Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Müüja peab praakpõranda asendama

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Põrandaplaate on poodides saada suures valikus, vahel võivad aga defektid ilmneda alles nende paigaldamisel. | FOTO: Liis Treimann

Euroopa Kohus leidis hiljutises otsuses, et kauba praagiks osutudes ei piisa üksnes selle uue vastu vahetamisest ja ostjale üleandmisest. Kui näiteks plaatidel, mis on juba seguga põrandale kinnitatud, ilmneb puudusi, tuleb need taas üles võtta ja uued paika panna, kusjuures kõik sellega seotud kulud peab kandma müüja.



Probleem seondubki eelkõige toodetega, mis ühendatakse püsivalt ning mille demontaaži ja uue paigaldamisega kaasnevad märkimisväärsed väljaminekud. Kohtuotsus puudutas kahte juhtumit. Ühel juhul oli Saksamaa elanik ostnud poleeritud põrandaplaadid kogumaksumusega 1382 eurot ja lasknud need oma majja paigaldada.

Kui ligi kaks kolmandikku plaatidest oli juba maas, märkas majaomanik neil tumedaid laike. Tarbija tellitud ekspert jõudis järeldusele, et laigud pärinevad mikrolihvimise jälgedest tootmises, mida pole võimalik kõrvaldada. Ainus lahendus on plaadid täiesti välja vahetada.

Eksperdi hinnangul läinuks praakplaatide ülesvõtmine ja uute paikapanemine maksma 5830 eurot. Kuna see summa oli tunduvalt suurem kui plaatide endi maksumus, leidis kaupleja, et selliste kulutuste hüvitamine pole põhjendatud.

Teisel korral ostis tarbija interneti vahendusel nõudepesumasina, mille lasi oma kodus paigaldada. Seejärel ilmnes aga seadmel rike, mida parandada polnud võimalik. Inimene ei nõudnud kauplejalt mitte üksnes uue nõudepesumasina kohaletoimetamist, vaid ka rikkega masina eemaldamist ja asenduskauba paigaldamist või sellega seotud kulutuste hüvitamist. Kaupleja ei nõustunud.

Euroopa Kohus leidis, et kui võimalik on ainult praakkauba väljavahetamine, peab müüja selle ise eemaldama kohast, kuhu see paika pandi, ja paigaldama uue. Teine võimalus on, et müüja katab praagi eemaldamise ja uue paigaldamisega seotud kulud. Seda ka juhul, kui müügilepingu järgi ei olnud müüjal esialgu kohustust ostetud toode paigaldada.

Kohus põhjendas oma seisukohta sellega, et kui tarbija ei saaks puudustega kauba asendamise korral nõuda müüjalt nimetatud kulude katmist, tekiksid tal lisakulud. Neid poleks ta pidanud kandma, kui müüja oleks müügilepingut nõuetekohaselt täitnud.

Tartu Ülikooli tsiviilõiguse dotsendi ja tarbijaõiguste kaitse komisjoni juhi Margus Kingisepa sõnul on Euroopa Kohtu niisugune tõlgendus siduv ka Eesti jaoks. «Kui asendamine on ainus lepinguga vastavusse viimise võimalus, ei saa müüja tugineda sellele, et see tekitab talle ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi,» märkis Kingisepp.

«Seega peab näiteks integreeritud köögimööbli osaks oleva defektse ahju korral müüja ahju demonteerima ja ära viima, uue ahju kohale tooma ja selle mööblisse paigaldama koos vajaliku viimistlusega, mis on vajalik endise olukorra taastamiseks,» selgitas Kingisepp.

Samas märkis Euroopa Kohus oma otsuses, et riigisisene kohus võib praakkauba eemaldamise ja asenduskauba paigaldamise kulude katteks makstavat hüvitist vajaduse korral siiski piirata. Seega peab kohus iga vaidluse korral eraldi otsustama, millises ulatuses on hüvitise piiramine õigustatud.

Ka meie tarbijakaitseamet on juhtinud tähelepanu sellele, et kui ostetud kaubal ilmneb puudus ja see osutub tootmisdefektiks, siis on inimesel õigus nõuda kauplejalt asja parandamist või asendamist. Samas ütleb võlaõigusseadus: kui kaup ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt selle parandamist või asendamist – juhul kui see on võimalik ja müüjale ei põhjustata ebamõistlikke kulusid.

Kommentaar
Marika Merilai

Eesti Kaupmeeste Liidu juht

Kui kaubal on puudus, võib tarbija pöörduda müüja poole kahe aasta jooksul, eeldusel, et see puudus esines juba ostmise hetkel. Seejuures tuleb müüja poole pöörduda nii kiiresti kui võimalik ehk kuni kahe kuu jooksul pärast puuduse avastamist.

Kui tarbija pöördumine on põhjendatud, siis kaupleja lahendab enamasti probleemi kas kauba parandamise, asendamise või lepingu tühistamisega ehk ostja saab raha tagasi. Suur osa tarbijate probleemidest lahendatakse kaupluses.

Vajadusel kannab müüja ka paigaldamise ja transpordiga seotud kulud, kuid mitte alati. Vaidlused tekivad just selle üle, kas probleem on põhjendatud, kas vead olid juba ostumomendil või mitte, kas ostetud kaupa on kasutatud otstarbekohaselt, hoolsalt, vastavalt kasutajajuhistele või mitte.

Kui müüja ja ostja ei saa vaidluse lahendamisega hakkama, siis pöördub ostja tarbijakaitseametisse ja seejärel on võimalus küsimust arutada tarbijakaebuste komisjonis.

Müüja võtab üldjuhul kauba tootja või tarnijaga ühendust, et koos tarbija probleem lahendada. Iga sellist juhtumit tuleb aga vaadelda eraldi, sest lahendusi võib olla erinevaid. Kõigi osaliste eesmärk on probleemile lahendus leida. Oluline on seejuures anda võimalikult täpset teavet mõistliku aja jooksul, siis jäävad paljud vaidlused ära.

Tagasi üles