Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Austria pihta suunatud kriitika üha teravneb

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Austria välisminister Michael Spindelegger peab ka kodumaal kuulama valusat kriitikat. | FOTO: Reuters/Scanpix

Austria käitumine tagaotsitud KGB ohvitseri juhtumis vihastas sarnaselt Leeduga välja ka Läti ja lõunanaaber esitas samuti protestinoodi. Austria võimude tegutsemise seavad järjest enam kahtluse alla ka austerlased ise.

Kuigi Austria võimude tegutsemine võis tagaotsitava KGB ohvitseri Mihhail Golovatovi vabaks laskmise puhul olla juriidiliselt korrektne, esitab Austria ajakirjandus ebamugavaid küsimusi.
Der Kurier tõi välja Balti riike vaevava kahtluse, kas Euroopa Liidus kehtib kahte liiki õigus.

«Kas asi polnud pigem poliitilises kalkulatsioonis? Deviisi kohaselt: parem käärimisekene väikeses Leedus, kui käärimine suhetes võimsate venelastega. Seejuures manitseb ka ELi justiitsvolinik ausale koostööle,» seisis väljaandes.

Austria eritingimus
Probleem pole mitmete Austria õigusekspertide sõnul mitte selles, kas Austria lahendus oli juriidiliselt korrektne, vaid selles, miks otsustasid Austria võimud 1991. aasta 13. jaanuari Vilniuse veresaunas kahtlustatava Golovatovi nõnda kiirelt vabastada.
Golovatov peeti Viini lennujaamas üleeuroopalise vahistamisorderi tõttu kinni eelmisel neljapäeval kell 16.45.

Euroopa vahistamisorderite eeskirja järgi peab ELi liikmesriik sellises olukorras väidetava kurjategija ilma süüdistuste kontrollita teisele riigile välja andma. Austria seadis aga 2002. aastal selle süsteemiga ühinedes tingimuse: uued reeglid ei kehti tagasiulatuvalt.

Kuna antud juhul on tegemist 1991. aastal toime pandud kuriteoga, siis pidi Leedu esitama ka sisulise põhjenduse Golovatovi vahistamiseks, kuid Austria teatel jättis oma kodutöö tegemata.

Pärast vahistamist nõudis Austria õigussüsteem leedulastelt kuni reedel kella 12ni täpsemat informatsiooni. Seejärel tähtaega pikendati kella 14ni. Kui ka siis piisavat tõestusmaterjali ei saabunud, lasti Golovatovil Austria riigiprokuratuuri teatel riigist lahkuda.

Fakt on aga Der Kurieri teatel see, et Austria võimud võinuks Leedule märgatavalt rohkem aega anda. Kõigepealt, kahtlusalust võib kinni pidada kuni 48 tundi. Kui dokumentide üleandmisel on probleeme või neid peab tõlkima, võib seda tähtaega veel pikendada.

Seetõttu kasvavad ka järjest enam kahtlused, et tegemist on siiski poliitilise afääriga.
Viin teatas eilegi korduvalt, et Venemaa ei avaldanud neile survet. Vene meedias kiidetakse aga just Moskva võime surve avaldamises, mis võimaldas Golovatovil puhtalt pääseda.

Rutakas otsus
Et juhtum on delikaatne, pidanuks Austria õigusekspertidele Der Kurieri hinnangul juba algusest peale selge olema.

Austria sotsiaaldemokraatide (SPÖ) eurosaadik Hannes Swoboda tunnistas üleeile, et Austria tegutses olukorras tundetult ja tegelikult ka mittesolidaarselt. Välisminister Michael Spindelegger käitus tema meelest üsna häbematult. Lisaks oleks pidanud Leedule taoliste süüdistuste korral rohkem kui 24 tundi aega andma.

Nüüd tahavad ka austerlased kuulda veenvat põhjendust, miks otsus nii rutakalt langetati.
«Minister Karl (justiitsminister Beatrix Karl – toim) peab tegema, mida ta sellistel juhtudel lubas: avalikult põhjendama, miks midagi otsustatakse,» leidis Der Kurier, lisades, et Austria justiitssüsteemi usaldab üsna põhjendatult vaid napp kaheksa protsenti elanikkonnast.
«Läbipaistvus ei paranda küll suhtumist õigusesse, võib aga aidata kaasa, et see edasi ei vajuks,» nentis ajakirjandusväljaanne.

Selle asemel jätkavad Austria võimud kivi heitmist Leedu kapsaaeda. Seimi spiiker Irena Degutiene nimetas Die Presse teatel Austria vabandusi ähmase vahistamisorderi või dokumentide väidetava puudulikkuse osas aga kunstlikuks.

Eurovolinik Viviane Reading tõdes juhtumi juriidilist korrektsust, kuid rõhutas, et ELi liikmesriigid peavad üksteisele abiks olema. «Juriidiliselt on küsimus selgelt lahendatud. Poliitiliselt on teine küsimus,» tunnistas ta.

Kronen Zeitungi teatel ei mõista Austria välisministeerium ikka veel, miks juhtum Baltikumi nõnda ärritab. Golovatov olevat nende teatel
Schengeni viisaga varem kaheksal korral ELis viibinud ja seda peamiselt Skandinaavias. Sellega pole kaasnenud aga ei vahistamist ega ka protestinoote.

Tagasi üles