Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ministrid vaatavad üksteisele küsivalt otsa

10
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva | FOTO: Dmitri Kotjuh/ J

Probleem, et haigus- ja hooldusleht sööb lapsepuhkuselt tööle naasnud vanemate rahakotti eriti suure augu, paneb sotsiaalministeeriumi ministreid küsivalt üksteise poole vaatama.

Postimees kirjutas möödunud nädalal, kuidas haigus- ja hooldusleht lööb just lapsepuhkuselt tööle naasnud vanematel jalad alt, kuna nende puhul arvestatakse hüvitist miinimumpalgalt. Üldiselt arvutatakse hüvitisi eelmisel kalendriaastal sotsiaalmaksuga maksustatud palga alusel, mis lapsega kodus olijatel aga puudub. Nii arvestataksegi nende hüvitist 470-euroselt miinimumpalgalt.

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva (IRL) ütleb, et «kitsaskohaga lapsehoolduspuhkuselt naasmisel tuleb lähiaastatel tegeleda». Lahendus võtvat aega, sest see tuleb leida koos tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovskiga (SDE).

Ossinovski ütleb, et küsimus on perepoliitika eest vastutava Iva töö ning viimane peaks vanemahüvitise reformimise kõrval võimaliku lahenduse välja pakkuma. Seda Iva seni teinud ei ole.

«Loomulikult tuleb sellele olukorrale leida lahendus, et haigestunud last hooldades ei kaotaks lapsepuhkuselt tööle naasnud vanem märkimisväärset osa oma sissetulekust. Kuna vanemahüvitis on ka laiemalt muutmisel, siis loodan, et laste ja perede valdkonna eest vastutav sotsiaalkaitseminister esitab oma lahendusettepanekud valitsusele esimesel võimalusel,» ütles Ossinovski.

Lahendus võib olla lihtne

Mitmed Postimehega rääkinud asjatundjad ja poliitikud on öelnud, et lahendus ei pruugigi nõuda mitmeid miljoneid ega raketiteadust. Näiteks haige lapsega kodus olemise ajal saab hooldushüvitist vanemapuhkuselt tulnud inimesele maksta eelmise kuu palga pealt või arvutada seda vanemahüvitise summalt. Hüvitise saamise päevade arv on juba piiratud.

Postimees on kõikvõimalikke lahendusvariante koos arvutustega sotsiaalministeeriumist küsinud korduvalt, aga pole saanud ühtegi. Küsimusele, kui suur oleks hinnanguliselt kulu, kui riik maksaks tööle naasnud vanematele haigusraha nende palga järgi, ministeerium vastanud ei ole.

Lõpuks saime Kaia Ivalt siiski ühe, paraku väheütleva arvu. «Ministeerium on välja arvutanud, et kui riik maksaks vanemahüvitise perioodil sotsiaalmaksu vanemahüvitise pealt, tooks see riigile kaasa üle 40 miljoni euro lisakulu. Kuna see lahendus oleks väga kulukas, tuleb analüüsida, missuguseid alternatiivseid lahendusi saaks rakendada, et tagada lapsehoolduspuhkuselt naasnud vanematele parem materiaalne kaitse enda või lapse haiguse puhul,» ütles Iva.

Hiljem täpsustas sotsiaalministeerium, et kui konkreetselt hooldushüvitise suurus kujuneks vanemapuhkusele eelnenud töötasu põhjal, siis lisakulu eeldatavalt 40 miljonini ikka ei ulatuks.

Nimelt pole 40 miljoni euro puhul arvestatud konkreetselt ei hooldushüvitise saajate arvu ega saamise kestusega.

«40 miljonit lisakulu oleks olukorras, kus kõikide vanemahüvitise saajate puhul arvestataks sotsiaalmaksu vanemahüvitise summalt, mitte aga sotsiaalmaksu miinimummääralt. Riik maksab täna miinimummääralt ning seega on 40 miljonit miinimummäära ja vanemahüvitise suuruselt makstava sotsiaalmaksu erinevus,» ütles ministeeriumi kommunikatsiooninõunik Oskar Lepik.

Olulisi samme juba astutud

Iva rõhutas, et lapsehoolduspuhkuselt naasmise kitsaskohtade kõrval ei ole väiksema tähtsusega vanemahüvitise skeemi paindlikumaks muutmine, mille eestvedaja ta on. Veel tõi ta välja ka pingutused, mida on juba tehtud lapsevanemate heaks. Näiteks hakkas riik 2013. aastast kuni kolmeaastase lapse ühele vanemale tegema pensioni II sambasse sissemakseid, mis on neli protsenti riigi keskmiselt palgalt. Sotsiaalkindlustusameti sõnul makstakse iga alla kolmeaastase lapse eest 38,76 eurot kuus ning 2016. aastal kulus kokku 14,6 miljonit eurot.

Postimees kirjutas möödunud nädalal juhtumist, kus värskelt lapsepuhkuselt tööle tulnud naine avastas tööõnnetusse sattudes, et saab haigepäevade eest miinimumpalka. Kui üldjuhul maksab haigekassa tööõnnetuse korral sada protsenti päevatulust haiguse teisest päevast, siis lapsepuhkuselt tulnutele mitte. Neil võetakse haigusraha arvestamise aluseks 470-eurone miinimumpalk.

Miinimumpalgaga peavad arvestama ka kõik lapsepuhkuselt tööle naasnud vanemad, kui nende laps peaks haigeks jääma.

«Praegune süsteem on ebaõiglane, kindlasti me arutame omakeskis, kuidas seda muuta,» lubas ka Reformierakonna parlamendisaadik Liina Kersna. «Ajakirjandus on näidanud näpuga veale ja ma loodan, et riik selle vea ka korda teeb,» lisas ta.

Tagasi üles