Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti võib kliimapoliitika pärast komisjoni vastu kohtusse minna

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti Energia tütarfirma Narva Elektrijaamad on üks ettevõtetest, kes riigilt tasuta saastekvoote saab. | FOTO: Toomas Huik

Euroopa Komisjon teatas eile, et lükkas tagasi Eesti valitsuse saastekvootide jaotuskava, see seab raskesse olukorda meie tööstusettevõtted.



Postimeest nõustanud allikas märkis, et kui komisjon ei nõustu Eesti esitatud saaste­kvootide jaotuskavaga, siis läheb valitsus uuesti komisjoni vastu kohtusse.

Ühe korra on Eesti seda edukalt teinud. Erinevalt suhkru­trahvi vaidlusest otsustas Euroopa Liidu esimese astme kohus 2009. aasta septembris anda õiguse Eestile. Valitsus esitas seejärel uue saastekvootide jaotuskava ettepaneku, kuid reede õhtul teatas Euroopa Komisjon, et lükkas selle tagasi.

Eesti küsis Euroopa Komisjonilt perioodiks 2008–2012 saastekvoote mahus 14,3 miljonit tonni aasta kohta. Jaotuskava tähendab seda, et riigile lubatud kogus jagatakse ettevõtete vahel tasuta.

Kui ettevõtete tootmismahud vajavad aga lisa, peavad nad vajaliku koguse juba börsilt ostma. Nii näiteks saab tasuta kvoote Eesti Energia, kes katab sellega elektri tootmise kodumaiseks tarbimiseks. Samuti ka näiteks Kunda tsemenditehas ja veel terve hulk ettevõtteid.

Kuni jaotuskava pole, on ettevõtted keerulises olukorras, sest pole kindlust, kui palju tasuta kvooti saab ja kui palju tuleb juurde osta. Kava tagasilükkamise põhjuseid oli Euroopa Komisjoni teatel mitu, kuid peamiseks neist kujunes asjaolu, et kvootide kogumaht, mida Eesti kavatses kõnealuse perioodi jooksul ettevõtetele eraldada, oli liiga suur.

Varem on teada olnud, et komisjoni kliimaametnikud lubaksid Eestile aastas 12,7 miljonit tonni aastas, Eesti tegelik CO2 õhkupaiskamine oli aga mullu umbes 14 miljonit tonni. Peamiseks saastajaks on põlevkivitööstus.

Komisjon teatas ka, et jaotuskava tagasilükkamise põhjuseks on kvoodi ebaõiglane jaotamine ettevõtete vahel ja praegusel kujul moonutab see konkurentsi.

Kas Eesti läheb tõesti uuesti kohtuteele või püüab kliimapeadirektoraadiga saavutada kompromissi, polnud eile lõplikult selge. «Analüüsime Euroopa Komisjoni otsust ja siis lähme valitsuskabinetti, kus tuleb valida kõige mõistlikum strateegia ja taktika,» lausus värske keskkonnaminister Keit Pentus. «Tähtis on, et teema saaks mõistliku ja kiire lahenduse.»

Kliimapoliitilisi erimeelsusi on Eesti valitsuse ja Euroopa Komisjoni vahel mitu. Hiljuti teatas konkurentsivolinik Joaquín Almunia, et komisjon pole nõus riigiabiskeemiga, mille abil valitsus tahtis ehitada uue põlevkivielektrijaama. Ka selle ehituse juures on üheks küsimuseks kliimapoliitika ehk see, kas riik peaks toetama suurt elektrijaama, mis kasutab toorainena süsinikurikast põlevkivi.

Kolmas erimeelsus puudutab Kyoto saasteühikute ehk AAUde müüki. Euroopa Komisjoni kliimapeadirektoraat leiab, et Eesti ei tohiks neid agaralt müüa, sest see on vastuolus üldiste kliimapoliitika põhimõtetega. Eesti valitsus on aga avalikult sellekohasele kriitikale vilistanud, väites, et see on Eesti siseasi.

«Üliedukas AAU kvootide müük ei saa kuidagi negatiivselt mõjutada saastekvoodi jaotuskava üle peetavaid läbirääkimisi,» ütles Pentus. «See on asi, mida ei ole põhjust häbeneda, see on olnud edukas, see on roheline investeerimisskeem, mis kannab sama eesmärki, mis euroliidu kliimapoliitika laiemalt: vähendada CO2 emissiooni.»

Tagasi üles