Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ootamatu majanduskasv tegi eelarve koostamise lihtsaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO Ministrid Jevgeni Ossinovski (vasakult), Kadri Simson, Jüri Ratas, Mailis Reps ja Helir-Valdor Seeder võisid pärast eelarvekokkuleppe saavutamist neljapäeva õhtul rahulolevalt Stenbocki maja rõdul vikerkaare taustal poseerida. | FOTO: facebook

Neljapäeva õhtul teatas valitsus ootamatult kiirelt, et laias laastus on riigieelarves kokkuleppele jõutud. Suuremate valudeta kulgenud protsessi tegi kardetust lihtsamaks tugev majanduskasv, mis lubas tulupoolelt ära jätta mõne maksu, lubades samas eelarve defitsiiti siiski vähendada poole võrra. Oma kasu oli mängus aga kõigil erakondadel.

Neljapäeva õhtul saavutatud kokkulepetest oli ilmselt suurima kaaluga otsus pooleprotsendise defitsiidi (SKTst) asemel jätta eelarve veerandprotsendisesse defitsiiti. Protsendi väiksusest hoolimata tähendab see eelarve mõttes umbes 61 miljonit eurot. See ei tähenda, et valitsus suutis säästa 61 miljonit eurot, vaid pigem pani vastu kiusatusele kulutada rohkem raha, kui on märgitud riigieelarve tulude poolele.

Iseasi muidugi, kas riigieelarve tagantjärele üldse miinusesse jääb, sest tihtipeale selgub järelanalüüsist, et ära jäid või lükkusid edasi mõned rahamahukad projektid, mis eelarve kogumis tasakaalu viisid.

Tähtsuselt teiseks otsuseks võib pidada suhkrumaksu ärajätmist. See oleks eelarvesse toonud umbes 15 miljonit eurot lisatulu. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) esimees Helir-Valdor Seeder ütles üleeile ERRile, et probleemistik selle teema ümber on lai. «Riigiabi loa taotlemise puhul on väga ebamäärane, kas üldse õnnestub riigiabi luba saada. President on märkustega selle eelnõu parlamendile tagasi saatnud. Ettevõtjad on Euroopa Komisjonis vaidlustanud suhkrumaksu teema jpm,» sõnas Seeder.

Ilmselt vältis Seeder koalitsioonipartnerite rahustamiseks suurema rõõmu välja näitamist selle üle, et suhkrumaks ära jääb, kuid pole saladus, et IRL pole kõnealuse idee fänn kunagi olnud.

Ninanips opositsioonile

Tegelikult võibki mõlemat eelmainitud otsust pidada just IRLi suureks võiduks läbirääkimistel. Samas ka ninanipsuks Reformierakonnale, kellelt mõneti võetakse sellega võimalus teha suuremat hädakisa eelarve defitsiidi teemal.

Ent mõlema otsuse tegemisel on valitsusele olnud abiks ka kiire, sel aastal ligi 4,4-protsendine majanduskasv, mis maksulaekumist oluliselt kasvatab. Tänu sellele on valitsus saanud selle aasta jooksul kõrvale jätta mitu maksu, mida mullu veel planeeriti.

Nimelt sooviti eelmisel aastal uut valitsust moodustades teha olulisi muudatusi senises poliitikas, et majandust käima tõmmata. Selleks sooviti koguda näiteks pakendiaktsiisi, n-ö automaksu ja suhkrumaksu. Samal ajal pidi aga riik aina enam investeerima raha taristuprojektidesse ja viima lisaraha tervishoidu ja haridusse. Viimased kolm tegevust on endiselt plaanis, ent nimetatud kolm maksu on aegamisi kõik eelarvest välja löödud.

See on omakorda kaasa toonud olukorra, kus järgmisel aastal maksukoormus kasvab protsendipunkti võrra, ent jääb siis 34 protsendi lähistele seisma. Uue valitsuse moodustamise ajal kartsid kriitikud oluliselt enamat.

Kuna IRL saavutas läbirääkimistel mitu suurt ja endale kasulikku otsust, pidid teisedki erakonnad selle kompenseerimiseks kasu saama.

Näiteks sotsidele on ilmselt meelepärane, et nende ridadesse kuuluva siseminister Andres Anvelti vastutusalas ehk sisejulgeolekus kasvab töötajate palgafond 4,5 protsendi võrra.

Või näiteks see, et rahvusvaheliste spordi- ja kultuuriprojektide toetamiseks eraldab valitsus järgmisel aastal kaks miljonit eurot. Kultuuriminister Indrek Saare sõnul võiks sellisteks üritusteks olla näiteks tuhandeid koorilauljaid ühendav Europa Cantat või Rally Estonia, mis võiks mõne aasta jooksul kasvada WRC-ralliks. Tema sõnul saaksid toetuse projektid, mille oodatav tulu riigieelarvesse on suurem kui sellele esialgu tehtav kulutus.

Ent sotsidele soodsaid otsuseid on teisigi. Näiteks majandusminister Urve Palo haldusalas otsustati järgmiseks aastaks eraldada 0,8 miljonit eurot e-Estonia showroom’ile, et tutvustada e-Eesti edulugusid. Pärast järgmist aastat jääb see summa poole miljoni euro näol eelarvesse püsikuluks. Samas suurusjärgus sai lisaraha ka Sven Mikseri juhitav välisministeerium.

Lisalaev ja ehitused

Ent milline on Keskerakonna kasu? Selgetele võitudele on nende puhul keeruline näpuga näidata. Üks neist võiks olla näiteks see, et suursaartevahelistele liinidele tuleb tõenäoliselt ka järgmisel aastal lisalaev. Esialgu pidi parvlaeva Hiiumaa teenistusest lahkumise tõttu jääma laevapark tuleval aastal ühe võrra väiksemaks, kuid märgid näitavad, et lisalaev sõidab ka tuleval suvel.

Kuid tõenäoliselt oli Keskerakond läbirääkimistel üsna vaoshoitud, sest mitme nende ministri haldusalasse on oluliselt lisaraha tulnud. Näiteks saab haridusminister Mailis Reps nautida õpetajate palgakasvu sära. Järgmisel neljal aastal panustatakse sellesse ligi 240 miljonit eurot lisaraha.

Rohkelt erinevaid taristuehitusi on majandusministri Kadri Simsoni haldusalas. Kuigi linnahalli rekonstrueerimine lükkub ilmselt edasi, on endiselt plaanis Tallinna-Tartu maantee ehitus, Tallinna ringtee ehituse teine etapp, Rail Balticu arendus jne.

Tagasi üles