Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Koalitsioon jääb kahes riigikogu komisjonis vähemusse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Marko Mihkelson | FOTO: Eero Vabamägi

Eile alanud riigikogu sügisistungjärk tuleb koalitsioonipoliitikutele pingeline – lisaks väikseks kulunud ülekaalule suures saalis ollakse nii välis- kui ka kaitsekomisjonis vähemuses. Kuigi reeglid nõuavad koalitsioonilt lähiajal komisjonide koosseisus muudatusi, peavad nad edaspidigi mõnes komisjonis vähemusega leppima. Pragmaatiliselt tähendab see neile ka vähem kõrgemapalgalisi ametikohti.

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi eile muudatuse: seni õiguskomisjonis olnud Olga Ivanova ning riigikaitsekomisjonis olnud Toomas Paur vahetasid omavahel kohad. Pealtnäha tehnilise sammu tagant võis selgelt aimata õhtul erakonna juhatusest tulnud otsust Ivanova välja visata.

Koalitsiooni jaoks on eluliselt oluline, et säiliks ülekaal õiguskomisjonis, kust käivad läbi sisuliselt kõik seaduseelnõud. Kui eeldada, et Ivanova fraktsioonist välja astub, oleks koalitsioon jäänud seal vähemusse viis kuue vastu. Seda ei saanud nad endale lubada.

Ent see liigutus muutis ka seisu riigikaitsekomisjonis. Eelmisel nädalal jõudis riigikogu juhatuseni nii Marko Mihkelsoni kui Margus Tsahkna avaldus Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) fraktsioonist lahkumiseks. Kuna Tsahkna on riigikaitsekomisjoni liige, tähendas see enne eilset, et koalitsioon kaotas seal ülekaalu viis kuuele. Ent kui Ivanova peaks keskfraktsioonist lahkuma, muutub tasakaal juba seitse neljale opositsiooni kasuks.

Siiski peaks lähinädalatel olukord veidi tasakaalustuma, sest IRLil pole seal enam mitte ühtegi liiget. Riigikogu reeglistik nõuab, et nad sinna siiski ühe inimese läkitaksid, et tasakaal komisjonides liialt paigast ei läheks – majandus-, põhiseadus- ja rahanduskomisjonis on neil kaks liiget. Ühest neist peab IRL ilmselt oma liikme ära kutsuma.

Kuna neis kolmes komisjonis on koalitsioonil vaid ühehääleline enamus, aga need on seaduseelnõude suurde saali jõudmise seisukohast olulised, siis peab koalitsioon sinna ühe inimese juurde tooma. Hea variant selleks oleks maaelukomisjon, kus koalitsioonil on praegu kahehääleline enamus ning Keskerakonnal kolm inimest. On üsna tõenäoline, et lahkujaks peab olema kas Martin Repinski või Siret Kotka-Repinski.

Samal ajal peab riigikogu juhatus tegema riigikaitsekomisjoni suhtes veel ühe valiku. Kui Ivanova lahkub keskfraktsioonist, siis on koos Tsahknaga seal komisjonis kaks n-ö aknaalust. Ka selle osas on olemas tava, et kahte fraktsioonitut inimest ühes komisjonis ei hoita. Seetõttu on tõenäoline, et üks kahest peab endale valima uue komisjoni.

Samuti peab koalitsioon mõtlema läbi selle, kuidas jätkab väliskomisjon. Seal on nad samuti vähemuses neli kuue vastu. Kuna komisjoni esimees on Mihkelson ehk nüüdseks juba opositsionäär, siis peab koalitsioon kaaluma, kas jätta ta omale kohale või tuua sinna komisjoni inimesi juurde. Kui inimesi juurde ei tule, tehakse komisjoni juhtkonnas ilmselt muudatus ikkagi, et koalitsioonile jääks vähemasti komisjoni aseesimehe koht, mille palk on tavaliikme omast suurem.

Kõrgem palk on ka üks põhjus, miks komisjonide esimehe kohad koalitsioonile tähtsad on. Komisjoni esimees teenib ligi 4400 ning aseesimees ligi 3900 eurot kuus. Riigikogu tavaliikme palk on umbes 3400 eurot.

IRLi juhi Helir-Valdor Seederi sõnul pole väliskomisjoni suhtes otsust tehtud. «Kui on selge, palju koalitsioonil liikmeid on, siis saab olukorrale otsa vaadata, millistes komisjonides meil on vaja teha inimeste liigutamisi. Meie fraktsioon teeb need otsused ära ilmselt järgmisel nädalal, aga see eeldab ka teiste partneritega läbi rääkimist. Me peame vaatama, et inimene mitte ainult formaalselt, aga ka sisuliselt sobiks komisjoni,» selgitas Seeder.

Igal juhul on paratamatu, et koalitsioon mingites komisjonides vähemusse jääb, sest selle tingib koalitsioonipoliitikute vähesus. Seetõttu tuleb neil teha ka valik, kas jääda ühes komisjonis suurde vähemusse või mitmes komisjonis väiksesse vähemusse. Opositsiooniga võrdne kohtade arv komisjonis ei anna koalitsioonile midagi, sest nagu eespool mainitud, viigi korral ettepanekud suurde saali ei jõua.

KOMISJONID

Koalitsioon vs. opositsioon riigikogu komisjonides:

  • Väliskomisjon 4–6
  • Riigikaitsekomisjon 4–7
  • Õiguskomisjon 6–5
  • Sotsiaalkomisjon 5–4
  • Rahanduskomisjon 6–5
  • Põhiseaduskomisjon 6–5
  • Majanduskomisjon 5–4
  • Maaelukomisjon 6–4
  • Kultuurikomisjon 5–4
  • Keskkonnakomisjon 4–3
Tagasi üles