Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

KGB ohvitseri vabastamine vallandas diplomaatilise kriisi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Leedulased Austria saatkonna ees Mihhail Golovatovit kujutavate plakatitega meelt avaldamas. | FOTO: Scanpix

Endise KGB ohvitseri vabastamine vallandas Austria ja Leedu vahel diplomaatilise tüli – Austria probleemi ei näe, Leedu kutsus aga koju oma suursaadiku Austrias ning esitas riigile noodi.

Eelmisel neljapäeval peeti Austrias Viini Schwechat lennujaamas kinni endine KGB ohvitser ja Leedus tagaotsitavaks kuulutatud kurjategija Mihhail Golovatov. Alles järgmisel päeval teatati Leedu ametiisikutele, et Golovatov vahistati 2010. aasta 18. oktoobrist kehtiva Euroopa orderi alusel.

Sama päeva õhtul vestles Leedu välisminister Audronius Ažubalis oma Austria kolleegi Michael Spindeleggeriga, avaldades lootust, et Viin annab neile kahtlusaluse välja. Ööl vastu 16. juulit sai Leedu teate, et Golovatov on taas priiks lastud.

Golovatovit süüdistatakse 1991. aasta 13. jaanuari Vilniuse veresaunas, mil tema juhitud Nõukogude eriüksus Alfa grupp ründas rahumeelseid meeleavaldajaid, kes kaitsesid Vilniuse teletorni. Tapeti 14 inimest.

Austria võimud vastasid Leedu pahameelele väitega, et väljastatud vahistamisorder oli väga ebamäärane ning Golovatovi kinnipidamine polnud õiguslikult põhjendatud. «Orderis nimetatud kahtlustused polnud piisavad kinnipidamisorderiks,» teatas Austria justiitsministeeriumi pressiesindaja Peter Puller ELTA uudistevõrgule.

Leedu reageeris omakorda veelgi teravamalt. Peale presidendi, peaministri, parlamendi spiikri ja peaprokuröri kritiseerisid Austria erapoolikut tegutsemist ka tavakodanikud, press ning arvamusliidrid.

Vilniuses asuva Austria saatkonna ette kogunes meelt avaldama mitusada inimest. Määritud Austria lippude kõrval võis näha plakateid tekstiga «Putini sõbrad» ja «Häbi».

Eile kutsus Leedu oma suursaadiku Austrias Giedrius Puodžiu–nase kodumaale konsultatsioonidele. Seejärel kutsus Azubalis ministeeriumisse Austria saadiku Josef Sigmundi, kellele esitati noot kahtlusaluse vabastamise kohta.

Ühtlasi anti asjurile ka jaanuarisündmusi kajastav ajalooraamat «Leedu 1991.01.12: Dokumendid, tunnistused, kommentaarid».

«Leedu ametiisikud, rahvas ja 13. jaanuari sündmuste ohvrite sugulased ootavad, et Austria, nagu teised ELi partnerid, lahendavad selle tundliku ja tähtsa küsimuse täpselt rahvusvahelise õiguse norme järgides,» teatas Azubalis.

Ka Leedu president Dalia Grybauskaite ei hoidnud kriitikat tagasi. Die Presse teatel nimetas endine eurovolinik Viini võimude lähenemist poliitiliselt ebaõiglaseks, mis ohustab õigusalast koostööd ELi liikmesriikide vahel.

Leedu peaminister Andrius Kubilius leidis, et Leedu jaoks äärmiselt olulise juhtumi korral hüljatakse Euroopas solidaarsus. Leedu peaprokuröri hinnangul rikkus Austria aga tõsiselt ELi reegleid, vahendab Kronen Zeitung.

Peaprokurör rõhutas, et venelast hoiti kinni vähem kui 24 tundi, kuigi üleeuroopalise vahistamiskäsu põhjal võinuks teda kinni hoida kuni 48 tundi.

Seimi spiiker Irena Degutiene tunnistas, et tegu on kõrvakiiluga Leedu pihta, ning nüüd tahab ta, et probleem võetaks arutlusele Euroopa Parlamendis. «Kas ELis kehtivad ELi eri liikmesriikidele erinevad õigusreeglid?» esitas ta küsimuse.

Meedias lahvatas veelgi tugevam kriitikalaine, kui politoloog Vladimiras Laucˇius võrdles Austriat delfi.lt vahendusel kunagise Prantsuse diplomaadi piprase kommentaariga.

«Kes ei mäletaks, kuidas endine Prantsuse saadik nimetas Iisraeli sitaseks väikeseks riigiks. Need olid põlastusväärsed ja ebaausad sõnad. Kui aga keegi täna Austriat nõnda iseloomustaks, poleks see ei põlastusväärne ega ka ebaaus. Pärast seda sigadust on see lausa üsna täpne,» seisis Laucˇiuse arvamusavalduses, mis Austria meedias laialt tähelepanu pälvis.

Laucˇius jätkas solvangute valingut väitega, et tegu on Austria võimude nihilismiga, austuse puudumisega ohvrite vastu ning häbiväärse orjameelsusega Venemaa suhtes.

Nüüd ootab Leedu välisministeerium veenvat põhjendust Golovatovi kiire vabastamise otsuse kohta.
Austria ajalehe Der Kurier andmeil ei pandud Golovatovit isegi mitte käeraudu. Venelast teavitati tagaotsimisest lennujaama transiittsoonis, mispeale ta otsustas Moskvasse lennata.

AFP tsiteeris üht anonüümset Leedu diplomaati, kelle sõnul kahtlustavad nad, et Venemaa avaldas Austriale Golovatovi vabastamiseks survet.

Austria justiitsministeeriumi esindaja sõnul palusid nad Vilniusest lisainfot, kuid midagi konkreetset ei saanud. Seejärel paluti Golovatovil lihtsalt riigist lahkuda.

Leedu riigiprokuratuur väidab aga vastupidist, teatades, et Leedu saatis Austria võimudele põhjalikud uurimistulemused. Järgmisena kuuldi vaid 62-aastase Nõukogude luureteenistuse koloneli vabastamisest.
Austria välisministri sõnul pole kohe kindlasti tegu poliitilise aktiga ning kinnitas Der Kurieri teatel, et Leedu ei edastanud vajalikke dokumente.

«Meie riik järgib õigusriigi põhimõtteid. Saime Leedu palve, seadsime tähtaja konkreetsete andmetega dokumentide esitamiseks. Tähtaeg sai läbi, kuid täpsemaid andmeid ei edastatud. Seejärel otsustas prokurör vahistamist mitte nõuda,» selgitas Spindelegger.

Leedu jaoks pole aga juhtum ilmselgelt lahenenud. Edasi soovitakse abi saada ELi õigusalase koostöö üksusest Eurojustist.

13.01.1991

Vilniuse veresaun
•    Ööl vastu 13. jaanuari 1991 ründas Nõukogude eriüksus Alfa grupp, mida juhtis Mihhail Golovatov, Vilniuse teletorni juures seda kaitsnud relvastamata rahvamassi.
•    Surma sai 14 ja viga üle tuhande iseseisvuse kaitsja.
•    13. jaanuari sündmustega seoses on Leedu võimud tagaotsitavaks kuulutanud 23 isikut, kellest 21 on Venemaa ja kaks Valgevene kodanikud.
Allikad: AFP/PM

Tagasi üles