Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Suhkrumaksu riigiabi taotlus on senini Euroopa Komisjonile esitamata

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Riigikogu rahanduskomisjon arutas eile hommikul küll president Kersti Kaljulaidi suve hakul välja kuulutamata jäänud suhkrumaksu seaduse eelnõu, kuid ei otsustanud selle osas veel midagi.

Rahanduskomisjoni istungi päevakorras oli kaks sisulist aruteluteemat. Esmalt andis rahandusministeerium ülevaate ettevalmistamisel olevatest eelnõudest ning seejärel arutati presidendi väljakuulutamata jäetud magustatud joogi maksu seaduse eelnõu.

«Kuulasime ära presidendi õigusnõuniku arvamuse ja kommentaari sellele. Nüüd ootame põhiseaduskomisjoni arvamust,» ütles rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin (Keskerakond).

Pöördumine ministeeriumile

Mis puudutab nelja ettevõtjate liidu eilehommikust kirja rahanduskomisjonile, kus nad juhtisid tähelepanu seitsmele küsimusi tekitavale aspektile praeguses suhkrumaksu seaduse eelnõus, siis ütles Stalnuhhin, et komisjon suunas selle rahandusministeeriumile ettepanekuga lisada oma kommentaarid. «Pärast seda hakkame seda vaatama,» lausus ta.

Rahanduskomisjoni esimees ei soovinud avaldada, mis on tema seisukoht ettevõtjate ettepanekute suhtes. «Ma ei kujunda poliitikat, ma juhatan rahanduskomisjoni tööd,» kõlas tema lakooniline vastus.

Mõnevõrra teisel seisukohal on opositsiooni esindavad rahanduskomisjoni liikmed. «Arutelu ei olnud pikk, sest komisjoni esimees ütles kohe arutelu algul, et täna (eile – toim) me mitte midagi ei otsusta, kuulame ainult ära presidendi kantselei seisukohad,» ütles reformierakondlane Aivar Sõerd.

Ta lisas, et valitsusliit on nüüd otsustanud kevadise kiirustamise asemel rahulikuma tempoga edasi minna. «Nädalavahetusel kergitas valitsuskoalitsioon oma plaanidelt natuke saladuskatet: suuri muudatusi eelnõusse ei tule, magustatud joogi maks võetakse igal juhul seadusena vastu ja see jõustub 1. juulist 2018,» loetles opositsionäär.

Tegelik taotlus esitamata

Sõerdi sõnul on põhjus, miks koalitsioon selle eelnõuga enam ei kiirusta, väga lihtne. «Põhjus on seotud Euroopa Komisjonilt riigiabi loa saamisega. Minu hinnangul on sellega väga suured probleemid,» märkis ta.

Peamine probleem olevat see, et juba maist lubatud riigiabi taotlus on rahandusministeeriumil senini Euroopa Komisjonile esitamata.

«Ministeeriumi esindaja rääkis täna (eile – toim) sellest, et riigiabi taotluse menetlemine koosneb kahest etapist. Esimene on mitteametlik või eelteate vormis. Eelteade on tehtud. See tunnistati ka väga suureks riigisaladuseks – seda ei näidatud isegi riigikogule,» rääkis Sõerd.

Rahanduskomisjoni liige sai selle sisuga tutvuda alles allkirja vastu. «Viis, kuidas mina sellega tutvuda sain, oli hullem kui NATO riigisaladusega tutvumine,» märkis ta.

«Julgen öelda, et eeltaotlus oli täiesti sisutühi. Seal ei olnud vastuseid küsimustele, mida Eesti avalikkus tahab teada ja mida ka Euroopa Komisjon tahab teada saada,» märkis reformierakondlane, kelle sõnul olid teatises täidetud vaid formaalsed lahtrid, sisulised olid täitmata.

«Küsisin komisjonis ka, kas lõplik riigiabi taotlus on esitatud või ei ole. Siis oligi vastus, et ei ole, praegu käib loa menetlemise esimene etapp, mis ongi see eelteatis ja mitteametlikud konsultatsioonid,» lausus ta.

Sõerdi sõnul põhjendab rahandusministeerium lõpliku taotluse viibimist sellega, et eelnõu on pooleli ja pole veel teada, milline on selle lõppversioon.

«Minu hinnangul on ministeerium hädas Euroopa Komisjonile nende soovitud erandite põhjendamisega, sest sellisel kujul on see maks diskrimineeriv, vastuolus Euroopa ühisturu põhimõtetega – kaupade vaba liikumise ning võrdse konkurentsiga –, ja see ei ole Euroopa Liidu õiguse ja kohtupraktikaga kooskõlas,» lausus ta.

Mis puudutab ettevõtjate liitude kirja, siis Sõerdi sõnul oli rahanduskomisjoni istungi alguses olnud õhus ka võimalus, et liitude esindajad kutsutakse kirja tutvustama. «Komisjoni esimees vastas, et ettevõtjaid ei ole praegu plaanis kutsuda ning komisjon ei hakka kohe arutelu avama, vaid ootab ära ministeeriumi seisukohad nendele probleemidele,» kirjeldas ta.

Sõerdi sõnul kattuvad ettevõtjate ettepanekud suuresti nendega, mille on ka opositsioon seni suhkrumaksu puudutavas arutelus välja toonud. «See kiri on hästi põhjendatud ja probleemid on reaalsed,» märkis ta.

Ministeerium ootab lõppversiooni

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonnast öeldi Postimehele, et kuna pärast presidendi suve hakul pandud vetot suhkrumaksu seaduse eelnõule läks seadus tagasi riigikogusse, osaleb ministeerium algatajana edasises protsessis parlamendi äranägemise järgi.

«Oleme teavitanud Euroopa Komisjoni, et meie koostöö nendega jätkub siis, kui riigikogu on otsustanud, kuidas seadusega edasi toimetada,» ütles rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Siiri Suutre, kinnitades sellega, et tegelik riigiabi taotlus on Euroopa Komisjonile veel esitamata.

Ametnik põhjendas, et ministeerium saab riigiabi asjus teha koostööd vaid siis, kui on enam-vähem lõplikult teada, mis kujul läheb seadus vastuvõtmisele ehk mida ja kuidas soovib riik reguleerida. Tema sõnul on ministeerium seisukohal, et seaduse avaldamise ja jõustamise vahele peab jääma maksukorralduse seaduses ette nähtud kuus kuud.

See tähendab, et järjest ebatõenäolisem on seaduse kehtestamine alates 1. jaanuarist 2018, nagu oli veel kevadel valitsuse plaan. Samuti võib juhtuda, et suhkrumaksu kehtestamine lükkub üldse 2019. aastasse.

Riigikogu liikme Sõerdi sõnul ei pandud eile rahanduskomisjonis ka paika, millal järgmisel korral suhkrumaksu juurde tagasi tullakse.

«Koalitsioon ei kiirusta praegu sellega, minnakse täiesti rahulikus tempos, konkreetseid tähtaegu ei ole. Ju nad on aru saanud, et riigiabi taotlemine on väga kaelamurdev probleem,» ütles reformierakondlane.

Infokast

Ettevõtjate peamised probleemid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Kaupmeeste Liit tõid riigikogu rahanduskomisjonile saadetud pöördumises välja seitse probleemi, mis nende hinnangul tuleks lahendada.

1. Järelevalve maksu tasumise üle – riigil puudub ülevaade, kui paljud ettevõtjad lasevad Eestis magustatud jooke turule, kui palju ja milliseid magustatud jooke Eestis müüakse ning milline on nende suhkrusisaldus. Seetõttu vajab selgitamist, kuidas hakkab toimuma tõhus järelevalve magustatud joogi maksu tasumise üle ning milliste tegevuste abil tagatakse, et maksupettusi oleks võimalikult vähe.

2. Maksu jõustumisega kaasnevad probleemid – eelnõu järgi ei maksustata jooke, mis on tehtud kättesaadavaks müügikohas enne maksu jõustumist. Seetõttu on vaja täpsustada, milliste meetmete abil saab maksu- ja tolliamet tõendada, et joogid ei asunud enne maksu jõustumist müügikohas.

3. Halduskoormuse suurenemine – ettevõtjate jaoks on magustatud joogi maksu üks oluline negatiivne mõju halduskoormuse kasv. Eelnõu seletuskirjas on vaid põgusalt mainitud, et ettevõtluskeskkonda mõjutab mõningane halduskoormuse kasv.

4. Piirikaubanduse kasv – eelnõu seletuskirjas on viidatud riskile, et juba toimiv piirikaubandus võib haarata kaasa ka magustatud joogid. Kuna Eesti plaanib kehtestada Euroopa Liidu kõrgeima magustatud joogi maksu, on väga tõenäoline, et see toob kaasa ka hüppelise piirikaubanduse kasvu.

5. Suhkru- või magusainesisalduse määramine – riigi plaani järgi peaks kahtluse korral maksu- ja tolliamet võtma magustatud joogi suhkru- või magusainesisalduse määramiseks vajaliku proovi. Pole selge, kui palju on Eestis akrediteeritud laboreid, kes analüüsivad selliseid proove ning kui suur on ühe proovi maksumus.

6. Mahlade ja piimajookide maksuvabastus – riik on välja toonud põhjusi, miks piimatooted ja naturaalsed mahlad on inimesele kasulikumad kui teised magustatud joogid. Seetõttu taotleb Eesti magusate piimajookide ning puu- ja köögiviljamahlade kohta Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba, et neid jooke mitte maksustada.

7. Magustatud joogi mõiste – ettevõtjad soovivad teada, kas maksustatavate magustatud jookide alla kuuluvad ainult joogid või ka muud piimatooted (näiteks dipikastmed, pudingud, desserdid).

Allikas: ettevõtjate esindusorganisatsioonid

Tagasi üles