootilisi aineid.

Esimest korda tabas mehi jälitanud politsei nad ainet peitmas eelmise aasta 26. augusti õhtul, mil Shaposhnik mattis Tallinnas Nurmiku tee ja Vabaõhukooli ristumise juures asuva suure männi jalamile mullakihi alla 50 grammi fentanüüli. Palmitsa jälgis samal ajal igaks juhuks ümbrust. Aine puhtus oli 8,5 protsenti ehk puhast fentanüüli oli selles vaid 4,25 grammi. See tähendab, et aine oli juba lahjendatud müügikõlblikuks.

Teisel korral tabas politsei nad teolt eelmise aasta novembris. Siis käis Shaposhnik üksi Maardus, kus ta peitis Kiltri tee ja Loovälja tee ringirstimiku ühe laternaposti juurde lume alla ligi 50 grammi karfentanüüli – ainet, mis on fentanüülist ligi sada korda kangem. Millise kangusega uudne narkootikum täpsemalt oli, uurimine välja ei selgitanudki, sest karistuskokkuleppe sõlmimise ajaks polnud kohtuekspertiisi instituudil veel isegi etaloni, millega ära võetud ainet võrrelda.

Maardus käimise oli Shaposhnik Palmitsaga kooskõlastanud. Palmitsa ülesandeks oli tol korral jäänud see, et laternaposti juurde maetud aine leiaksid üles järgmise astme diilerid. Ent müüki see ei jõudnudki, sest politsei vahistas mõlemad mehed ning konfiskeeris aine.

Kuigi esialgu soovisid süüdistatud, et kohus menetleks nende asja üldises korras, otsustasid nad juba kohtus, et targem on siiski minna kokkuleppele. Seetõttu määrati neile karistus, mida võib pidada sellise kuriteo eest keskmisest veidi leebemaks – mõlemad läksid kuueks aastaks vangi.

Asja kohtusse viinud Põhja prokuratuuri prokuröri Arika Almanni sõnul võis süüdistatuid ajendada kokkuleppele minema just see, et Eesti turul üsna uue aine karfentanüüli etalonainet tol hetkel veel uurijate valduses polnud. Ilmselt võisid mehed arvata, et kui kohtupidamise ajal peaks selguma ka teises kotikeses olnud narkootilise aine hulk, võiks see neile tuua pikema kui kuue aasta pikkuse karistuse. Nüüd on kohtuekspertidel karfentanüüli etalon olemas.

Ent miks on see juhtum iseloomulik?

Esiteks sellepärast, et politsei saab kätte hierarhias aina kõrgemal asuvaid diilereid. Näiteks mõisteti kaks aastat tagasi süüdi Maksim Jankovski, kes korjas Tallinna lähedal suvalisest metsatukast üles ligi 200 grammi fentanüüli. Temale määras kohus karistuseks seitse aastat vangistust.

Eelmisel aasta alguses tabas toll piirilt ligi 80 grammi vedelat 3-metüülfentanüüli, mis on samuti tavalisest fentanüülist mitu korda kangem. Kui Jankovski 200 grammist oleks piisanud 70 000 doosiks, siis Aleksei Krutikovi autost saadud vedelast fentanüülist oleks saanud teha ligi 600 000 doosi.

Krutikov aga pääses üsna kerge karistusega ehk kolme ja poole aasta pikkuse vangistusega. Seda seetõttu, et ta oli olnud kõigest narkomuul ega teadnudki, mida täpsemalt ta üle piiri veab. Samuti tunnistas ta kohtus väga põhjalikult vedu korraldanud Suleiman Dungurovi vastu. Viimast ähvardab Krutikovist palju rangem karistus. Tema süüasju kohtus alles menetletakse.

Sel suvel sai keskkriminaalpolitsei kätte vennad Paul K ja Dimitri K, kelle omanduses oli ligi 2,5 kilogrammi fentanüüli. 1,5 kilogrammi sellest oli peidetud metsatukka. See on praegu Eesti fentanüülirekord. Asja uurimine veel käib ning kohtumenetlus pole alanud.

Neli kirjeldatud juhtumit käivad narkoäri hierarhia eri astmete kohta. Krutikov tõi ainet Eestisse, vennad Paul ja Dimitri olid tõenäoliselt puhta aine lahjendamise peal ja andsid selle siis edasi Palmitsa, Shaposhniku ja Jankovski tasemel diileritele. Nemad jagavad seda järgmisele diilerite ringile, kellele omakorda järgnevad tõenäoliselt tänavakaubitsejad.

Teiseks tõestab Shaposhniku ja Palmitsa juhtum, et Eestisse on jõudnud uued fentanüüli derivaadid. Peale karfentanüüli liigub siin akrüülfentanüüli ja furanüülfentanüüli. Viimane on nii uus, et lisati alles eelmise aasta suvel keelatud ainete nimekirja.

Derivaadid on tavalisest fentanüülist kangemad ning põhjustavad palju üledoosisurmasid, sest uudsuse tõttu on need tundmatumad lahjendajatelegi. Samuti ei tea ilmselt diilerid isegi, mis neil parasjagu käes on. Vahel on politsei konfiskeerinud mitme aine segu.

Seetõttu ei tasugi imestada, et eelmisel aastal konfiskeeriti järjest väiksemaid koguseid tavalist fentanüüli. Samal ajal kasvasid oluliselt karfentanüüli kogused – mullu konfiskeeriti kokku ligi 71 grammi, selle aasta kaheksa kuuga aga juba ligi 315 grammi.

Ent vendadelt Paulilt ja Dimitrilt ära võetud kaks ja pool kilo tõstis taas lakke ka lihtsa fentanüüli konfiskeerimise statistika. Tänavu kaheksa kuuga on kätte saadud ligi 3,7 kilogrammi fentanüüli, mida on rohkem kui eelmisel kolmel aastal kokku. Ka ilma suurlastita oleks sel aastal politsei saldos juba 1,2 kilogrammi fentanüüli, mis teeb eelmistele aastatele selgelt silmad ette.

Kolmandaks iseloomustab Shaposhniku ja Palmitsa juhtum hästi seda, kuidas käib suure koguse fentanüüli transportimine. Kaup vahetab valdajat suvalistes metsatukkades kergesti eristatavate objektide läheduses. Infot aine asukoha asjus vahetatakse väga salajasel moel.

«Nii suurte koguste puhul näevad kurjategijad palju rohkem vaeva oma tegevuse varjamiseks,» põhjendas politsei- ja piirivalveameti põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegevuse talituse juht Rait Pikaro. Niisiis liigub narkootikum suurima saladuskatte all. «Kasutatakse igasugust tehnikat, et oma jälgi varjata, ja välditakse käest kätte andmist. Tõendite kogumine on raske, aga kaugeltki mitte võimatu. Selle taseme ja veel kõrgema taseme diilereid me sihimegi.»

Tagasi üles