Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Sihikul on taliolümpia

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Finišis on Kevin Uljaste. | FOTO: Scanpix

Tippsuusataja Kevin Uljaste, kuidas hindate tänavust hooaega?


Kiirust peaks jaguma. Hoog on iga sõiduga paremaks läinud ja loodan, et see paraneb veelgi, sest pool hooaega on ju veel ees.

Beitostøleni MK-etapil te starti ei jõudnud.

Ajastamine vedas alt. Panin äratuse hommikul kella 7ks, aga uni oli nii raske, et lihtsalt ei kuulnud äratust. Eks vast Jõulumäe sügisrulli väsimus, ma mõtlen just vaimses plaanis, andis tunda. Kui silmaluugid lahti kangutasin, oli päev juba pooles lõunas ja starti polnud nagu enam mõtet minna.

Paraku ei jõudnud te starti ka Kuusamo etapil.

Kuusamos hakkas ilm hommikul viluks kiskuma, taevast katsid tumedad pilved, tõusis tuul ja tundus, et kohe-kohe hakkab sadama. Lapsena põdesin põskkoopapõletikku, niiskus on minu organismile absoluutselt vastu­näidustatud. Pidasin nõu peatreeneriga, Alaver arvas ka, et pole mõtet riskida. Kui haigeks jääd, võib juhtuda, et terve hooaeg läheb aia taha.

Suusataja organism on õrn. Jõudu tuleb hoida tähtsamateks võistlusteks, sellised olid Alaveri sõnad. Mati Karlovitš ise ka õue ei läinud, pikutasime hotellis teki all ja vaatasime võistlust telekast.

Düsseldorfis alustasite teatesprindis võimsalt, kuid katkestasite pärast esimest kilomeetrit.

Düsseldorfi rada pole kergete killast, rajal on mitu äkilist tõusu, eriti raske on niinimetatud Kuradimäe sein. Mul tekkis seal probleem ülerõhuga, mistõttu ilmnesid häired hapnikuvarustuses. Silmade ees läks mustaks, süda kloppis meeletult, tekkis siuke tunne, et suren ära. Arvestades asjaolusid pidasin otstarbekamaks katkestada.

Davosis vedas teid määre alt.

Libisemine oli tõesti kehvapoolne, umbes nagu kõnniks villaste sokkidega mööda tõrvatud katust. Siiski hoiduksin määrdemeistrite kapsaaeda kivide loopimisest, arvestades, kui rasketes tingimustes mehed töötavad. Määrdetöös on vaja täpselt teada, millised klimaatilised tingimused valitsevad regioonis, kus võistlus toimub, kui palju kaalub konkreetne sportlane ja nõnda edasi. Seda infot meie määrdemeistritel paraku pole.

Skandinaavia karikavõistlustelt tulite tagasi punktikohata.

Ma ei tundnud end Vuokattis eriti koduselt. Võib-olla oli põhjus selles, et ema ei saanud võistlustele kaasa tulla. Tavaliselt teeb ema terve hooaja kaasa, on nagu moraalseks toeks, julgustab ja lohutab. Skandinaavia karikale oli eriti tihe konkurents, peaaegu kogu suusaeliit viibis kohal, suured kurjad mehed ja naised, emaga oleks julgem olnud.

Oberhofis toimunud Tour de Ski’l eksisite suusavalikuga.

Olin jätnud valikusse kolm paari klassika- ja ühe paari uisusuuski. Libisemisproovis oli üks klassikapaar kõige libedam ja ma valisin selle. Tegelikult oli rada väga kerge, kannatas terve distantsi paaristõugetega läbi sõita, eriti kui ema ja Alaver raskematel lõikudel tagant tõukasid. Seal lasketiirutagusel otsal, kus õiget jälge polnud, võis isegi natuke uisku lükata. Klassikasuusk tõmbas sellistes kohtades kinni, uisusuusaga oleksin suutnud kühveldada küll!

Üks tänavuse hooaja dramaatilisemaid hetki oli kahtlemata Milano MK-etapp.

Milanos vahetult enne starti soojendust tehes tundsin korraga, et olen külmetunud. Kurgus kipitas, aevastus tikkus peale ja keha läks üleni kuumaks. Informeerisin treenerit viivitamatult oma tervisliku seisundi halvenemisest. Alaver ütles, et pean seekord rajale minema, kuna kaalul on Eesti tali­spordi prestiiž ning mul olevat täiesti reaalne võimalus jõuda 15. koha piirile.

Olin meeleheitel, Mati Karlovitšiga ju vaielda ei saa, eriti pärast kevadisi sündmusi, ta ärritub viimasel ajal kole kergesti. Mõtlesin, et sinna 15. koha piirimaile ma, vaeseke, suren. Õnneks ema sai õigel ajal jaole ja tegi Alaverile korraliku peapesu, et mis ta õige mõtleb, kuidas ta julgeb last niimoodi piinata.

Aga ega Alaver ka vastust võlgu ei jäänud! Nii nad vastamisi karjusid, mina kasutasin juhust, suusatasin valveapteeki, ostsin Coldrexi ja taruvaiku ning siirdusin hotelli ennast ravima. Olgem ausad, tervis on sportlase kõige kallim vara. Tervist tuleb hoida. Kui sul tervist ei ole, siis pole sul midagi.

Mis Otepää etapi ajal kurikuulsas alpitoas juhtus?

Mitte midagi, ausõna. Ma lihtsalt küsisin Jaak Mae käest, kes oli selle ürituse korraldaja, kas ta teab rahulikku kohta, kus saaksin enne meeste sprinti pisut lõõgastuda. Jaak ütles, et alpitoas on üks vaba voodi. Samal ajal viibisid alpitoas ka Kein Einaste ja Peeter Kümmel koos isaga. Viskasin pikali, et mäestikuõhku nautida.

Kui jõudis kätte aeg suusastaadionile minna, kargasin vist liiga äkki voodist üles, igatahes hakkas ninast verd jooksma. Kein ja Peeter ehmatasid verejooksu nähes ja hakkasid nutma, õnneks Kümmeli isa säilitas kaine mõistuse ja helistas parameedikud välja. Keegi ei tõuganud mind. Ärge uskuge, mida Peep Pahv ajalehes kirjutab. Ta vihkab Eesti suusatamist patoloogiliselt.

Täna Rõbinskis, nagu ka neljapäeval Moskvas, te rajale ei lähe.

Arutasime seda küsimust ema ja Mati Karlovitšiga (nad leppisid ära, eks tülisid tuleb ette igas tiimis, aga eesmärk on meil ühine!) ning leidsime, et tõepoolest pole mõtet Vene pakases eluga riskida. Praegu on kõik jõupingutused suunatud sellele, et väärikalt esineda Sotši taliolümpial. Plaanis on jõuda medalikohale.

Aitäh intervjuu eest!

Tagasi üles