Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Merkel tundus veenvam kui Schulz

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kristlik-Demokraatliku Liidu kantslerikandidaat Angela Merkel ja Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei kantslerikandidaat Martin Schulz väitlesid teledebatil 3. septembril. | FOTO: Reuters/Scanpix

Kahe nädala pärast valib Saksamaa uue Liidupäeva ja saab ühtlasi uue liidukantsleri. Nädala eest teleekraanil väidelnud kahe suurema fraktsiooni kantslerikandidaatide duelli võitis vaatajate hinnangul neljandaks ametiajaks kandideeriv Angela Merkel sotsiaaldemokraatide juhi Martin Schulzi ees. Teledebatti vaatas Heli Mägar.

Selline teleduell leidis aset juba viiendat korda ja ikka on vastakuti olnud Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) ja Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) kandidaat. Neljandaks ametiajaks kandideeriva Angela Merkeli varasemad vastased SPDst on olnud Gerhard Schröder (2005), Frank-Walter Steinmeier (2009) ja Peer Steinbrück (2013). Seekord siis Martin Schulz, kes valiti 2017. aasta märtsis ühehäälselt SPD esimeheks ja kantslerikandidaadiks ning kellega Saksa sotsiaaldemokraadid lootsid leida uue hingamise.

Nooruses raamatukaupmeheks õppinud Martin Schulz on olnud kaua Euroopa poliitikas: ta valiti 1994 Euroopa Parlamendi liikmeks, oli seal 2000–2004 Saksamaa saadikute SPD rühma esimees, 2004–2012 Euroopa Parlamendi sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees ja 2012–2017 Euroopa Parlamendi president.

Viimasel ametikohal tegi ta koostööd Saksa liidukantsleri Angela Merkeliga, pealegi jagavad SPD ja CDU nn suures koalitsioonis valitsusvastutust. Seepärast teatas Schulz juba ette, et ta ei taha Merkelit isiklikult rünnata.

Et Schulz võib terav olla, selle kohta on tema poliitikukarjäärist küllalt näiteid. 2003. aastal kritiseeris ta Euroopa Parlamendis väga teravalt tollast Euroopa Liidu Nõukogu eesistujat, Itaalia peaministrit Silvio Berlusconit, kelle vasturünnak Schulzile oli veel mitu kraadi kangem ja tagas Schulzile üleeuroopalise tuntuse. Nimelt pöördus Berlusconi Euroopa Parlamendi kõnetoolist Schulzi poole, soovitades talle osatäitmist Itaalias vändatavas filmis natside koonduslaagri valvurina – sellesse rolli sobivat ta suurepäraselt.

Kuid nagu öeldud, oldi seekordses debatis Euroopa suurriigi vääriliselt teineteist austavad, tänati viisakalt vastaskandidaati. Merkel noogutas tihtilugu Schulzi jutu peale, nii et Frankfurter Allgemeine Zeitung märkis järgmisel hommikul, nagu oleks tegu olnud pigem valitsuspartnerite avaliku koalitsiooninõukoguga.

Ette oli kokku lepitud neli teemat: sisserändepoliitika, välispoliitika, sotsiaalne õiglus ja sisejulgeolek.

Poolteist tundi kestnud väitluses saidki suuremat tähelepanu rände, integratsiooni ja välispoliitika teemad. Eks seegi ole märk ärevatest aegadest ja välispoliitika tungimisest sisepoliitikasse – eriti Euroopa ühes juhtriigis Saksamaal.

Kohe algul paluti Schulzil kommenteerida parteikongressil väljaöeldut, et Merkeli poliitika kahjustavat riiki ja demokraatiat. Schulz põhjendas seda sellega, et Merkeli valitsemise ajal on vastandlike ideedega poliitiline debatt hääbunud, kuid lisas kohe, et nii teravalt ta enam ei väljenduks.

Ränne

Merkelile esitatud küsimus: «Kas tunnetate suurt sisserände tulva ohuna Saksamaale?» sai vastuseks kindla ei. Merkeli hinnangul ei ole tegemist suure ohu, vaid suure ülesandega. Saksamaa, kes on kasu saanud globaliseerumise hüvedest, ei või end nüüd välismaailmast eraldada ja kapselduda, kuid tegeleda tuleks eelkõige rände algpõhjustega kohapeal.

Schulz heitis Merkelile ette, et Saksamaa oleks pidanud oma Euroopa naabrid kohe algusest peale kaasama, mitte neid tagantjärele fakti ette seadma.

Merkeli sõnul keeldunud Ungari kohe algul igasugusest koostööst ja 2015. aasta suvel tuli tal kantslerina otsus vastu võtta. Ehk oleks mõnda asja võinud ka teisiti teha, kuid põhimõtteliselt peab ta oma otsust õigeks ka praegu.

Nii nagu muu Euroopa, ei pööranud ka Saksamaa õigel ajal tähelepanu ülerahvastatud põgenikelaagritele Türgis ja Jordaanias. Merkeli sõnul poleks ju tulnud kõne alla lahendus minna tuhandete inimeste vastu veekahuritega. Merkel tuletas kõigile meelde Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artikli 1 esimest lauset: «Inimese väärikus on puutumatu.»

Integratsioon

Merkelil tuli kommenteerida oma varasemat väidet, et islamil on Saksamaal oma koht, millega ajakirjaniku sõnul kaks kolmandikku sakslastest ei nõustu.

Merkel vastas, et terrorismiohu tõttu saab ta sellest aru, kuid Saksamaal elab neli miljonit moslemit, kes aitavad riigi heale käekäigule kaasa. Riigi põhiseadust austava islami vastu ei saa kellelgi midagi olla, kuid Saksamaalt tuleb välja saata äärmuslust propageerivad usujuhid ja ohtlikud vägivallatsejad.

Schulzilt küsiti, kui kaua võtab aega miljoni inimese integreerimine Saksa ühiskonda, kas üks, kaks või kolm inimpõlve.

Schulz pakkus, et see on ühe põlvkonna ülesanne. Samas hoiatas ta osa sisserändajate, näiteks noorte palestiinlaste antisemitismi eest.

Saksamaal on üle 200 000 sisserändaja saanud ametivõimudelt väljasaatmise otsuse, kuid viibivad endiselt riigis. Mõlemad kandidaadid tõdesid, et lisaks seaduse muutmisele peaks riik toimima tõhusamalt ja otsustavamalt.

Schulzi hinnangul oleks vaja Euroopa sisserändeseadust, mis võtaks eeskuju Ameerika Ühendriikidelt, Kanadalt ja Austraalialt, kuid praegu pole see võimalik, sest näiteks Poola ja Ungari keelduksid sellest kindlasti. Schulzi sõnul ei saa olla rahul, et ELi rahaga aidatakse takka Poola kohalikku arengut, kes aga rändeprobleemi lahendamisel ei taha ELiga solidaarne olla.

Türgi

Saksamaa ja Türgi suhted on läinud viimasel ajal väga teravaks. Poliitilistel põhjustel on Türgis vahistatud 12 Saksa kodakondset.

Kui Merkel pani ette kehtestada majandussanktsioonid, ent Türgiga siiski dialoogi jätkata, siis Schulzi seisukohad olid palju järsemad. Türgis praegu toimuv on vastuputš, väitis Schulz. Kui tema oleks kantsler, esitaks ta Euroopa Ülemkogule ettepaneku ELi ühinemisläbirääkimised Türgiga otsemaid lõpetada.

Merkel rõhutas, et ta pole kunagi olnud Türgi ELi liikmesuse poolt, pealegi on ühinemisläbirääkimised praegu niikuinii seiskunud, tema pooldaks esialgu näiteks ühinemistoetuste peatamist. Merkeli sõnul on Türgis 50 miljonit inimest, kes loodavad ELi peale.

Schulzi sõnul tuleb Erdoğaniga suheldes seista kindlalt oma seisukohtade eest. Tema hinnangul on Türgi igasugustest piiridest üle astunud ja nüüd ei tohiks enam järele anda.

Sotsiaalne õiglus

Kuna CDU ridadest on olnud kuulda ettepanekuid tõsta pensioniiga 70. eluaastani, siis rõhutas Merkel kindlat seisukohta, et seda ei tule. Pensionieaks jääb kõige enam 67 eluaastat.

Selle eest sai ta vastaskandidaadilt kiita, kuid pidi pareerima Schulzi teravat torget, kes tuletas kantslerile meelde, et kunagi lubas too sama kindlalt, et kiirteemaksu ei tule, nüüd on see siiski kehtestatud.

Sotsiaalse õigluse teema on südamelähedane sotsiaaldemokraat Martin Schulzile, kes tuletas meelde kõiki neid ühiskonnagruppe (üksikvanemaid, pensionäre, madalapalgalisi jt), kes ei saa osa Saksamaa majanduskasvust.

Koalitsioonipartnerid

Merkel välistas koalitsiooni AfDga (Alternative für Deutschland) ja Vasakparteiga (Die Linke) ning avaldas arvamust, et valijatel on õigus kuulda SPD-lt selgeid seisukohti.

Esimesega ei hakkaks SPD kindlasti koalitsiooni tegema, teise kohta Schulzilt kindlat vastust ei tulnud.

Siit ja sealt

Saatejuhi küsimusele lühivastuste voorus, kuidas suhtuvad kandidaadid SPD endise esimehe ja liidukantsleri Gerhard Schröderi ametisse gaasitorukonsortsiumi Nord Stream nõukogu esimehena, vastasid nii Merkel kui ka Schulz, et suhtuvad sellesse halvasti.

Veel midagi

Ettevalmistatud minutilises lõppsõnas tõi Schulz näite selle kohta, kui palju teenib 60 sekundi jooksul haiglaõde ja kui palju mänedžer. Ta nägi vajadust tugevdada demokraatiat ajal, mil Putin, Erdoğan ja Trump (just sellise kolmiku tõi Schulz välja) muudavad meie väärtused küsitavaks.

Merkel juhtis tähelepanu digipöördele, mis muudab täielikult majanduskeskkonda ja milleks tuleb valmis olla, et Saksamaa majandus oleks ka kümne aasta pärast konkurentsivõimeline.

Schulz sai paar punktivõitu, Merkel võitis – sellise pealkirja all ilmus väitluse järgmisel hommikul kokku võtnud artikkel ajalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung. Küsitluste põhjal oli Merkel televaatajate hinnangul veenvam. Halenaljaka äpardusena oli SPD parteikontorist juba läinud internetti üles ennatlik teadaanne «Merkel kaotab selgelt Martin Schulzile».

Milles siis seisneb Angela Merkeli fenomen? Sakslastele ta meeldib, sest ta näeb välja, käitub ja riietub nagu naabritädi, aga on seejuures kogenud ja tark poliitik. 2005. aasta kantslerikandidaatide televäitluse ajal ta vaid naeratas malbelt, kui liidukantsler Schröder temasse üleolevalt suhtus. Valimised võitis tollal Angela Merkel, kes on võimul püsinud senini.

Merkeli enda sõnul pooldab ta mõõdukust ja keskteed.

Pealegi võiks ta oma valijatele öelda ka seekord, nagu eelmistegi valimiste eel: «Te ju tunnete mind.»

Heli Mägar on hariduselt saksa filoloog, tõlkinud ilukirjandust. 2005–2015 töötas Euroopa Parlamendi tõlkijana.

Tagasi üles