Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Reps iga soovijat gümnaasiumi ei lubaks

15
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Presidendi vastuvõtul parimatele koolilõpetajatele kasutasid paljud kuldmedalistid juhust, et ennast koos haridusminister Mailis Repsiga pildistada. Kui edaspidi pääseb gümnaasiumi vaid põhikooli keskmise hinde järgi, ei pruugi edukate gümnaasiumilõpetajate seas enam nii palju noormehi olla, hoiatavad koolijuhid. | FOTO: Teet Malsroos / Õhtuleht

Haridusminister Mailis Reps (KE) pakkus eile välja idee seada gümnaasiumi pürgijatele põhikooli lõpuklassi keskmisel hindel põhinev lävend. Sellest allapoole jääjad oleksid sunnitud edasi õppima kutsekoolis, sest ühtlasi muudetaks kool kohustuslikuks kuni 18. eluaastani. Muist koolijuhte on Repsi plaaniga tuliselt nõus, muist seisab sellele sama tuliselt vastu.

See plaan sündis äratundmisest, et üldharidusega täiskasvanu pole tööjõuturul konkurentsivõimeline, põhjendas Reps. Eile arutati teemat valitsuskabinetis.

Repsi sõnul polnud algul plaanis lävendit arvuna üldse välja käia. «Aga kui võrdlesime viimast viit-kuut aastat, siis lävendil (keskmine hinne) 3,75–3,85 oleks väga väike mõju,» rääkis Reps

Kahe paralleelklassiga (60 õpilast) kooli kohta tuleks kaks kuni kolm õpilast, kes lävendit ei ületaks. «On mõned koolid, kus väljajääjaid oleks kolmandik, aga need on pigem sellised väiksemad, kus võetakse vastu iga õpilane, kes soovib, mitte aga võimekamad,» selgitas minister.

Repsi sõnul on tähtis, et noored teeksid jõukohaseid valikuid. «Need noored, kes jäävad pärast gümnaasiumi õppekava üldise keskharidusega, võiksid minna parem kutsekooli, õppida seal huvitava eriala, ja kui tekib huvi, on ka kutseharidusega võimalik kõrgkooli minna,» selgitas minister. «Nendest 26 protsendist, kes täna kutsekooli lähevad, läheb üle kahe protsendi pärast kõrgkooli. On selge, et kutseharidusse minek suureneb, suureneb selle kaudu ka kõrgharidusse suunduvate noorte arv.»

Repsi sõnul on just üldharidusega inimesed tööjõuturul kõige väiksema konkurentsivõimega. «See, et sul on omandatud amet, on sulle kindlasti kasulik, kui sa hiljem kõrgharidust ei saagi või kui õpid kursuse kaupa juurde. Siis on need ametipaberid kindlasti olulised,» rääkis minister.

Repsi sõnul pole vaatamata kümme aastat korraldatud mainekampaaniatele ning pehmetele meetmetele kutsehariduse maine eriti paranenud. «Oleme näidanud erialasid, tutvustanud vahvaid laboreid, kuid endiselt läheb vaid väike osa põhikoolilõpetajaid kutsekooli ning endiselt on neid, kes lähevad gümnaasiumi mõtlema ja vaatama,» põhjendas haridusminister, miks on vaja kutseharidust jõuga aidata.

Repsi sõnul ei tähenda gümnaasiumihariduse lävend kindlasti seda, et kutsekooli satuksid vähem võimekad. Ent just nii saadakse sellest aru kutsekoolis.

Tartu kutsehariduskeskuse direktori Andrus Mõttuse hinnangul ei ole lävendi seadmine tark mõte, sest ükski tööandja ei taha kutsekoolist saada vähevõimekaid töötajaid. «Tõenäoliselt tähendaks lävendi kehtestamine seda, et koolihariduseta inimesi saab olema veel rohkem,» ennustas Mõttus.

Tema oleks lävendiga nõus vaid siis, kui oma lävend seataks ka kutsekooli astujatele, sest kutseharidus vajab samuti võimekaid õppureid. Mõttuse sõnul ei lõpeta kutsekooli astunuist praegu peaaegu pooled.

«Välja kukuvad need, kes on läinud kaasa vana müüdiga, et kui õppida ei viitsi, mine kutsekooli. Lävendiidee annab sellisele mõtlemisele hagu juurde,» selgitas kutsekooli juht.

Jakob Westholmi gümnaasiumi direktori Rando Kuustiku sõnul mõistab ta vajadust haridust reformida, kuid leiab, et iga kool saab hakkama oma kriteeriumitega ning standardiseerimine oleks liigne.

«Ministeerium on palju rääkinud, et koolidel peaks olema suurem autonoomia. Lävendi kehtestamine meenutab mulle aga ühe teise riigi põhimõtteid, mille koosseisus kunagi olime,» võrdles Kuustik ning tõdes, et suurt tolku ta sellest ideest ei näe.

Samuti kahtleb Westholmi gümnaasiumi direktor plaanis pikendada kohustuslikku kooliiga. «Kui soovitakse vähendada väljalangemust, siis mul on tunne, et selline koolis hoidmine toob tehislikud tulemused. Umbes nagu viisaastaku plaani täitmine – et näiliselt oleks kõik korras,» ütles Kuustik.

Tema hinnangul peaks õpilastel olema õigus koos perega valida, mida pärast põhikooli lõpetamist teha. Kutsehariduse pealesurumise asemel soovitas ta kutseharidussüsteemi toetada ja täiustada.

«Noorte inimeste võimed on erinevad ja pigem tuleb neid võimeid arendada põhikoolis. Kõige tähtsam peaks olema, et õpilased saaksid tugeva põhihariduse, millega nad on konkurentsivõimelised mistahes koolis,» selgitas Kuustik.

Põhikoolis on poistel hinded tihti kehvemad kui tüdrukutel, lävend võib niimoodi anda tüdrukutele teenimatu eelise. «Lävend võib luua olukorra, et gümnaasiumisse pääseb 2/3 tüdrukutest. Ebaõiglus tekitab ebavõrdsust. Kas me selliste kunstlike lävenditega midagi juurde saame, on iseasi,» arutles Kuustik.

Tema sõnul ei tohiks sellised otsused sündida kabinettides, vaid koostöös haritlaskonnaga. Nii põhimõtteline otsus tuleks põhjalikult läbi arutada nendega, keda see otseselt puudutab.

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur seevastu pidas lävendit õigustatuks. Aluseks ei tohiks aga tema arvates olla põhikooli keskmine hinne, vaid põhikooli lõpueksamite tulemused. Selleks tuleks nende usaldusväärsus tõsta gümnaasiumi riigieksamite tasemele.

Direktori sõnul on see ka põhjus, miks GAG koos kolme teise Tallinna gümnaasiumiga juba kümme aastat ülejäänud süsteemist sõltumatuid sisseastumiskatseid korraldab. «Me ei usalda üldiselt põhikoolide lõputunnistuste tulemusi, sest need ei peegelda õpilase akadeemilise võimekuse taset,» ütles Agur.

Lähtudes tugevamatest koolidest, ei näita enamiku põhikoolide keskmine hinne neli lõpetaja õiget taset. «Mõnes põhikoolis õppinud laps ja tema vanemad on aastaid saanud valeinfot lapse akadeemilise võimekuse ning teadmiste ja oskuste taseme kohta,» märkis direktor.

Aguri sõnul on mõistlik, et gümnaasiumis õpiksid ainult need õpilased, kellel on eeldusi ja motivatsiooni kõrgharidus omandada. «On ammune tõsiasi, et gümnaasiumi, kuhu ei ole konkurssi, pääsevad õppima vähese motivatsiooniga õpilased, kes tulevad sinna muretut lapsepõlve pikendama. See aga ei ole õpilasele mõistlik ajakasutus ega riigile mõistlik haridusraha kasutamine,» rääkis ta.

Aguri hinnangul peaksid gümnaasiumi sobimatud õppurid omandama kutse kutseõppeasutuses, selle asemel et gümnaasium kuidagi läbi teha, kõrgkooli aga mitte sisse saada ning ametita jääda.

POOLT JA VASTU

POOLT

Jaak Aaviksoo

haridusminister (IRL) 1995–1996 ja 2011–2014

Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo arvab, et gümnaasiumi pürgijatele lävendi seadmine on õige ettepanek.

«Tõsta nõudmisi gümnaasiumisse astumisel on kindlasti samm õiges suunas. Gümnaasium on väga tõsine õppeasutus ja seal nõudmiste tõstmine on igati asjakohane, sest see on eelaste ülikooli. Teisalt ei ole kindlasti häbiasi õpingute jätkamine kutseõppes. Kutseoskuste puudumine on meil suurem probleem kui üldkeskhariduse vähesus,» sõnas Aaviksoo.

Tema hinnangul saab kutsekoolist suurepärase hariduse ning sealt on samuti võimalik ülikooli edasi minna, kui õppimisisu on suur. Seetõttu on ka tähtis, et kutsekeskharidusega ülikooli pürgimisele takistusi ei tehtaks. «Kutsekoolilõpetajad on vähemalt tehnikaülikooli sama oodatud kui keskkoolilõpetajad, kui neil vähegi indu on,» lubas Aaviksoo.

Tema hinnangul tõstaks see samm tuntavalt keskkoolilõpetajate taset. «Kui gümnaasiumisse võetakse tugeva põhiharidusega ja õppima motiveeritud inimesi, siis seal keskmine tase tõuseb. Tõuseb ka kutseõppe keskmine tase, sest seal on rohkem eri taustaga noori, kellel võivad olla akadeemilised huvid,» sõnas Aaviksoo. «Kõige olulisem puudujääk ülikooli poolt vaadates on keskmise keskkoolilõpetaja nõrkus. Parem osa on alati suurepärane, aga paraku õpivad meil keskkoolis ka väga kesise motivatsiooniga noored ja see pole hea ka keskhariduse kvaliteedile,» lisas ta

Rektori hinnangul saavadki mõned inimesed alles töö või oskuste omandamise käigus aru, miks on vaja õppida. «On palju inimesi, kes on ennast ülikoolis bakalaureusetööst läbi vedanud, magistrantuurist välja langenud, tööle läinud ja alles seal aru saanud, miks õppimist vaja on. Töökogemusega üliõpilased on tehnikaülikooli tulles palju nõudlikumad ja õpihimulisemad kui need, kes tulevad otse koolipingist,» ütles Aaviksoo.

VASTU

Jevgeni Ossinovski

Haridusminister (SDE) 2014–2015

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tunnistas, et mõned gümnaasiumiõpetajad on avaldanud survet, et saada lahti nõrgematest õpilastest ja keskenduda tugevametele. Tema ütles end olevat hindelise lävendi suhtes skeptilise.

Esiteks on see Ossinovski hinnangul kutsehariduse suhtes ülekohtune, sest süvendab ebaõiglast hoiakut. «Et kutsekoolis õpivad nõrgemad lapsed või kutseõppes saab kehvemat haridust. Riigi sõnum ei saa olla: kui ei pääse gümnaasiumi, lähed kutsekooli,» põhjendas Ossinovski.

Teiseks on õpilaste selekteerimine haridusteel mõistlikum hilisemas vanuses. Rahvusvahelised uuringud ja laiem haridusteadus on juba viimased kümme aastat olnud kindel, et valiku ette peaks seadma võimalikult hiljem. Murdeeast väljumine, eriti poistel, on õpitulemuste ja koolist välja langemise mõttes kõige raskem periood. Mitte ainult Eestis, vaid ka mujal,» sõnas Ossinovski. Kuna põhikooli lõpp langeb kokku murdeea kõrgpunktiga, pole tema sõnul harv, et põhikooli kolmedega lõpetanu tuleb gümnaasiumist välja neljade-viitega.

Kolmanda põhjusena tõi sotsiaaldemokraatide esimees esile Eesti haridussüsteemi suurima tugevuse, milleks on võrdne ligipääs kvaliteetsele haridusele, mistõttu on Eestis hariduslikku kihistumist väga vähe. «Me teame, et seoses ühiskonna varalise kihistumise ja sotsiaalse ebavõrdsuse kasvuga on trend pigem vales suunas, aga seda enam peaksime pingutama, et tagada hariduses võrdsed võimalused ka edaspidi,» sõnas Ossinovski ning lisas, et Repsi ettepanek töötab sellele kindlasti vastu.

«Seda kinnitab nii meie enda kui ka rahvusvaheline teadus, et nõrgemate õpilaste ühte kooli kokku panemisel kaotavad nad kõik, samas kui eraldi koolidesse jäänud tugevamad õpilased sellest midagi ei võida. Kui nõrgemad õpilased satuvad edukamasse klassi, tõstab kooli üldine atmosfäär nende õppeedukust – mõjub liftina. Segregeerimata koolid annavad kõigile paremat haridust, segregeeritud koolid toodavad ebavõrdsust ja vaesust,» ütles Ossinovski.

Tagasi üles