Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kokkulepe sillutas Bērziņši tee riigi tippu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Bērziņš, kellest saab neljas Läti president pärast taasiseseisvumist, tõotas eile, et ei järgi oligarhe ja erihuvisid. | FOTO: AP/SCANPIX

«Kui keegi arvab, et ma hakkan mõne oligarhi rihma otsas käima, siis ei maksa seda oodata,» ütles eile Läti järgmiseks presidendiks valitud Andris Bērziņš.



Paljudele vaatlejatele tuli endise pankuri ja väidetavalt Läti suurimat pensioni saava Bērziņši võit ootamatuna. 66-aastane Bērziņš esitati presidendikandidaadiks 23. mail ehk vaid kümme päeva enne valimisi.

Alles eelmisel aastal esimest korda seimi pääsenud Bērziņš edestas eile presidendivalimiste kahes hääletusvoorus praegust riigipead Valdis Zatlersit kindla edumaaga – võidu tõi teises voorus saadud 53 häält Zatlersi 41 vastu.

Seimis Roheliste ja Põllumeeste Liitu kuuluv Bērziņš kiitis kolleege toetuse eest ja avaldas lootust, et saab tulevikus seimiga veelgi suuremat koostööd teha. «Loodan, et ühiskond hindab mind vastavalt minu tegudele. Ma ei järgi oligarhe või erihuvisid,» lubas Bērziņš, kellest saab neljas Läti president pärast taasiseseisvumist.

«Astu tagasi!»

Sellest, kuidas suhtub rahvas oma uude riigipeasse, andis mõningast märku reaktsioon, mis sai naeratavale Bērziņšile osaks siis, kui ta eile pärast võitu seimihoonest väljus. Parlamendi ette kogunenud paarsada meeleavaldajat vilistasid ta välja, näitasid pöidlaga allapoole ja skandeerisid «Astu tagasi!» ja «Ei oligarhidele!».

Zatlersit tervitas rahvas aga poolehoiuavaldustega. President tunnistas juba varem, et otsus algatada seimi laialisaatmine võib hävitada tema šansid saada valituks teiseks ametiajaks. Eile pärast kaotust tõdes ta, et ilmselt hääletasid Bērziņši poolt ja tema vastu samad jõud, kes ei lasknud korruptsioonitõrjebürool läbi otsida oligarh Ainars Šlesersi kodu.

Politoloog Veiko Spolitise sõnul oli aga see, et Zatlersi tagasivalimine osutub vaevaliseks, teada varem, sest Zatlersi käitumine ei olnud juba tükk aega meeltmööda oligarhidele – Läti poliitikas ja meedias mõjuvõimsatele ärimeestele.

«Kuna Ühtsus ning parem­äärmuslikud jõud olid seimis vähemuses, siis oli loomulik, et nendel ei olnud Zatlersile teise ametiaja tagamiseks piisavat häälteenamust,» ütles Spolitis eile Postimehele.

Politoloog peab nüüd võimalikuks, et praegu peaminister Valdis Dombrovskise valimisliiduga Ühtsus võimu jagav Roheliste ja Põllumeeste Liit hülgab partneri ja loob uue valitsuse venekeelse elanikkonna huve esindava Kooskõla Keskusega, mis on küsitluste järgi Läti populaarseim erakond.

«Nad on tasapisi loonud uut koalitsiooni ja on oma usutlustes öelnud, et tunnevad ennast kahekesi paremini kui praeguste koostööpartneritega,» ütles Spolitis.

Tema arvamust jagas poliitikakommentaator Aivars Ozolins, kes ütles, et eilne hääletustulemus viitab nende kahe erakonna kokkuleppele. «See, mida me täna nägime, oli sisuliselt teater,» nentis ta.

Zatlers sülitas näkku

Peaminister Dombrovskis tegi pärast Zatlersi kaotust avalduse, milles kritiseeris Läti seadusandlikku võimu. «Seimi enamus pole võtnud kuulda rahva soovi, et Läti poliitika oleks vaba oligarhide mõjust, ja on karistanud Valdis Zatlersit tema julguse eest,» ütles ta. Dombrovskis märkis, et Bērziņš peaks püüdma presidendina vähendada oligarhide mõjuvõimu.

Bērziņši poolt hääletanud saadikud olid mõistagi teist meelt. Kooskõla Keskuse liige Sergejs Mirskis ütles, et Zatlers sülitas rahvale näkku, tahtes alles kaheksa kuu eest valitud parlamendi laiali saata.

Referendum Zatlersi ettepaneku üle toimub 23. juulil ja praeguste ennustuste järgi kiidab rahvas selle heaks. See tähendab, et hiljemalt septembris peaksid toimuma erakorralised parlamendivalimised.

Insenerist miljonäriks

Läti meedia teatel on Bērziņš jõukas mees, kellele kuulub kümneid kinnistuid ning kelle säästud ja investeeringud ulatuvad miljonitesse eurodesse.

Aastatel 1993–2004 juhtis Bērziņš Unibankat, mille 2004. aastal ostis ära SEB. See võimaldas Bērziņšil minna pensionile. Tema elatisraha on väidetavalt suurem kui ühelgi teisel pensionäril Lätis – enam kui 4000 latti ehk 5600 eurot kuus. Keskmine Läti pensionär peab ära elama 177 latiga (250 eurot).

Bērziņš on lahutatud, esimesest abielust on tal täiskasvanud poeg ja tütar. Praegu elab ta koos arstina töötava Dacega, neil on kuueaastane poeg.

1944. aastal Nitaure külas sündinud Bērziņš lõpetas 1971. aastal Riia Polütehnilise Instituudi raadioinsenerina ja omandas hiljem kraadi Läti Ülikoolis tööstuse planeerimise erialal.

1990. aastal valiti ta Rahvarinde ridadest Ülemnõukogusse. Bērziņš üritas poliitikasse naasta 2005. aastal, kui kandideeris edutult Riia kohalikel valimistel. Mullu sügisel valiti ta roheliste ridades juba seimi liikmeks. (PM)

Tagasi üles