Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Asendusarst pole võluvits

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Kose ja Saue perearstikeskuses tegutsev asendusarst Olev Pikk leiab, et asendajatele tuleks pakkuda sellist töötasu, mis motiveeriks ka välismaale tööle suundunud meedikuid naasma Eestisse tööd tegema. | FOTO: Toomas Huik

«Kui inimene ei ole arstina töötanud kümme aastat ja ta on kirurg, siis ma arvan, et ta ei sobi mulle,» põhjendas Virumaal töötav perearst loobumist talle sotsiaalministeeriumi pilootprojekti raames suvel kaheks nädalaks välja pakutud asendusarstist. Oma nime ei soovinud 35-aastase staažiga arst ajaleheveergudel näha.


«Kui mina peaksin asendama perearsti, kes töötab minust erineva arvutiprogrammiga, siis tunneksin ennast ebakindlana. Lisaks digiretseptide kirjutamine. Kui arst pole aga kümme aastat töötanud? Ma nii madalalt ka perearsti tööd ei hindaks,» sõnas arst.

Meediku sõnul on ta seni suviti nädala kaupa puhanud ning oma põhitöö kõrvalt on siis mõnel teisel perearstil tulnud ka tema patsiente aidata ja vastupidi. «Pärast ühenädalast puhkust tuleb töötada topeltkoormusega, kuna vastu tuleb võtta ka asendusarsti nimistu haiged. Selline töökoormus nullib olnud puhkuse,» selgitas ta, miks praegune kord arstidele ei sobi.

Virumaal tegutseva meediku sõnul ei tea ta täpselt, mismoodi näeb välja asendusarsti tasustamine, aga kui vaja, siis on ta valmis lisaks riigi poolt ettenähtud summale ka juurde maksma.

«Ma olen nõus maksma, kui ma saaksin suvel kuu aega järjest puhata, et ma lülitan mobiili välja, samas tean, et töö on tehtud, haiged korralikult teenindatud,» rääkis arst.

Asendajale priskem palk

Tallinna perearsti Anneli Talviku sõnul on tegu igati vajaliku projektiga, mida tema ja ta kolleegid on põnevusega oodanud. «Aga oleme arvamusel, et neid vabu asendusarste lihtsalt enam ei ole,» lisas ta.

Talviku sõnul tekib küsimus, miks mitmed end asendajatena üles andnud arstid praegu ei tööta ja mis ajendab neid paari nädala kaupa eri praksistes töötama. Ka praegu on tema teada Eestis paar asendusarsti, kes aitavad perearste hädast välja, aga tavaliselt töötavad nad paari kindla perearstikeskuse juures.

«Aga et kuskilt tulevad mingid arstid, kes on huvitatud kahenädalastest juppidest iga jumala kord ise keskuses, see ei anna ju arstile erialaselt mitte midagi. Kui lubataks roppu raha, siis võiks veel mõista, aga seda ka kusagilt ei paista,» arutles Talvik.

Asendusarstina töötav Olev Pikk lausus, et perearst peaks oma asendajale märksa enam palka maksma. «Kui mõelda, et see on hooajaline töö, näiteks üheksa kuud, arstil on vaja ka kvalifikatsiooni säilitada, käia paar korda Tartu Ülikoolis koolitusel, siis peaks olema nii, et kaheksa kuuga teenib üheksa kuu palga,» selgitas ta.

Seega oleks Pika sõnul mõeldav, et perearst maksaks asendajale poole rohkem palka kui endale. Tema hinnangul tuleks asendusarstidele pakkuda sellist töötasu, et Soomes ja Inglismaal töötavad tublid ja kõrgelt kvalifitseeritud perearstid tuleks hoopis kodumaale tööd tegema.

«See pooleteisekordne palk ei ole mingi meeletu raha. Ma usun, et kui siin oleks normaalne tööturg ja suhtumine, siis mõned kolleegid töötaksid siin hoopis asendusarstidena, selle asemel et sõita Soome,» lisas Pikk.

Meediku arvates väga suurt nõudlust asendusarstide järele ei ole, sest suurtes keskustes töötavad arstid saavad asendamisega ise hakkama. Keerulises olukorras on aga tema hinnangul soolopraksise pidajad.

«Kui oled valla ainus perearst, siis kes sinu juurde tuleb? Teisest vallast samasugune arst, kel on tohutult suur nimistu? See on keeruline,» tunnistas Pikk.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõuniku Pille Saare sõnul on oma valmisolekust asendajana töötada teatanud 18 arsti ja 22 pereõde. «Meil on projektijuht, kes vaatab, kellele milliseid asendusi pakkuda, ning viib tööpakkujaid ja asendajaid kokku,» selgitas ta ning lisas, et kindlasti kontrollib projektijuht, kellega on tegemist.

Tasu valmisoleku eest

«Eeldus on see, et inimesed on [arstide] registris olemas ja neil on õigus arstina töötada,» sõnas Saar. Ka saab perearst tutvuda selle inimesega, keda talle pakutakse, ja kui kandidaat arstile ei sobi, siis ei pea teda ka asendajaks võtma.

Pilootprojekti käigus garanteerib riik asendusarstile või -õele püsiva valmisolekutasu perioodil, mille jooksul on ta valmis asendajana reaalselt töötama. «Kui asendaja on nõus töötama näiteks aprillist juunini, makstakse valmisolekutasu nende kuude eest. Seda isegi juhul, kui asendajale on reaalset tööd pakkuda vähem, kui on täistööaja normkoormus,» selgitas Saar.

Kui inimene on märkinud, et tal on võimalus asendust pakkuda ainult kaks nädalat ühes kuus, siis makstakse valmisolekutasu nende kahe nädala eest. Valmisolekutasu on arstile ette nähtud 489 eurot ja õele 209 eurot kuus.

Lisaks peab asendajat sooviv perearstikeskus asendajale maksma töötasu vastavalt haigekassaga sõlmitud lepingule. «Eeldame, et perearst/perearstikeskus maksab puhkuseasendajale vähemalt miinimumtasu, mis on ettenähtud haigekassa pearahas,» lisas nõunik.

Pilootprojekt peaks käiku minema 1. märtsist kuni 30. novembrini, aga ministeerium loodab, et ka sel ajal tuleb asendusarstiks soovijaid juurde.

Tagasi üles