Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Erikooli direktor: praegu on jah kriitiline olukord

12
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Maarjamaa hariduskolleegiumi direktor Maire Reest tunnistab intervjuus Postimehele, et olukord on koolis praegu kriitiline, sest uute laste kohanemine kooli reeglitega võtab aega.

- Käisin isegi kohal ja nägin neid üle aia kalpsavaid noori mehi. Kord on ju selline, et nad ei tohiks ilma loata, saati veel üle aia, territooriumilt väljuda?

Iseenesest kord on tõesti selline, et noored ei tohiks üksinda territooriumilt väljuda. Meil on koolis ühed õpilased kohtumäärusega ja teised lapsevanema avalduse alusel. Kohtumäärusega õpilastele on meil võimalik panna väga selged liikumispiirangud, aga avaldusega lastel on natuke suuremad vabadused ja me saame piirata nende liikumist ainult koolikorralduslike meetmetega – kooli kodukorra ja õpilaskodukorraga.

- Aga ka nemad ei tohi ju loata kooli territooriumilt väljuda?

Jah, selles mõttes on küll nii, et ei tohi. Enne meie kooli sattumist on nad ise otsustanud, kuhu nad lähevad ja millal lähevad. Praegu ongi selline olukord, kui selliseid lapsi on tulnud kooli hästi palju. Kool on esimest aastat täis ja siin on üle 50 õpilase, kellest pooled on vanema avalduse alusel. Läheb aega, enne kui meie töötajad saavad nendega teha nii palju tööd, et nad hakkavad mõistma, milliseid tagajärgi toovad kaasa nende valikud.

Saan täiesti aru külainimestest ja nende häiritusest, mõistan ka täiesti nende tundeid, ja tuleb tunnistada, et me ei olnud võib-olla nii hästi valmis selleks, et kool tuleb 1. septembrist täis. Esmakordselt on kool täidetud ja ei täitu mitte ajapikku, õppeaasta jooksul – see andis meile varem alati teatud puhvri. Praegu on jah kriitiline olukord. Oleme sellega toimetulekuks planeerinud koolis koos politseiga ümarlaua.

- Oleme ausad, mulle jäi mulje ka teie asutuse töötajatega suheldes, et hariduskolleegiumis valitseb käegalöömise meeleolu. Küla vahelt leitud lastele ei tulda kolleegiumist isegi mitte järele. Ma ei oska seda kirjeldada muudmoodi kui anarhiana. Kas te võtate ise ka vastutuse, et selline olukord tekkis?

Mul on seda muidugi kurb kuulda, et niisugune juhtum on aset leidnud, kui see nüüd tõesti niimoodi on, mis tähendab, et võib-olla on tööl olnud päris uus töötaja, kes ei ole veel päris täpselt teadnud, et me peame võtma vastu ikkagi kõik lapsed. Ma ei oska seda praegu teistmoodi kommenteerida, kui et see on väga kahetsusväärne.

- Mis te nüüd ikkagi teete, noored hüppavad nagu gasellid üle aia ja käivad kus tahavad. Te ju saate aru, et seda kooli ei saa pidada külaelanike arvelt? Mis kuupäeval see jama ära lõppeb?

Ma julgen väita seda, et kõigil lastel võtab kohanemine aega tavaliselt umbes paar kuud, siis hakkavad need reeglid neile kohale jõudma. See töö, mis lastega tehakse, ei saa olla jõuga nende kuhugi surumine või sundimine, see on niisugune mõtetega töötamine...

- Lapsi ei saa kohandada kohalike elanike elukvaliteedi arvelt. Kas te seda mõistate?

Absoluutselt mõistan.

- Aga praegu toimub see elanike elukvaliteedi arvelt ja norme rikkudes. Nad on pärit suuresti üsna kräämudest kodudest ja selle kooli üks eesmärk peaks olema tekitada neis mingi elurütm ja distsipliin, mida nad kodus ei saa. Praegu on nad riigi lobil ja mugavates elutingimustes, neil vist koristatakse tube ka?

Üldjuhul ainult koolipäevadel, teistel päevadel nad ikka koristavad ise oma tube.

- Ja samal ajal nad ei saa ka seda korda ja distsipliini, mida kool peaks neile õpetama. See ei ole ju see, mida kool peaks nende lastega tegema?

Jah, õige, olen sellega igatepidi nõus. Muidugi pean ütlema, et neid lapsi ühe päevaga ei muuda, sellepärast on need lapsed ka meile suunatud, et see töö on pikaajaline. Kohanemisaeg on kuu kuni kaks, kui lapsed hakkavad reeglite ja kokkulepetega arvestama.

- Te ei saa öelda kohalikele elanikele, et meil siin lapsed kaks kuud kohanevad nende arvel. Kas te mõistate seda? Teie ülesanne on selle asutuse riigi poolt ametisse pandud juhina tagada kord viivitamatult.

Jah, sellest saan ma küll väga hästi aru ja ma täiel määral võtan endale muidugi ka vastutuse. Meie kooli inimesed peavadki seda tegema ja oleme astunud mitmeid samme, et kord saaks tagatud võimalikult kiiresti.

- Kas aed ehitatakse kõrgemaks?

Kindlasti mitte, sest see läheks vastuollu põhimõttega, kus laps peab seadma piirid iseenda peas. Ta peab omandama oskused, kuidas ta neid õigeid valikuid teeb...

- See on ju kõik teooria, mida te räägite, praktika on see, et nad käivad ja karjuvad seal küla vahel ja mõnel juhul proovivad inimestelt varastada.

Meil on muidugi ette näidata ka teistsugust praktikat ja väga häid tulemusi, kui kool oli veel oluliselt väiksem ja samamoodi puudus kõrge aed. Meie kool on praegu väga kiiresti kasvanud, maja on septembrist täis ja see on täiesti ettenägematu. Kõnesid, et lapsi meie kooli paigutada, tuleb iga päev mitmeid-mitmeid.

- Kas teil on selles asutuses piisavalt töötajaid?

Meil ei ole praegu kogu koosseis täidetud. Meil on kinnitatud 137 ametikohta ja neist on täidetud sada millegagi.

37 inimest on puudu?

28 peaks olema puudu.

- Millal tehakse tuletõrje signalisatsioonisüsteem selliseks, et kui noored vajutavad nupule, siis ei lähe uksed kohe klõps lahti ja pidu võib alata?

Seda süsteemi saab ümber muuta üksnes Riigi Kinnisvara ASi ja päästeametiga kooskõlastades. Minul on väga raske öelda seda, milline oleks selliste laste puhul kõige mõistlikum lähenemine.

See on praegu üks viisidest tõmmata endale tähelepanu ja sõnum täiskasvanule, et ma olen hädas, ei tule teisiti toime, ma ei oska. Nad vajavad turvalist suhet, mis paneb neid mõistma, et täiskasvanuid võib usaldada – varem pole seda olnud. Alarmsüsteemide kohandamine on vastavalt olukorrale vajalik.

Loe lisa: Kaagvere erikoolis valitseb täielik anarhia

Tagasi üles