Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Repsi hariduskvoot puudutaks pea 900 noort

35
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Seda, kui palju õpilasi klassiruumis õppida võib, kontrollib terviseamet. Uuemates koolimajades peab klassis olema õpilase kohta kaks ruutmeetrit ruumi. Klassi täitumuse piirnormi määrab kindlaks põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Pildil on Paalalinna kooli klass. | FOTO: Marko Saarm

Läinud õppeaastal astus gümnaasiumisse 855 õpilast, kelle keskmine lõpuhinne oli madalam kui 3,75 ning kelle koht haridusminister Mailis Repsi esialgse ettepaneku järgi võiks olla kutsekoolis.

Ministri ettepaneku järgi tuleks gümnaasiumi pürgijatele seada lävend, mis põhineb põhikooli lõputunnistuse keskmisel hindel. Lävendil 3,75–3,85 oleks Repsi sõnul praegusele olukorrale väga väike mõju.

Kui arve lähemalt vaadata, selgub, et möödunud õppeaastal astus üldhariduskooli gümnaasiumi statsionaarsesse õppesse (10. klassi) 855 õpilast, kelle põhikooli keskmine lõpuhinne oli madalam kui 3,75. See moodustab ligi kümme protsenti kõigist gümnaasiumisse astujatest, keda oli kokku 7966.

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Aire Koik ütles, et praegu ei ole veel kokku lepitud, mille alusel lävend kehtestatakse. «Veelgi vähem on põhjust rääkida ühest konkreetsest numbrist,» lisas ta. Koik sõnas, et peale põhikooli lõputunnistuse keskmise hinde võib lävendi seadmisel arvesse võtta ka näiteks lõpueksamite tulemusi. «Statistika näitab, et mida kõrgem on põhikooli lõpueksamite keskmine hinne, seda harvem jäetakse õpingud pooleli,» tõdes Koik. «Noortest, kelle põhikooli lõputunnistuse keskmine hinne oli (2009. aastal) 3,8–3,99, katkestas õpingud ega omandanud järgnevate aastate jooksul keskharidust ca 20 protsenti,» lisas Koik. Nende seast, kelle lõputunnistuse keskmine hinne oli 3,5–3,79, jättis kooli pooleli 32 protsenti. Õpilastest keskmise hindega 3,3–3,49 oli katkestajaid 45 protsenti ja alla 3,29 jäänud keskmise hindega 64 protsenti.

«Need numbrid osutavad, et muutuste piir on keskmise hinde 3,8–3,99 juures – kui põhikool lõputunnistuse hinne oli alla selle, suurenes õpingute katkestajate osakaal märkimisväärselt,» seletas Koik, kelle sõnul oleks lävendi kehtestamise mõte selles, et noored teeksid pärast põhikooli haridustee jätkamisel valikuid vastavalt oma võimetele. Teisalt on Koigi sõnul eesmärk vähendada kutsekvalifikatsioonita täiskasvanute osakaalu, sest just põhiharidusega noored ning kutsekvalifikatsioonita üldhariduse saanud inimesed olevat tööjõuturul keerulises olukorras. Sest tööle vajatakse erialase ettevalmistusega inimesi, mitte pelgalt üldhariduse omandanuid. «Praegu kasvab nende gümnaasiumilõpetajate arv, kes ei jätka pärast lõpetamist õpinguid ning jäävad erialase ettevalmistuseta,» avaldas Koik.

Repsi väljapakutud plaan sai möödunud nädalal nii kriitikat kui ka toetust. Üks kritiseerijaid oli 2014–2015 haridusministri ametit pidanud sots Jevgeni Ossinovski. «Riigi sõnum ei saa olla: kui ei pääse gümnaasiumi, lähed kutsekooli,» oli ta skeptiline.

Tema eelkäija haridusministrina Jaak Aaviksoo kiitis Repsi idee aga üldjoontes heaks. «Kui gümnaasiumisse võetakse tugeva põhiharidusega ja õppima motiveeritud inimesi, siis tõuseb seal ka keskmine tase,» märkis Aaviksoo. «Tõuseb ka kutseõppe keskmine tase, sest seal on rohkem eri taustaga noori, kellel võivad olla akadeemilised huvid.»

Tagasi üles