Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tootjad pelgavad diskrimineerimist ja ebaseaduslikku riigiabi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Suhkrut sisaldavad karastusjoogid pannakse Eestis maksu alla. | FOTO: Laura Oks

Suve jooksul koostasid karastusjookide tootjad analüüsi, milles esitatakse negatiivsed stsenaariumid, mis järgneks siis, kui maks 1. jaanuaril 2018 kehtestataks ja Eesti riik osa toodete müügiks Euroopa Komisjonilt riigiabi luba siiski ei saaks.

«Peamiselt on kaks küsimust. Mõlemad seonduvad Euroopa Liidu õigusega,» ütles Eesti Karastusjookide Tootjate Liidu tellimusel analüüsi koostanud advokaadibüroo Sorainen advokaat Triin Toom. «Euroopa Liidu õigusest tulenevalt tuleb võrdselt kohelda nii oma- kui ka välismaiseid tootjaid.»

Tema sõnul on Euroopa Komisjonile selle kohta esitatud kaks kaebust. «Esiteks, tootjad leiavad, et maks on diskrimineeriv, ja teiseks, et see võib kujutada endast ebaseaduslikku riigiabi,» ütles karastusjookide tootjaid esindav advokaat.

Kaks võimalikku tagajärge

Diskrimineerimise aspektile juhtis suve hakul suhkrumaksu eelnõu heaks kiitmata jättes tähelepanu ka president Kersti Kaljulaid. «Üks küsimustest ongi see, et laevaliinidel müüdavatele jookidele see maks kehtima ei hakkaks,» lausus Toom ning tuletas meelde, et see punkt kirjutati seaduseelnõusse sisse Tallinki palvel.

«Mis see aga kaasa toob? Kui komisjon peaks rahuldama need kaebused – või ühe neist kahest –, siis esiteks on võimalik, et Eestile võidakse kehtestada kohustus tagasi nõuda kogu see riigiabi,» ütles advokaat. See tähendab, et tagasiulatuvalt peaksid siis maksu maksma ka need tootjad, kes esialgse plaani järgi olid sellest vabastatud.

«Näiteks kui tehakse erand suurele hulgale piimatootjatele, siis needsamad piimatootjad peavad maksu tagasi maksma. Ja lisanduvad ka intressid selle aja eest, millal nad seda maksu ei maksnud,» lausus Toom.

Tootjate teine negatiivne stsenaarium puudutab seda, kui suhkrumaks tõesti 1. jaanuaril 2018 kehtestatakse. «Siin on üks suur probleem see, et tegelikult ei ole Euroopa Komisjonilt veel mitte mingisugust vastust nende küsimuste kohta – millistele toodetele tohib erand kehtestada ja millistele mitte,» märkis advokaat.

Kui aga maks praeguse seaduseelnõu järgi kehtima hakkaks, siis peaksid seda 1. jaanuarist maksma hakkama kõik tootjad.

«Nad ei tea, kui kaua nad peavad seda tasuma, nad ei tea, millistele toodetele see maks täpselt kehtima peaks, nad ei tea, kui palju nad peavad seda võib-olla juurde tasuma, kui Euroopa Komisjon lõpuks oma otsuse teeb,» ütles Toom.

Advokaadi sõnul on peamine kahju see, et kui Eesti valitsus ei oota ära Euroopa Komisjoni ametlikku seisukohta, siis on paljudel tootjatel täiesti ebaselge, kui palju nad maksma peavad hakkama. «Ja võib tekkida olukord, kus nad peavad seda hiljem juurde maksma,» toonitas ta.

Samuti võib juhtida, et hiljem on tootjatel õigus esitada Eesti riigile kahjunõue, kui peaks selguma, et maks on Euroopa Liidu õigusega vastuolus.

«Üks hiljutisi näiteid on Tallinna müügimaks, mis vaidlustati Euroopa Kohtus. Viimane leidis, et see maks oli Euroopa Liidu õigusega vastuolus, ja selle maksu sai Tallinnalt tagasi nõuda,» ütles Toom. See oli küll vaid omavalitsuse, mitte riigi tasandil – nagu suhkrumaks oleks.

Kahjuanalüüs puudub

Karastusjookide Tootjate Liidu juhatuse liikme Nele Normaku sõnul tegid nad negatiivsete stsenaariumite analüüsi seetõttu, et seni ei ole riik teavitanud Eesti tootjaid (ei piima- ega ka mahlatootjaid), millised võiksid olla tulemused juhul, kui riigiabi taotlus rahuldatakse või kui see rahuldamata jäetakse. «Ei rahandusministeerium ega riigikogu ei räägi sellest,» märkis ta.

Normak on seisukohal, et Eesti riik võiks Tallinna müügimaksu juhtumist õppida. «Meie ikkagi läheme oma õiguste kaitsmiseks nii kaugele, kui saame. Meil on praegu kaks taotlust Euroopa Komisjonis arutlusel, ootame, mis on nende seisukoht, kas neid hakatakse ametlikult menetlema,» rääkis ta.

Praegu on Euroopa Komisjon kinnitanud Karastusjookide Tootjate Liidule, et on nende taotlused kätte saanud. «12. juulil on nad meie taotlused esitanud edasi Eesti riigile oma täiendavate küsimustega,» sõnas Normak, lisades, et üle-eelmise nädala lõpuks polnud asi edasi liikunud.

«Nüüd ootamegi, millal riik vastab Euroopa Komisjoni voliniku büroo esitatud küsimustele, aga ma isegi ei oska öelda, kui pikalt võib sellega minna. Ilmselgelt on vastused viibinud seoses puhkustega, aga nüüd on puhkused läbi ja võib-olla peaks siin midagi aktiveerub varsti.»

Normaku sõnul ei taha ükski liidu liige riigiga kohtusse minna, aga kindlasti seisavad nad oma seisukohtade eest ning õiguse eest ajada äri selgelt ja läbipaistvalt.

Tagasi üles