Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Politsei keelas Euroakadeemial välistudengeid võtta

25
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Euroakadeemia mullune avaaktus – välistudengite osakaal õppurite hulgas kasvab jõudsalt. | FOTO: euroakadeemia

Politsei- ja piirivalveamet (PPA) nimetas 20-aastase Tallinna erakõrgkooli Euroakadeemia välistudengite osas ebausaldusväärseks õppeasutuseks ja keeldub selle uutele kolmandatest riikidest pärit välisüliõpilastele elamislube andmast.

Täpsemalt pani PPA sel nädalal pärast kuudepikkust vaagimist piiri Euroakadeemia hämara taustaga välistudengite maaletoomisele: mitte ühelegi tänavu koolilt kutse saanud sadakonnast välisõppurist, kes tahavad õppima tulla väljastpoolt Euroopa Liitu, ei anta Eesti elamisluba. Seda enneolematul põhjusel: kooli paturegister sai lihtsalt täis.

Kuigi järgnev lugu võiks absurdsuselt kuuluda pigem 1990. aastate Eesti haridusellu, käib jutt sündmustest, mis leidsid riigi loal tegutsevas rakenduskõrgkoolis aset alles tänavu kevadel.

Pole suur saladus, et Euroakadeemia on politsei migratsiooniametnike kullipilgu all olnud juba aastaid. Siinsetesse koolidesse pürivad pahatihti küsitava tasemega tudengikandidaadid väljastpoolt Schengeni viisaruumi. Päris pahaks läheb olukord aga siis, kui kool vaatab kandidaatide nigelale tasemele mingil põhjusel läbi sõrmede.

Et just Euroakadeemias on seda aastate jooksul korduvalt ette tulnud, saatiski PPA veebruaris koolile soovituse: hiljemalt uute tudengite saabumise ajaks tuleks teha muudatusi, et elamislubade väärkasutamine ära hoida.

Probleeme on varasematel õppeaastatel olnud ridamisi. Näiteks on menetlejad Euroakadeemia õppurikandidaate kontrollides tuvastanud, et osa neist ei suutnud piisavalt suhelda inglise keeles ega e-kirja teel, kuigi kool oli neilt väidetavalt nõudnud inglise keele taset B2. Õppima kutsututel polnud mõnikord raha, et Eestis üldse ära elada. Osa taotlejaist ei osanud selgitada isegi seda, mida, miks ja kuhu nad õppima tulevad.

Lisaks olid politseil tekkinud kahtlused, et kui kool tegi Skype’is sisseastumisvestluse näiteks Aafrikast pärineva tudengikandidaadiga, kõneles kooli esindajaga teisel pool üks inimene, aga Tallinna õppima tuli hiljem teine.

Uus plaan

Märtsis tegigi PPA Euroakadeemiale mitu soovitust ja sõlmis kokkuleppe. Esiteks pidi akadeemia hakkama välistudengite motivatsioonivestluste üleskirjutuse juurde lisama ekraanitõmmise Skype’i videokõnest. Teiseks: kui PPA palub teha kahtlase tudengiga kordusintervjuu, tuleks politseile anda ka selle intervjuu videosalvestus. Lõppeks pidi kool hakkama täitma seadust, mis näeb ette, et kui mõni välistudeng ei täida pikemat aega koolikohustust, peab sellest politseile teada andma.

Mis edasi sai, on peaaegu anekdootlik. Esiteks väidab PPA nüüd – peaaegu pool aastat pärast kokkulepet ja järjekordseid sisseastumiskatseid –, et motivatsioonivestluste protokollidesse on kool küll märkinud ekraanitõmmise tegemise, ent ühtki tõmmist pole politseile edastatud.

Vähe sellest, nõutud kordusintervjuudest saadab Euroakadeemia politseile küll helifailid, ent mitte videot, ehkki nii oli kokku lepitud. Tänavu on PPA koolilt küsinud kuut kordusintervjuud, kuid saanud viis.

«Me ei näe, kes räägib,» tunnistas PPA migratsioonibüroo välismaalaste talituse juht Signe Sulbi. Halva kvaliteediga helifailidest jääb migratsioonibüroo töötajatele sageli mulje, et kooli esindaja ja õppur ei saa teineteisest hoopiski aru. «Küsimus esitatakse järjest lihtsustatumalt, et lõpuks mingi vastus saada. See näitab meile, et tudengikandidaatide keeletaseme hindamine ei ole piisav,» rääkis Sulbi. Kool on kriitikale seni vastanud põhjendusega, et neil polegi pädevust tudengikandidaatide keeleoskuse taset määrata.

Politsei ei istunud käed rüpes. Näiteks tänavu 28. märtsil kutsuti Pärnu maantee politseimajja intervjuule Euroakadeemia magistrantuuri majandus- ja ärijuhtimise eriala venekeelsele õppekavale kandideeriv välistudeng Abdul (nimi muudetud – O. K.).

PPA menetleja küsis mehelt tõlgi vahendusel lihtsaid ja igapäevaseid küsimusi, kuid Abdul vastas vene keeles napilt: «Ei saa aru.» Euroakadeemia saatis PPA järelepärimise peale nädal hiljem oma hinnangu, et tudeng rääkis nendega väga soravalt ja läbis kirjaliku keeletesti 70–80 protsendiga. Keeletesti viis läbi Euroakadeemia lektor, kes hindas Abduli keeleoskuse tasemele B2.

Samasuguseid testi ja tegeliku keeleoskuse erinevusi tuvastati Euroülikooli muudelgi erialadel. Näiteks pidas kandidaat Skype’i-vestluses ebaloomulikult pikki mõttepause, mis jättis mulje, nagu aitaks keegi teda kaadri taga. Välismaalaste soov Euroakadeemia venekeelsetele õppekavadele tudeerima asuda on mõistetav, sest semestritasu on seal mõnisada eurot ingliskeelsest õppekavast väiksem.

Samuti tuvastati sel kevadel mitu juhtu, kus tudengid lihtsalt väärkasutasid elamisluba. Üks kurioossemaid juhtus 31. märtsil, kui lennujaama piirikontrollis peeti kinni kolmandast riigist pärit neiu, kel oli elamisluba Euroakadeemias õppimiseks. Lähemal uurimisel tuvastas PPA, et üliõpilane ei olnud rohkem kui seitsme kuu jooksul Eestis ega isegi Schengeni alal viibinud. Üliõpilase eest oli Euroakadeemias eksameid teinud ja tema eest end õppetöös osalenuks märkinud keegi teine. Kuidas rakenduskõrgkoolis selline asi üldse võimalik on, politsei ei tea, küll aga tunnistati naise elamisluba 1. aprillil kehtetuks.

PPA-le hakkas tunduma, et Euroakadeemia ei saa või ei taha probleemist aru saada. «Kool ei adunud veel maiski, et me räägime tõsiselt. Et sellise profiiliga isikute Eestisse elama kutsumine on oht avalikule korrale ja julgeolekule,» nentis Sulbi.

Sundkeeld peale

Just selliste rikkumiste ärahoidmiseks jõustus jaanuaris välismaalaste seaduse uus säte, mis võimaldab PPA-l keelduda tähtajalise elamisloa andmisest põhjusel, et kool on tunnistatud ebausaldusväärseks. Midagi enneolematut selles pole: samasugune säte kehtib Eestis juba mõnda aega tööandjate kohta.

Milles kooli ebausaldusväärsus seisneb, on PPA pädevuses tõlgendada. «Meil on ka praegu samad põhjused, mida loetlesime koolile veebruaris: õppekeele oskuse ja akadeemilise võimekuse ebapiisav kontrollimine,» põhjendas Sulbi.

Lähenemine on lihtne: eitava vastuse saavad nüüd automaatselt kõik kolmandatest riikidest Euroakadeemia kutsel Eestisse tulnud tänavused ja tulevased välistudengid. Esimesed eitavad otsused läksid välja sel nädalal. Kui palju tudengeid ebameeldiva uudise saavad, teab vaid kool ise.

See on esimene kord, kui PPA nimetatud sätet kõrgkooli osas rakendab.

Kindel on aga, et hulga juba Eestisse saabunud ja septembris värskelt õppetööd alustanud Euroakadeemia välistudengite saatus on lähiajal küsimärgi all. Nad peavad kas riigist lahkuma või leidma kiirkorras mõne teise Eesti kõrgkooli, mis nad vastu võtab.

Euroakadeemia rektor Jüri Martin ei soovinud korduvatest palvetest hoolimata Postimehe küsimustele vastata. Nii pole ka teada, kuidas plaanib kool pettunud välistudengitega talitada või mil moel on koolil kavas taastada oma usaldusväärsus PPA silmis.

Nigeeriast Venemaani

Välistudengite osakaal on Euroakadeemias nelja aastaga teinud plahvatusliku hüppe, ent toonud kaasa ka politsei tähelepanu.

Õppeaasta       Üliõpilasi          sh välistudengeid         välistudengite osakaal

2006/2007         1052     1          0,1

2007/2008         1230     0          0

2008/2009         1281     3          0,2

2009/2010         1119     4          0,4

2010/2011         1009     6          0,6

2011/2012         785       2          0,3

2012/2013         591       3          0,5

2013/2014         620       15        2,4

2014/2015         574       44        7,7

2015/2016         530       98        18,5

2016/2017         539       199       36,9

2017 suvel        641       280       43,7

Allikas: Haridussilm

Tagasi üles