Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Prognoos: suvi võib tuua rekordmadala Euribori

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Allikad: EBF, Eesti Pank

Tänu Euroopa keskpanga triljoni euro suurusele süstile Euroopa pangandussüsteemi võib pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor juba suve alguseks langeda rekordmadalale.


Euriboridel on langusruumi eeskätt riskipreemia alanemise arvelt, selgitas Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm.

Euro rahaturul on praegu piisavalt likviidsust, mida peegeldab näiteks ka see, et üleööintress Eonia on võrdne 2009. aasta rekordmadala tasemega (0,354 protsenti).

Pikema perioodi rahaturuintresse (ka kuue kuu Euribori) hoiab üleval pankadevaheline krediidirisk, mis on praegu kõrgem kui toona. «Normaalse turu tingimustes, kus pankade vahel on suurem usaldus, peaks kuue kuu Euribor olema praegu mitte 1,16, vaid umbes 0,85 protsenti,» nentis Palm. «See oleks juba uus rekord.»

Sama meelt on Soome Sampo panga peaökonomist Pasi Kuoppamäki, kes ütles ajalehele Kauppalehti, et erinevate tähtaegadega Euriborid oleksid praegusest märkimisväärselt madalamal tasemel, kui poleks nii suurt pankadevahelist usaldamatust.

OP Pohjola peaökonomist Reijo Heiskanen tunnistas põhjanaabrite majanduslehele, et 2010. aastal, mil Euroopa Keskpanga baasintress oli samuti üks protsent nagu praegu, langesid Euriborid rekordmadalatele tasemetele ning see pole võimatu ka tänavu.

Tõnu Palmi sõnul on kuue kuu Euribor teel alla ühe protsendi taseme. Olukord pankadevahelisel turul on võrreldes aasta algusega mõnevõrra stabiliseerunud, kuid paranemine võtab aega. «Suur summa raha seisab turuosaliste ettevaatlikkuse tõttu jätkuvalt keskpanga deposiidis ning seda ei laenata välja,» märkis Palm.

Eile langes kuue kuu Euribor 1,158 protsendile ehk madalaimale tasemele alates 2010. aasta septembrist. Kõigi aegade madalaimale tasemele – 0,944 protsendile – kukkus intress 2010. aasta märtsi viimastel päevadel.

Võrreldes viimaste aastate kõrgtasemega mullu juuli lõpus on meie eluasemelaenude baasintress odavnenud pea­aegu kaks kolmandikku ehk 0,67 protsendipunkti. Suurpankade hinnangul on eluasemelaenude keskmine jääk Eestis umbes 37 000 eurot, mis tähendab, et kolmveerand aastaga on keskmine laenumakse vähenenud 250 eurot aastas ehk 20,8
eurot kuus.

Paljuski sõltub Euribori edasine käekäik Euroopa Keskpanga rahapoliitilistest otsustest, eelkõige baasintressist. SEB eralaenude äriarendusjuht Triin Messimas ütles, et SEB ei oota praeguse baasintressi muutumist enne 2013. aasta jaanuari.

Danske Banki neljapäeval avaldatud raporti kohaselt võib keskpank jätta baasintressi praegusele tasemele 2014. aastani, mis võib tähendada eluasemelaenuvõtjatele kergendust ehk Euribori madalat taset veel vähemalt pool aastat, aga võib-olla isegi kauem.

Šveitsi suurpanga Credit Suisse analüütikud arvavad veebruari viimasel päeval avaldatud raportis, et EKP istub nüüd tagaistmele ja vaatab, milline on triljonisüsti mõju.

Investeerimispanga analüütikud on seda meelt, et baasintress jääb samaks. Ka uut kolmeaastase tähtajaga laenu pole seni välja kuulutatud, aga seda ei saa välistada, kui asjad lähevad hapuks.

Üheks suuremaks ohuks on nafta ja naftasaaduste järsk hinnatõus viimastel kuudel ja selle võimalik jätkumine. Ajakiri The Economist kirjutas eelmises numbris, et hädas olevad lõunariigid on ka kõige suuremad naftaimportijad. Näiteks Kreeka on väga suures sõltuvuses imporditavast energiast, millest 88 protsenti moodustab nafta.

Teisalt avaldab nafta hinna tõus survet inflatsioonile ning see omakorda võib mõjutada intresside tõstmise suunas. Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles usutluses Postimehele siiski, et praegu on inflatsioon liikumas pigem allapoole.

Tagasi üles