Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Buumi ei tule, sest raha ei ole

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Peeter Langovits

Optimistlikumate prognooside järgi peaksid kinnisvarahinnad tänavu kasvama kuni 10 protsenti. Uut buumi silmapiiril ei ole, sest vähe on neid, kes saaksid kinnisvararallist osa võtta.



Pindi kinnisvara analüütiku Siim Simsoni sõnul on huvi kinnisvara ostmise vastu kasvamas, kuid inimesed on varasemast ettevaatlikumad.

Paari kuu pärast möödub kinnisvaraturu põhjast kaks aastat ja selle aja jooksul on hinnad kasvanud enam kui kolmandiku. Tänavuseks hinnatõusuks ennustab Simson kümme protsenti, sealt on aga 2007. aasta buumiaegsete hindadeni veel pikk maa. Teised eksperdid on hinnatõusu ennustades veelgi tagasihoidlikumad.

«Tallinnas ja Harjumaal võib see ju tõsi olla, mina aga nii julget numbrit välja ei ütleks,» kommenteeris Uus Maa elukondliku kinnisvara tegevjuht Elari Tamm. Swedbanki analüütiku Annika Paabuti sõnul ei saa hinnad tõusta, kui nõudlust ei ole.

Lisaks on lõviosa neist, kes kodulaenu võtta saavad, seda juba teinud. «Nende hulk, kellel laenu veel ei ole ning kelle sissetulekud ja sissemakseteks kõrvale pandud summad vastavad panga tingimustele, on üsna väike,» tõdes Paabut. «Väga vähe on ka neid inimesi, kellel on olemas oma raha.»

Kuna suuri kasvuootusi ei ole, on Tamme sõnul kinnisvaraturule alles jäänud peamiselt need, kes plaanivad pikemaajalisi investeeringuid. Väga palju sõltub loomulikult ka sellest, millist kinnisvara müüakse.

«Keskmise hinna tõus on tingitud muu hulgas ka sellest, et kui buumi ajal osteti kõike, mis turul oli, siis viimasel paaril aastal ostetakse pigem kvaliteetseid kinnistuid,» sõnas Simson.

Põllule ehitatud elamud, mille juures puudub taristu, niipea hinda ei lähe. Samas on tänavu Paabuti sõnul valmimas mitu elamut, mille puhul mängivad rolli ka asukoht ja taristu olemasolu ning need korterid võivad hinnatõusu oma osa panustada.

Samadel põhjustel on Remax kinnisvara müügipartneri Kai Jõema sõnul viimastel kuudel hinda läinud Mustamäe korterid. «Seal on olemas lasteaiad, koolid, bussipeatused,» nentis ta.

Eelmise aasta lõpuga võrreldes on aktiivsus kinnisvaraturul vähenenud. Inimesed harjuvad euroga ning üldise hinnatõusu ja reaalpalga vähenemise tõttu on kinnisvara soetamine keeruline. Kuna euro tulekuga oodati hinnatõusu, püüti kinnisvaraostud teha ära detsembris.

Eelmise aasta lõpus kogus kinnisvaraturg Paabuti sõnul hoogu ka sellepärast, et inimesed kartsid rahavahetust. «Ida-Virumaal osteti olemasolevate säästude ees korterid, sest hirm seoses euro tulekuga oli nii suur,» rääkis ta.

Lisaks sellele on nii müüjad kui ostjad äraootaval seisukohal. Müüjate hinnangul on hinnad veel väga madalad ja võimalusel oodatakse müügiga, ostjad aga ei leia endale sobivat korterit, kuna nõudmised on varasemast kõrgemad.

«Ei saa öelda, et miski oleks praegu hullusti. Hull on asi siis, kui kaubaks läheb igasugune kinnisvara igasuguse hinnaga,» kommenteeris Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur ning tõdes, et tegelikult ehitatakse praegu Eestis liiga vähe.

Korterid vananevad 50–100 aastaga ja praegu võiks suurema osa 600 000 kasutuses olevast korterist välja vahetada. «Praegu ehitame kindlasti vähem kui oleks jätkusuutlik,» rääkis Vitsur. «Kolm aastat olime selle piiri lähedal ja ühel aastal veidi üle selle. Muidu on uute korterite ehitamine olnud allpool pikaajalist keskmist vajalikku.»

Tagasi üles