Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Rekord lükkas loenduse alguse edasi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Rahvaloenduse andmetöötleja Tom Rüütel peab päevas leidma sadadele e-loendusel ebatäpseks jäänud aadressidele õige külanime või majanumbri. «Eestimaa saab küll külade kaupa selgeks,» ütleb Saaremaalt pärit noormees. | FOTO: Mihkel Maripuu

Rahvaloendajad hakkavad lubatud 16. veebruari asemel külla saabuma alles 20. veebruaril.


Kuigi 90 nobenäppu lahendavad päevas sadu ülesandeid, mida tark arvutiaju genereerib, lapates läbi rohkem kui miljonit e-loendatute ankeeti, jäid masinad ja inimesed ajahätta ning loendajad saavad tööle asuda alles esmaspäeval.

«Kurat!» pahvatas rahvaloendaja Aleksander, kui Postimehelt seda uudist kuulis. «Istun juba esmaspäevast ja ootan piirkonnajuhi kõnet, et aadressid kätte saada.»

Arvuti, sall, taskulamp, viirusekaitsemask ja telefon on nii temal kui ka ülejäänud ligi kahel tuhandel loendajal juba olemas, kuid aadresse, kuhu uksele koputama minna, veel pole. «Aga mis sellest – palk ju jookseb!» lõi Aleksander käega.

Zootehnikuid enam pole

Rahvaloenduse projektijuhi Diana Beltadze näost ja jutust ei paista samal ajal kübekestki närveerimist selle pärast, et käsiloendajate töö algus neljapäevalt esmaspäevale lükati. «28 tööpäeva jääb veel aega,» ütles ta optimistlikult.

Peamine on andmekvaliteet, rõhutas Beltadze naeratades ja lisas lüüriliselt: andmetöötlejad on kui kalliskivide lihvijad. Umbes nii, et konarused, mis e-ankeetidesse sisse jäid ja mida automaatika ehk 12 serveriga arvutiajud siluda ei osanud, silutakse ära nüüd.

Näiteks kui inimene on oma ametiks pannud «president», siis surfab andmetöötleja Tom Rüütel läbi arvuti ette antud ja lahenduseks vajalike andmete ning tuvastab, kas tegu võiks olla Eesti Vabariigi, Eesti Panga või Eesti Olümpiakomitee presidendiga. Ja kui ilmselgelt pole, siis võib tähtsast tegelasest kodeeringu järgi saada lihtne autolukksepp.

Et kuidas nii? Vähese haridusega, üksi oma autoremonditöökojas kõike tegev mees on vaatamata kõrgele ametinimetusele tegelikult lihtsalt tubli meister. Vähemalt rahvaloenduse andmebaasidesse jääb ta nii kirja.
Ja kui end presidendiks nimetanu tõelist ametit ikka kuidagi ei õnnestu tuvastada, läheb ülesanne edasi statistikaameti metoodikaosakonda Mihkel Reispassile – kõige targemale, kes peab lahenduse leidma. Või kuidas vastata näiteks küsimusele, kes on tänapäeval zootehnik, kui niisugust ametinimetust enam andmebaasides pole?

Hommikul kell kaheksa või üheksa – nii kuidas Saaremaalt Tallinna kolinud Tom Rüütel Lasnamäelt trammiga Pärnu maanteele tööle jõuab – lööb ta arvuti lahti, saab kätte vähemalt 240 ülesannet ja hakkab pusima.
Mõne lünga, näiteks puuduva isikukoodi täitmiseks, kulub andmetöötlejal kümme sekundit, aga mõne ülesande kallal, nagu näiteks otsida kadunud külale või vähe teada murrakule tänapäevast, andmebaasidesse sobivat vastet, võib kuluda ka pool tundi.

Igal juhul Eestimaa kaardi ja selle muutumise ning kõik murded ja murrakud saab läinud kevadel Tartu Ülikooli Pärnu kolledži sotsiaaltöö eriala lõpetanud Rüütel tänu tähtsale riigitööle nüüd selgeks.
Kust saaks Saaremaa poiss muidu teada, et mandril on kunagi olnud Pussuküla või on praegugi Pornuse küla?! Täiendusõpe, mille eest veel ka 400 eurot kuus makstakse – noormees igatahes palga ja tööstressi üle ei kurda.

Kas Rüütel ja ülejäänud 89 andmetöötlejat on inimesed, kes meie kõigi ankeete näha saavad? Kaugel sellest – nende ekraanile tuleb vaid pisiosa ankeedist, mida ei ole võimalik konkreetse inimesega seostada. Nii arvuti kui inimesed teevad tööd ankeedikoopiatega, aga üliturvatud arvutiajus säilitatakse ka originaalid.

Maailmarekordi pahupool

On vaid üks mees, kes istub statistikaametis üksi toas ja võiks näha kõiki ankeete. Loenduse peaemand Beltadze pööritab silmi, kui kinnitab, et see mees ei jõua ealeski ankeete lugema hakata, vaid ainult vaatab, kuidas andmed suurde arvutiajusse laaduvad.

Kui jaanuari algul aktiivsed e-loendajad arvutiaju hulluks ajasid, keerati automaatikat juurde. Automaatikat keerati juurde ka läinud reedel, kui rahvaloendajad koolituse järel testi lahendasid ja osa selle ikkagi arvuti asemel pliiatsiga paberil pidi lõpetama.

Andmekorrastusjuht Marika Inno on aga rahu ise, kui keerulisematele ülesannetele, millega andmetöötlejad hätta jäid, vastuseid otsib. Kui maja nr 77 ei ole, kuigi e-ankeedi täitnu seda väidab, põikab Inno maa-ameti serverisse ning tuvastab, et tegelikult peab majanumber olema 77a.

Ja kui maa-ameti andmebaasist pole abi, küsib andmetöötlejate juht statistikaameti geoinfosüsteemide talitusest. Inno käe alt peavad vastuseta või ebatäpse vastusega ankeedid puhtalt ja korrektselt arvutiajju tallele saama. Andmetöötlejate päevanorm jääb alla 250, nende boss on mõnel päeval lahendanud kuni 800 aadressiga ülesannet.

«Maailmarekord on tore,» naeratas Inno ja lisas, et eks see ajaline kitsikus andmetöötlejate ja tegelikult ka hiigelarvutiajude tegevuses ole maailmarekordi pahupool.

Rahvaloenduse ajakava
•    E-loendatud: 815 467 püsielanikku.
•    Isikuankeete on kokku täidetud üle miljoni, aga osa on topelt, osa välismaalased, osa ajutised elanikud.
•    Esimesed rahvaloenduse andmed (sugu, vanus kohalike omavalitsuste kaupa) peavad selguma novembris-detsembris.
•    2013. aasta märtsiks on oodata andmeid Eesti elanike hariduse ja töö kohta.
•    2013. a sügiseks peavad kõik andmed koos olema.
•    2014. aasta alguseks on kõigi ELi riikide andmed ühises andmebaasis.

Tagasi üles