Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pankade hoiuseintressid on hakanud järsult langema

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Tähtajaliste hoiuste intressid suuremates pankades märgatavalt langenud. | FOTO: graafika: Alari Paluots

Samal ajal kui laenuintressid tasapisi tõusevad, on pangad hakanud hoiuseintresse märkimisväärselt langetama, teenides suuremat intressitulu.


Ammuse ütluse järgi olevat pangajuhi põhireegel «kolm-kuus-kolm» – võtad hoiused kolme protsendiga panka sisse, laenad sama raha kuue protsendiga välja ja lähed kella kolmeks golfi mängima.

Seda põhimõtet silmas pidades on meie pankade elu märksa roosilisem, sest laenu- ja hoiuseintresside erinevus pole kahe-, vaid mitmekordne. Eesti Panga andmetel oli detsembris äriühingute keskmine hoiuste intress 1,23 protsenti, äriettevõtetele antud laenude keskmine intress aga 4,35 protsenti.

Eraisikud teenisid detsembris hoiustelt keskmiselt 1,63 protsenti, laenu saadi aga keskmiselt 6,08-protsendilise intressiga. Swedbanki eraisikute finantseerimise divisjoni direktori Andres Tukki sõnul on suurenenud keskmisest kõrgema intressiga tarbimislaenu pakkujate osakaal.

«Küll toovad Euroopa pankadele kehtestatud kõrgemad kapitalinõuded uutele kodulaenu- ja liisinguklientidele 2012. aastal tõenäoliselt kaasa pisut kõrgemad marginaalid,» hoiatas ta tulevasi laenuvõtjaid.

Käivad ühte jalga

Euroopa Keskpanga jõuline likviidsuse suurendamine, mis seisnes baasintressi alandamises ja kommertspankadele ligikaudu poole triljoni euro madala intressiga laenu andmises, pole laenuturule seni peaaegu mingit mõju avaldanud. Hoiustes on see aga juba märgatav: viimastel nädalatel on pangad hakanud hoogsalt hoiusteintresse langetama.

Nii on ühe- ja kolmeaastase tähtajaga hoiuste intressi alandanud peaaegu kõik kommertspangad. Kui veel oktoobri lõpus oli LHV pangas üheaastase tähtajaga hoiuste intress 3,0 protsenti, siis nüüdseks on see langenud 2,6 protsendini.

«20. jaanuaril tõstsime lühiajaliste hoiuste intressimäärasid ja langetasime pikaajaliste hoiuste intressimäärasid,» kinnitas LHV panga juhatuse esimees Erki Kilu. «Pikaajaliste hoiuste intressimäärasid langetasime, kuna seda on viimasel ajal teinud ka teised pangad ja see on ajendatud EKP baasintressimäärade langetamisest.»

Pankade kinnitusel on hoiuseintresside alanemise põhjuseks rahvusvahelistel rahaturgudel toimuv. «Viimase aja intressilangetus on suuresti põhjustatud rahvusvahelise rahaturu intresside langusest (eelkõige Euribor),» kinnitas Andres Tukk Swedbankist.

Erki Kilu sõnul lähtub LHV hoiuste intressimäärasid kehtestades eelkõige sellest, kui palju ja kiiresti soovivad nad hoiuste mahtu suurendada, ning sellest, milliseid intressimäärasid pakuvad konkurendid.

«Hoiuste intressimäärad nii meie pangas kui ka mujal on pidevas muutumises ja sõltuvad eelkõige pankade rahavajadusest ning turul toimivast konkurentsist,» selgitas Kilu.

Euroopa Keskpanga mõju

Sama kinnitas ka Sampo panga tegevjuht Aivar Rehe. «Hoiustamise hinnastamine on pidev tegevus, kuna sõltub otseselt rahaturgudest ja Euroopa Keskpanga otsustest,» ütles Rehe ja lisas, et nn hinnastamisotsused ei mõjuta juba sõlmitud hoiustamislepinguid, need kehtivad alates kehtestamise kuupäevast etteulatuvalt.

Ka Nordea panga peaökonomist Tõnu Palm rõhutas Euroopa Keskpanga otsuste mõju hoiusteintressidele. «Euro rahaturuintresse on mõjutanud suures osas Euroopa Keskpanga intresside alandamine ühele protsendile ning pankadele antud pikaajalised laenud, mis on alandanud rahaturu krediidiriski preemiat,» selgitas ta.

Aivar Rehe sõnul ei hoiusta kliendid oma raha teenimise eesmärgil, vaid «hoiustamine on üks osa teadlikust rahavoogude juhtimisest». «Enim kasutatakse üleööhoiust, kasvuhoiust ning tähtajalist hoiust,» kinnitas Rehe.

Võib arvata, et hoiusteintresside langetamine jätkub veelgi. Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas detsembris peetud istungil anda kommertspankadele kolmeks aastaks üheprotsendilise intressiga laenu nii palju, kui pangad soovivad.

Detsembris kasutas seda võimalust üle poole tuhande kommertspanga, kes võtsid laenu kokku 489 miljardit eurot. Veebruari lõpus võivad pangad veel kord laenu võtta, ning kui Euroopa Keskpank baasintressi ei muuda, on intressiks taas üks protsent.

Juhul kui keskpank otsustab baasintressi alandada, muutub kommertspankade jaoks laenuintress veel madalamaks. Analüütikute sõnul võivad Euroopa pangad soovida võtta odavat laenu kuni triljon eurot.

Tagasi üles