Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mõisaomanik peab leppima ootamatute külalistega

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ohtu mõisnik Erik Laansoo lapselapse Karl-Eriku ja pere koertega oma koduõuel. | FOTO: Liis Treimann

Kui võõrasse õue pole uudishimulikel asja ja omanik võib nad sealt minema ajada, siis oma kodu mõisa rajanud peredel seadus seda teha ei luba.

«Ega kellelegi meeldi, kui tema koduaeda sisse astutakse, maha istutakse, jalutatakse, uuritakse ja näpitakse,» rääkis Harjumaal Ohtu mõisas elav Erik Laansoo. Mõisaomaniku sõnul ei taha inimesed alati tunnistada, et tegu on kellegi koduga, kus peavad saama end turvaliselt tunda pererahva lapsed ja koerad, ning et keegi kannab selle ala eest hoolt. Peremehe hinnangul tõuseb enamasti tüli kirjaoskamatutest, kes ei saa aru tee ääres olevast sildist «Eravaldus».

«Millal me kedagi sisse laseme, sõltub sellest, kas meil on aega külalistega tegeleda või mitte. Meil ei ole avalik maa, see on meie kodu,» lisas ta. Oma kodu on pere juba mitu suve avanud teatrihuvilistele.

Muinsuskaitseseaduses on kirjas, et inimestel peab olema juurdepääs mälestisele päikesetõusust loojanguni, kuid Laansoo sõnul tuleks lugemist selle koha peal mitte katki jätta.

«Üks loeb ühte lauset ja ütleb, et päiksetõusust ja päikeseloojanguni, mina loen edasi ning ütlen, et igal omanikul on õigus endal määrata külastusajad. See kõik ei ole nii lihtne,» rääkis mees.

Tallinna lähistel asuva Saue mõisa omaniku Jaan Kriisa sõnul oli neil võõraste uitajatega probleeme 1990ndatel, kuid nüüd on inimesed teadlikumaks saanud.

«Toona arvati, et kodu tähendab pisikest väravat ja aeda, ning kui suur värav on lahti, siis on vaba käik. Mõisa ei osatud üldse koduks pidada,» rääkis mõisas elav Kriisa.

Saue mõisa parki viiv jalgvärav on kogu aeg lahti, kuigi seadus kohustab tagama juurdepääsu kõigest valgel ajal. «Kui tulete, võite pargiteedel jalutada, aga muru peale ei tohi minna,» juhendas peremees.

Aastate eest ümbritses omanik ühe osa mõisapargist taraga, kuid sai selle eest karistada. «Minu oma maale minu enda tehtud tara eest sain keskkonnaameti tegelastel trahvi, sest ma ei teinud projekti,» meenutas mees. «Nad tükk aega mõtlesid, mille eest mind trahvida,» lisas ta.

Peremees tunnistas, et kuigi õueala peaks olema privaatne, pole tema õueala detailplaneeringuga määratud ja nii seda nagu polekski.

Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuule sõnul näeb looduskaitseseadus ette, et kaitstava loodusobjekti teed ja rajad on päikesetõusust loojanguni avalikuks kasutamiseks. Kui teed ja rajad juba olemas on, peab kinnistu valdaja laskma valgel ajal kõigil neil käia. Kui kaitsealune park on aga kellegi õu, pääseb sinna vaid valdaja loal.

Seevastu muinsuskaitseameti õigusnõuniku Merike Petersoni hinnangul peab kaitsealusesse parki pääsema igaüks päikesetõusust loojanguni valdaja tahtest sõltumata. «Ainult mälestiseks olevasse ehitisse või selle õue pääseb omaniku või valdaja lubatud ajal ja korras,» lisas ta.

Aga kui park ongi õu?

«Termin «õu» on mõistetav kui elamu või kõrvalehituse vaheline ala; müüri või hoonetega piiratud ala; hoov; ka elamust ja kõrvalehitistest koosnev hoonerühm koos hoonete vahel ja ümber asuva alaga,» toetus jurist õigekeelsuse sõnaraamatule. Selle järgi on «park» korrastatud ja kujundatud puhkeala puude, põõsaste, muru ja veekoguga. Seega pole «õu» ja «park» kindlasti üks ja sama.

Kui mälestiseks olev park ei ole piiratud, peab Petersoni hinnangul olema sinna tagatud igaühe vaba juurdepääs valgel ajal niikuinii. «Kui mälestiseks olevas pargis asub ehitis ning pargiala on piiratud (piire saab olla vaid ajalooline), võiks seda pidada ka ehitise õueks, kuid isegi sellisel juhul on kaitsealusesse parki inimeste juurdepääs päikesetõusust loojanguni tagatud looduskaitseseaduse alusel,» leidis ametnik.

Liiati ei saa tema hinnangul omanik käsitleda kaitse alla võetud parki oma koduõuena, kui vaid pargi ümber on vana piire. Petersoni tõlgenduses kaitseb muinsuskaitseseadus mälestise omaniku eraelu nii, et lubab õuena käsitleda ehitist vahetult ümbritsevat ala, mitte aga tervet kaitsealust parki, isegi kui see on ajaloolise taraga piiratud. Ta lisas, et see viimane on küll harv, sest reeglina pargil piirdeid ei ole ja sel juhul on igaühel nagunii õigus olla seal päiksestõusust loojanguni.

Ent kui omanik peaks uudistajaid siiski takistama, ei saa teda ametniku sõnul ka karistada. «Vaid niipalju, et mälestisele avariitoetuse andmise üks eeltingimus on mälestise avalik kättesaadavus,» sõnas ta. Peterson lisas, et omanikke kutsub korrale olukorra avalikuks tegemine.

Üks kord pöördusid rahulolematud külastajad kohaliku omavalitsuse poole selgituste saamiseks. «Selle juhtumi juures tuli jutuks, et muinsuskaitseseaduse rikkumist tuleks pidada avaliku korra rikkumiseks,» sõnas Peterson. Tema andmetel on kõik sedalaadi tülid pärast seletuse võtmist laabunud.

Igameheõigus

Muinsuskaitseseadusest

§ 26. Avalik juurdepääs kinnismälestisele

(1) Avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal asuva kinnismälestise juurde on igaühel vaba juurdepääs.

(2) Eraõiguslik isik, kelle kinnisasjal mälestis asub või kelle kinnisasja tavakohane juurdepääsutee mälestiseni viib, peab tagama igaühe vaba läbipääsu mälestiseni päikesetõusust loojanguni.

(3) Mälestiseks olevasse ehitisse või selle õue pääseb omaniku või valdaja lubatud ajal ja korras.

(4) Muinsuskaitseamet võib juurdepääsu kinnismälestisele piirata, kui vaba juurdepääsuga ohustatakse mälestist.

Looduskaitseseadusest

§ 15. Liikumine kaitstaval loodusobjektil

(1) Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile.

(2) Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul.

Tagasi üles