Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Võõrtööjõud aitab hädast välja

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Valmose tegevjuhi Heiki Vahermetsa sõnul ei ole lihtsamate töökohtade puhul haridus määrav, aga pingioperaatori töökohal või ametis, kus tuleb arvutada või midagi arvestada, erihariduseta hakkama ei saa ja vaja on vähemalt kutseharidust. | FOTO: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Pärnumaa tootmisettevõtetes napib tööjõudu nii linnas kui maal ja ettevõtjad on leidnud lahenduse, palgates võõrtöölisi ja renditöötajaid.

Tänavu suvel valmis Saarde valla Tihemetsa metallitöötlusfirmal OÜ Helmetal IMS kaks tootmistsehhi. Direktor Vitali Kangur nentis, et kui ettevõte soovib laieneda, on suurt hulka inimesi keeruline kiiresti leida.

Helmetali puhul on üks takistusi asukoht. Kui lihtsamate ülesannete täitmiseks tööjõu leiab, siis oskustöölisi on ümbruskonnast üsna keeruline saada. Helmetali sõidetakse tööle nii Pärnust kui ka 50 kilomeetri kauguselt Valgamaalt.

Tänavu on Helmetal palganud paarkümmend inimest. Kangur kõneles, et välja aitas välistööjõud, keda kasutatakse esimest korda, ja nüüd ongi ettevõtte 70 töötajast 15 Ukrainast. «Kiiresti oli vaja keevitajaid ja Ukrainast võtsime nii renditöötajaid kui ka otse palgale lausa seitse inimest,» täpsustas ta ning lisas, et metallisektoris kasutatakse üsna palju Ukraina tööjõudu.

Terasest ehitusmaterjalide tootja Ruukki personalijuhi Inna Ansoni kinnitusel kasutab nendegi ettevõte töötajate nappuse leevendamiseks renditööjõudu, aga koolivaheajal käivad ka õpilased abis. Pärnumaa kutsehariduskeskuses tänavu käivitatava metallitöö õpipoisi grupist loodetakse paar tublit noort inimest praktikale saada, et nad hiljem ehk töölegi võtta.

Võõrtööjõudu Ruukki siiani kasutanud ei ole, kuigi sellele on mõeldud. Muu emakeelega inimesi palgates tuleb tõlkida ohutus- ja tööjuhendid, mis on suhteliselt lihtne, aga keelebarjäär töötajate vahel on suurem katsumus.

«Kui üheskoos töötavad inimesed ei saa omavahel suheldud, tekivad riskid,» sõnas Anson.

Audru vallas Lemmetsa külas spooni tootev Valmos tooks tegevjuht Heiki Vahermetsa jutu järgi heameelega Ukrainast töötajaid, aga võõrtööjõu kvoodid takistavad.

Valmoses töötab nii spetsialisti kui ka lihttöölisena Egiptusest ja Alžeeriast pärit inimesi. Tallinna Tehnikaülikoolist on ettevõte tööle võtnud kaks välismaalast, kellest ühel on kõrgkool läbi, aga teine alles õpib.

Ruukki personalijuhi Ansoni ütlust mööda pole tootmistöö tänapäeval enam lihtne, vaid nõuab erioskusi. Liine juhitakse arvuti teel, mis eeldab mõningast programmeerimisoskust ja jooniste lugemise oskust. Üks põhjusi, miks töökäsi ei jätku, peitub tema kinnitusel just oskuste puudumises.

Teine suur vajakajäämine on halb töökultuur, eriti noorte puhul: ei peeta kinni kellaaegadest, töölt puudutakse tihti. «Kuidas inimesed ei mõista, et tööl peab iga päev käima?» imestas personalijuht.

Vahermetsa hinnangul ei pruugi osale inimestele sobida kolmes vahetuses töötamine. Üks Valmose spoonitehase liine töötab isegi ööpäev läbi ja vajab nelja vahetust. «See on töörežiim, mis meie puhul peletab inimesi,» pakkus tegevjuht.

Ka Vahermets tõi välja töödistsipliini probleemid: kes hilineb, kellel on alkoholiprobleem.

Helmetali direktor Kangur rääkis, tööd käiakse küsimas peaaegu iga päev, aga sellegipoolest otsib ettevõte pidevalt keevitajaid ja metallitöötluspinkide operaatoreid. Tööletahtjaid rakendatakse esialgu lihtsamal ametikohal, et selgitada välja, kuidas keegi töösse suhtub. Kui see on korras, lubatakse pürgija spetsiifilisema pingi taha. Samuti on ettevõte sunnitud töötajad ise koolitama ja väljaõpe võtab aega kuid.

On kasutatud ka töötukassa abi, aga spetsialiste Kanguri kinnitusel töötute nimekirjast tavaliselt ei leia. Ta on päri, et rohkem noori tuleks suunata kutseharidust omandama.

Ansoni sõnul on kutseõppe propageerimine võtmeküsimus. Ta pakkus, et paljud peavad metallitööd mustaks ja mürarikkaks tööks, mida tehakse koledas keskkonnas, aga see pole enam ammu nõnda. Metallitööstuse tööpingid on nutikad, arvuti teel juhitavad, nõuavad korralikku väljaõpet ja põhjalikke teadmisi.

Lisalugu

Piirarv takistab mujalt värbamist

Eesti tööandjate keskliidu andmetel leidub kõige rohkem vabu töökohti Eestis töötlevas tööstuses (2700). Keskliit on seisukohal, et võõrtööjõu kasutamise tingimused ei lähtu Eesti tööjõuturu tegelikest vajadustest. Olukorras, kus vabu ametikohti on 12 000 ja tööealiste elanike arv väheneb aastas keskmiselt 6400 võrra, on sisserändekvoodiga kolmandatest riikidest siia tööle lubatud 1300 inimest tööandjate keskliidu hinnangul liiga vähe. 2017. aasta sisserände piirarv 1317 inimest täitus poole aasta pealt.

Keskliit toob murekohana välja selle, et kuna sisserändekvoot on täis, renditakse üha enam välistöölisi, aga nende töökvaliteet ja taust on kohati ebaselged.

«On oluline aru saada, et kui piirarv ei luba rohkematel inimestel Eestisse tulla, tulevad nad muul viisil: kas renditööjõuna või lähetatud töötajatena Lätist või Poolast. Sellisel juhul aga saame Eestisse kehvema kvalifikatsiooniga inimesed ning riigil puudub kontroll ja teadmine, kes nad sellised on,» nentis tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar.

Kuna Eesti tööstus on arenenud kiiremini, kui on suurenenud meie rahvaarv, kaalub tööandjate keskliidu andmetel iga viies tööstusettevõte tööjõupuuduse leevendamiseks kasutada välistöölisi. Pärnu Postimees

Tagasi üles