Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Greyp G12S – elektriratas edasijõudnutele

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Üldiselt saab minult 12 punkti kõik, mis sõidab, külg ees, ja tõmbab kiirendades esiratta(d) maast lahti. Aga et seda suudab ka elektriline jalgratas, poleks ma küll kunagi uskunud! Teisalt, jalgratta osa on Greyp G12S puhul siiski pigem teoreetiline.

Et ülovooglaiulikult esmalt mõisted defineerida, vaadakem korraks Eesti päritolu rattafirma Ampler toodetud Hawki näitajaid: 250-vatine mootor, sõiduulatust 60 km, kaalu 14 kg, käike 1 ja amorte 0. Jalgrattaliku välimuse säilitamiseks on kogu akundus peidetud raami sisse ja ka mootori leiab üles ainult tõeline rattaentusiast.

Horvaatiast pärit Greyp on täpselt samasugune elektrijalgratas, aga täiesti teistsugune. Tema mootoril on jõudu 12 kW, sõiduulatus on 120 km, kaal 49 kg, käike kaks ja amorte samuti kaks.

Loomulikult tekib nüüd õigustatud küsimus: milleks panna elektrirattale mootor, mis võimsuse poolest trügib lahjemate bensiinitsiklite maailma?! Aga just selles säsi ongi: tegemist on elektrimotikaga, millele on seadustest mööda hiilimiseks vändad külge pandud.

Et Rimaci insenerid saaksid tagajärgi kartmata Euroopa Liidu regulatsioonide üle irvitada, saab Greypi puuteekraanil valida kolme võimsusastme vahel: jalgrattateelegaalne «STREET» annab välja 2,5 lambipirni ehk 250 vatti ja 25 km/h. Järgmine, «ECO» on oma 4 kW ja kuni 45 km/h tippkiirusega natuke sõidulustlikum, ja siis on veel see viimane, «POWER»…

Selle elektrijalgratta on ehitanud inimesed, kelle arvates peaks autol olema 1224 hobujõudu. G12S oma neljarattalisele suuremale vennale häbi ei tee./ Sander Ilest

Tänapäeval ei kergitata mitte kaabut, vaid hoopis nokka. Selleks tuleb G12Si «gaasipedaal» «POWER»-seades põhja vajutada. / Sander Ilvest

Olles kõnealuse elektrivõrriga sõitnud, võin südamerahuga öelda, et seade «POWER» on suuresti reserveeritud Darwini auhinna laureaatidele. Põhjus on lihtne: kui vajutate gaasihoova põhja kruusal, hakkab elektriratta tagument tallesabana vänderdama ja kõrvalseisjaile kividušši pakkuma.

Kui kiirendate asfaldil, on noka tõstmine pigem paratamatu, aga see-eest meeldiv üllatus, ja selleks ajaks, kui olete jõudnud selle lause lugemisega siiani, sõidate juba ammu 70 km/h ning mõtlete, et «oot-oot, see pidi olema ju elektriJALGratas?!».

Ning seda ta ka on! Vähemalt teoreetiliselt... Kui kergema käiguga saab hakkama ka kirjatsurast lödipüks, siis kannaga keskjooksu keskele vopsu andmise järel rakenduv teine käik eeldab ratturi enda ja tema 49-kilose ratsu pikemal vedamisel juba jürgenligilikult head vormi.

Kui nüüd küsida, mida sellise ratta ostja temaga peale peaks hakkama, siis esimene variant on akuvõrr garaaži parkida ja teda lihtsalt vaadata. Esiteks on see üpris nägus pill, teiseks kannab ta maailma võimsaima elektrijalgratta tiitlit ja kolmandaks on ta märksa haruldasem kui mõni Itaalia sportauto – seni on Greype Eestis müüdud vaid paar tükki.

Sihtotstarbelise kasutamisega on muidugi keerulisem – kui keegi plaanib hakata Greypiga kesklinnas tööl käima, siis on see muidugi täiesti võimalik ja märksa mugavam kui tavalise jalgrattaga. Aga ma garanteerin, et hiljemalt esimese töönädala lõpuks on juht, olles lausunud lause «Hoia mu õlut ja vaata SEDA!», saanud põlved marraskile ja selja poriseks, ent näo see-eest naerule (tingimusel, et ta kasutav suletud kiivrit!). Mis võrri ennast puudutab, siis varuosad kukkumiste tagajärgede likvideerimiseks on Eestis kohapeal olemas.

Olgu, muidugi on tal vigu. Näiteks puuteekraani graafika võiks parem olla, sest I-tähed kipuvad olema liiga kõhnad ja seetõttu on ekraani natuke ebamugav lugeda. Teisalt töötas sõrmejäljelugeja abil võimsusseadete sättimine kenasti, ekraan näitas selgelt ära kiiruse, mootori temperatuuri, aku laetuse, läbitud kilomeetrid ja nii edasi ja edasi…

Ekraanil on võimsusnäidik, kiirus, aku laetus ja mootori temperatuur. Lisaks saab sisse lülitada tuled, valida kolme sõidurežiimi vahel ning uurida ratta läbisõitu ja seda, kui pikaks teekonnaks voolu jätkub. / Sander Ilvest

Ekraani all on sõrmejäljelugeja, mis töötab ühtlasi ka võtmena ning garanteerib, et pereliige, kelle alalhoiuinstinkt on vanuse tõttu tagasihoidlikum, ei saaks kasutada täisvõimsust. / Sander Ilvest

Norimist jätkates võiks esile tuua kaks kollasest plastmassist kerepaneeli, mis polnud päris perfektselt kohakuti. Ka regeneratiivsed pidurid võiks teravamalt hüdrauliliste peale üle minna, ent seda saab igaüks oma soovide järgi seadistada. Ja lõpuks teeb porilaudade puudumine sopase ilmaga sõitmise üsna antisanitaarseks.

Kui neid puudusi ignoreerida, on tegemist geniaalse sõiduvahendiga. Aku on tal nagu nutitelefonil – 80 minutiga «nullist sajani». Ja sisuliselt on tegu ju neli-ühes-pakkumisega: ostja saab ühe hooga kahekäigulise jalgratta, elektrijalgratta, mopeedi ja isegi motika. Seda täiesti tõsiselt – näiteks Jawa 350-l on üsna samaväärsed 13 kW.

Aga petta ennast ei tasu – G12S võib pintsaklipslase higivabalt kesklinna viia küll, aga tegelikult tõmbab teda ikkagi mudastele metsaradadele, mäkke kihutama ja hüpekatest õhku kerkima.

Kui siiski mõtlete Greyp G12Si ära kodustada, et temaga poes piima järel käia, siis andke mulle andeks, aga te näete seda tehes välja üsna totter. Selle särtsuvelo juht peab olema mitte pelgalt jõukas, vaid ka väga oskuslik sõidumees! Aga kui te nii kõrva tüdruk või poiss ei ole, siis on insenerid Horvaatia superautotehasest Rimac Automobili ka teie vajadustele mõelnud: õige pea on saadaval poole jõuetum versioon G12H.

Praktilisus ennekõike: standardvarustuses on nii esi- kui ka tagatuli. / Sander Ilvest

Aeglustuse eest hoolitsevad Shimano Sainti hüdraulilised ketaspidurid. / Sander Ilvest

Ütleme nii, et reguleeritavale RockShoxi vedrustusele Tallinna teed probleemi ei valmista. Hõbedane mumm keskjooksul on käiguvahetus – vops kannaga ja rakendub esimene käik, vops kannaga ja rakendub teine. / Sander Ilvest

GREYP G12S

Võimsus: 12 kW ehk 16 hj

Tippkiirus: piiratud 70 km/h

Sõiduulatus: 250-vatise võimsuse puhul 120 km, 12 kW puhul 50 km

Hind: G12S 8998 eurot; aeglasem G12H 7800 eurot (mootor 6 kW, sõiduulatus 240 km, tippkiirus 45 km/h)

Saadavus: G12S on Eestis müügil

Tagasi üles