Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Vähem kui veerand noortest plaanib kindlasti valima minna

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Noorte eelistused kohalikel valimistel | FOTO: graafika: Alari Paluots

​Tänavu saavad kohalikke volikogusid valida ka kõik vähemalt 16-aastased noored, kuid seda võimalust kavatseb noortest valijatest kasutada igal juhul vaid veerand, selgub Kantar Emori uuringust.

Tänavu suvekuudel korraldatud küsitluste kokkuvõtteks kinnitas Emori uuringujuht Aivar Voog, et 16–20-aastaste hulgas on kindlasti valima minejate osakaal vaid 23 protsenti. Tervelt 45 protsenti kõhkleb veel ning ülejäänud on teinud otsuse kindlasti mitte valima minna.

«Enam-vähem samad protsendid iseloomustavad ka 16–17-aastaseid – 24 protsenti kavatseb kindlalt minna valima ja 41 protsenti kõhkleb,» lausus Voog. Võrdluseks, 16–74-aastaste vastajate peale on kindlasti valima minejate osakaal ligi 56 protsenti.

Hääletama minevate noorte puhul joonistub Voogi sõnul selgelt välja, et nad eelistavad liberaalsema maailmavaatega erakondi. 16–20-aastaste seas on toetus kõige suurem sotsiaaldemokraatidele (28 protsenti), järgneb Reformierakond (22 protsenti) ning kohalikud valimisliidud (16 protsenti). 12 protsenti toetab Keskerakonda ning 11 protsenti Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda. «Ülejäänud on marginaalse osakaaluga,» lisas Voog, kelle sõnul on 16–17-aastaste hulgas sotside ja Reformierakonna protsendid veelgi suuremad ning ülejäänute omad väiksemad.

«Tuleb nentida, et noored on ka suhtelised kriitilised valijad ning pigem eelistavad valikust loobuda kui populistliku lubaduste ajel valimiskasti juurde minna.»

Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) tellitud uuringus analüüsis Emor veel eraldi, mis põhjustel hääleõiguse saanud alaealised valima ei lähe. Need, kes on juba vastu võtnud otsuse mitte valida, vastasid, et neil puudub huvi poliitika vastu (40 protsenti) või on nad poliitikutes pettunud (16 protsenti). Arvestatav hulk (12 protsenti) ei teadnud üldse, et valimised toimuvad, ning kümme protsenti ei leia sobivat kandidaati.

Ka kõikide 16–20-aastaste vastajate seas oli üks sagedasemaid põhjendusi (28 protsenti) see, et pole kandidaati, kes nende vaateid esindaks. Samuti põhjendati valima mitte minemist sellega, et poliitika vastu puudub huvi.

Huvitav tähelepanek on, et kui terve grupi peale on poliitikas pettunuid vaid ligi üheksa protsenti, siis muust rahvusest noorte puhul on pettujaid pea 28 protsenti. Eestlaste seas on samal ajal neid vaid kuus protsenti.

Noorteühenduste liidu palvel uuris Emor 16–20-aastastelt ka, mille põhjal valik üleüldse kujuneb. Umbes pool vastajatest pidas oluliseks maailmavaadet, veidi alla poole hindas isiku usaldusväärsust.

Muust rahvusest noored otsivad selgelt uut ja värskete ideedega kandidaati (76 protsenti). Võrdluseks, eestlastest peab seda oluliseks 23 protsenti. Liidu noortepoliitika nõunik Karl Andreas Sprenk näeb seost sellega, et märkimisväärne hulk uuringus osalenuid väljendas pettumust senise poliitika suhtes.

Sprenki sõnul valmistab noorte puhul muret vähene teadlikkus ning leigus poliitiliste teemade vastu. «Muutused ei toimu muidugi üle öö. Kindlasti on oluline teemat käsitleda ka edaspidi – noorte osalemine ei ole teema üksnes valimiste ajal,» ütles ta.

Tema hinnangul on praegu raske prognoosida, milline saab olema noorte valimisaktiivsus tegelikult. Austrias, kus valimisiga kümne aasta eest langetati, oli esimesel korral 16–18-aastaste hääleõiguslike noorte osalusprotsent sõltuvalt piirkonnast vahemikus 59–73 protsenti, tõi Sprenk välja.

«Tuleb nentida, et noored on ka suhtelised kriitilised valijad ning pigem eelistavad valikust loobuda kui populistlike lubaduste ajel valimiskasti juurde minna,» sõnas ta.

Küsitlused viidi läbi suvel. Valimisaktiivsuse ning erakonna poolehoiu küsitluses osales ligi 400 noort, valiku põhjuste analüüsis ligi 230 noort.

Oma kodukoha valla- või linnavolikogu valimisel saavad oktoobris esimest korda hääletada ka 16- ja 17-aastased, keda on kokku pisut üle 24 000. 16–20-aastaseid valijaid on ligikaudu 60 000.

Tagasi üles